Kuidas rääkida kolleegiga vaimsest tervisest

Kui soovid oma kolleegi toetada ja temast paremini aru saada, siis küsi. Vajadusel küsi teist korda veel.

Vahel on kõige olulisem märkamine ja küsimine. Lahendused ja vastused on tihti inimeses endas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde saladuses pidamine ja stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla aga oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel. Mõned soovitused selliste vestluste läbiviimiseks:

  1. Mõelge enda jaoks läbi, millest vestlust alustate. Samuti, kuidas põhjendada vestluse pidamist ja seda, kuidas saate aidata. Näiteks annate teada, et olete kolleegi juures märganud muutusi, saate korraldada tööülesannete ümberjagamist, aidata abi leidmisel vms.
  2. Leidke vestluseks sobilik koht (soovitavalt privaatne, kus pole segajaid) ja aeg (planeerige piisavalt aega, et oleks võimalik ilma kiirustamata tekkinud küsimusi arutada).
  3. Andke kolleegile teada, mida muret tekitavat olete märganud ja kuidas saate abiks olla.
  4. Küsige avatud küsimusi, mis panevad kolleegi oma seisukohti selgitama, ärge tormake kohe nõu andma.
  5. Lõpetuseks küsige üle, kas midagi olulist jäi rääkimata ja kas kolleegil on soovi täiendava abi järele. Julgustage kasvõi väikest sammu ette võtma, et olukord muutuks paremaks.

Enne vestluse alustamist võiks mõelda võimalike stigmat kandavate hoiakute peale, mis on nii ühiskonnas kui meie sees küllaltki levinud. Stigmat kannavad edasi nii need, kel on kokkupuude vaimse tervise probleemidega, meditsiinitöötajad, kui ka need, kes on ise või kelle pereliige on vaimse tervise probleemi kogenud. Stigmatiseerivate hoiakute teadvustamine on üks samm tervema ühiskonna poole.

Vaimse tervise stigma teeb inimesed reaalselt haigemaks – see sunnib oma raskusi varjama ja mõjub halvasti vaimsele heaolule. See mõjutab nii ühiskonna tasandit (tööandja kõhklused inimese palkamisel, koolituste võimaldamisel, edutamisel) kui enesestigmat, st vähenenud eneseusku, enesehinnangut seoses haigusega. Ei ole haruldane, et lisaks seisundist otseselt tulenevatele piirangutele, elab inimene alla oma võimete just stigma tõttu. Kardetakse, et diagnoosi korral ei võeta inimest tõsiselt, peetakse nõrgaks ning seetõttu vähenevad karjääri väljavaated.

Oluline on ka asjaolu, et jutuks olnud psüühikahäirete ja kehaliste terviseprobleemide puhul on sagedane koosesinemine ning ühe olemasolu raskendab teisest paranemist. Ei ole haruldane, et haigusleht võetakse mõne kehalise kaebusega, kuid tegelikult on selle põhjuseks vaimse tervise seisund.

Ressursid

Uuri lähemalt vaimse tervise esmaabi kohta SIIT.

Kuidas kuulata, uuri SIIT.