fbpx

Korduma kippuvad küsimused

Depressiooni puhul on tegemist haigusega, mis võib kulgeda igal inimesel erinevalt. Levinuimad sümptomid on alanenud meeleolu ja energiatase; rõõmu- ja huvitunde puudumine või vähesus. Depressiooni sümptomid kestavad vähemalt kahe nädala vältel, häirivad igapäevaelu ning võivad väljenduda lisaks ka inimese mõtlemises, käitumises ja kehalises enesetundes.

Siin leheküljel on Sul võimalik täita emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mille tulemused ei anna küll diagnoosi, kuid annavad Sulle mõtteid, mida edasi teha: Emotsionaalse Enesetunde Test – Peaasi.ee

Depressioon on haigus, mille jaoks on olemas ravi ja mille sümptomid on leevendatavad.  Abi saamiseks tasub pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule, kes saab hinnata vaimset ja füüsilist tervist ning vajadusel pakkuda kas saatekirja psühhoteraapiasse või ravimravi. Lisaks perearstile on võimalik pöörduda ka psühhiaatri vastuvõtule või mõnda erakliinikusse psühhoteraapiasse. 

SIIT leheküljelt on võimalik lugeda ravimivõimaluste kohta. 

Oluline on ka kasutada eneseabivõtteid oma depressiooniga tegelemiseks. Nende kohta leiab informatsiooni SIIT ning abi võib olla  ka vaimse tervise vitamiinide teadlikust tarvitamisest. 

LOE ja täida ka Depressiooni töövihikut.

Ärevus on tunne, mida kõik inimesed aeg-ajalt kogevad. Ärevusest saab ärevushäire juhul, kui ärevad mõtted hakkavad segama Sinu igapäevaelu, ärevustunne on väga tugev või kestab pikalt. 

Võiksid täita emotsionaalse enesetunde küsimustikku.
Uuri ka ärevushäirete kohta lähemalt SIIT.

Ärevushäired on maailma kõige levinumad vaimse tervise häired ning üldiselt hästi ravitavad. 

Abi võiks olla sellest, kui viid end hästi kurssi sellega, mis ärevus on ning kuidas ta just Sinul väljendub, millised on selle esmased tunnused ja mis Sul aitab enesetunnet leevendada. Uuri lähemalt SIIT.

Ise saad end ärevushäire korral toetada näiteks tuues oma ellu lõdvestusharjutusi või kasutades mobiiliapp’i Vaikuseminutid või Headspace. Samuti on abiks see, kui enda mõttemustritele tähelepanu pöörata ja  neid mõtteid ka natukene juhtida proovida, selle kohta saab lugeda SIIT

Abi saamiseks tasub pöörduda perearsti vastuvõtule, kes saab aidata diagnoosida ärevushäiret ning vajadusel kirjutada välja ravimravi ja/või suunata psühhoteraapiasse. Võimalik on pöörduda ka erakliinikusse psühhoteraapiasse. Ärevushäirete korral on väga edukaks osutunud kognitiivne käitumisteraapia, mida tasub kaaluda, kui on soov pöörduda eravastuvõtule. 

Tutvu ka ärevuse töövihikuga

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) avaldub erinevalt laste ning noorte ja täiskasvanute seas. Laste puhul võib märgata sageli rahutust, püsimatust ja raskusi instruktsioone järgida, tähelepanelikult kuulata või oma korda oodata. 

Noorte ja täiskasvanute puhul võib aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesel olla raskusi keskendumisega, hajameelsusega ning ka kokkulepetest kinnipidamisega. Lisaks võib olla inimesel kalduvus reageerida impulsiivselt ning ka otsuste langetamine võib olla raskendatud. 

SIIT leheküljelt võib leida lisainformatsiooni ning juhendavaid küsimusi ATH kohta.

Kui Sa arvad, et Sul või Sinu lapsel võib olla ATH, siis tasub pöörduda diagnoosi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule

Kui oled kogemas sõltuvushäiret, tasub julgelt abi otsida. Erinevate sõltuvustega tegelevad mitmed organisatsioonid, nende kohta informatsiooni leiab SIIT.

Söömishäired on küllaltki levinud vaimse tervise raskused. Söömishäireid on erinevaid ning nende sümptomaatika ei ole alati sarnane, kuid ühine nimetaja on ebatavaline suhtumine toitumisse ja oma kehasse. Tähtis on märkida, et kehakaalu alusel ei ole võimalik söömishäiret ära tunda. Söömishäire käigus muutub arusaam oma kehast ning igapäevane söömine on tugevalt häiritud, inimene tajub oma keha häbiväärsena ja ennast paksuna ning soovib seda muuta.  Söömishäirete alla kuuluvad nii anoreksia, buliimia, liigsöömine kui ka segatüüpi söömishäired. 

Kui Sa ei ole kindel, kas Sinu toitumisharjumused on tavalised, ehk on abiks SIIN leheküljel leitav info.

Uuri lähemalt söömishäirete kohta.

Söömishäire korral on sageli vaja abi saamiseks teha tööd enda mõtetega ja proovida minapilti positiivsemaks muuta. Kui söömishäire Sinu elu segab – mõjutab meeleolu, oled alakaalus, muudab keeruliseks toime tulla igapäevaelu kohustuste ja pingetega, siis tasub pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Vahel on hea esimene samm vestelda perearstiga, samas tõsisema mure korras on Tartus spetsiaalne söömishäirete osakond täisealistele ning Tallinnas lastele. Lisaks oskavad abistada söömishäirete korral ka kliinilised psühholoogid, et olla toeks oma mõtete muutmisel ja oma keha suhtes positiivsemate mõtete kinnistamisel. 

SIIN leheküljel on palju kasulikke nippe, kuidas end ise toetada saad.

Juhul, kui teie laps vajab psühholoogilist abi, on esimese mõttena hea pöörduda perearstile ning perearstiga arutada, kuhu oleks kõige parem edasi pöörduda, et lapsele sobiv abi leida. Sageli on hea julgustada ka last pöörduma koolipsühholoogi vastuvõtule, kui selline on olemas. Eriti nooremate laste puhul on hea kasutada pereterapeudi abi. Palju kasulikku ning vajalikku informatsiooni leiab ka leheküljelt tarkvanem.ee. Lisaks on hea, kui lapsel on lasteabi.ee kontakt, kuhu ta saab pöörduda ööpäevaringselt ning oma muresid spetsialistidega arutada. Lasteabi lühinumber on 116 111. 

Kui märkad, et Sinu lähedasel on raske, on hea talle teada anda, et oled mures ning olemas. Väga tähtis on märgata, küsida, kuulata. Mõtteid kuulamiseks leiab SIIT.

Palju kasulikku informatsiooni selle kohta, kuidas oma lähedasele olemas olla, on leitav SIIT leheküljelt.

Enesevigastamine on sageli viis, kuidas inimene proovib toime tulla oma suurte ja tugevate tunnetega või saavutada kontrolli enda emotsioonide üle. Enesevigastamine ei ole midagi, mida inimesed teeksid tähelepanu saamiseks. Kui Sinu lähedane vigastab ennast, tasub talle tuge pakkuda ning mõistvalt ja hoolivalt temaga vestelda, küsides, et kas ta soovib oma muresid jagada Sinuga või ehk soovib ta jagada oma muresid mõne teise lähedase täiskasvanuga. Soovita tal samuti pöörduda kas perearsti, psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, et leida abi ja tuge.

Enesevigastamise kohta on võimalik leida lisalugemist SIIT.

Kui koged vaimse tervise raskuseid, on tõesti hea asuda abi otsima. Esimese kontaktina on perearst väga hea samm, sest perearst saab hinnata Sinu vaimset ja füüsilist tervist ning anda edasised soovitused, vajadusel anda saatekirja psühhoteraapiasse või ka välja kirjutada ravimeid, samuti teha e-konsultatsiooni psühhiaatriga. Perearst on esmane ja kõige kiirem viis abi otsimiseks.

Psühholoogi juurde on võimalik pöörduda kui Sul on vaimse tervise raskus ning Sul ei ole tarvis ravimiravi. Psühholoog oskab Sind toetada oma mõtete ja käitumismustrite analüüsimisel, muutmisel ning enesetundega töötamisel. Psühholoogid kasutavad oma töös erinevaid lähenemisi ning meetodeid. Võimalus on pöörduda näiteks koolipsühholoogi, kogukonnapsühholoogi, psühholoogilise nõustaja poole, kui on soov saada nõuandeid, eneseabitehnikaid, arutada mõnd konkreetset probleemi. Vaimse tervise häirete ravi, pikemaajalisemate ja mitmetahulisemate raskuste korral oleks hea pöörduda psühhoterapeudi (tõenduspõhised lähenemised on kognitiivne käitumisteraapia, pereteraapia ja psühhodünaamiline teraapia) või kliinilise psühholoogi poole.


Psühhiaater on arst ning psühhiaatri poole saab pöörduda ilma saatekirjata. Psühhiaater saab anda täpsema diagnoosi Sinu murele, kirjutada Sulle ravimeid ning samuti anda saatekirja psühhoteraapiasse. 

Uuri lähemalt erinevate spetsialistide kohta.