Sotsiaal-emotsionaalne pädevus (edaspidi ka: SE-pädevus) on inimestevahelise hea suhtlemise ja oskusliku emotsioonide juhtimise aluseks ning mõjutab seetõttu meie vaimset tervist, heaolu ja üldist toimetulekut.
Sotsiaal-emotsionaalset pädevust on võimalik omandada ja kujundada lapsepõlvest täiskasvanueani. Seega saab sotsiaal-emotsionaalse pädevusega seotud oskuseid õpetada erinevas vanuses inimestele. Parimate tulemuste saavutamiseks tuleks SE-pädevusi arendada nii kodus, kogukonnas kui koolis. Uuringud on näidanud, et sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpetamine aitab parandada nii hoiakuid, suhteid, õppeedukust ning klassi- ja koolikliimat kui ka vähendada ärevust, käitumis- ja sõltuvusprobleeme (CASEL.org).
Lasteaia- ja koolikeskkond annab SE-pädevuse arenguks eriti hea võimaluse. Õpetaja ja laste, kuid ka grupi kui terviku sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut on vaja toetada, et luua hooliv rühma- või klassikeskkond, kus on mõnus õppida ja areneda hea suhtlemisoskusega vastutustundlikuks ja empaatiliseks inimeseks.
Sotsiaal-emotsionaalne pädevus on indiviidi teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad iseennast, oma emotsioone ja suhteid (st teiste mõistmist) teadlikult ja paindlikult juhtida (Bailey & Jones, 2019). See pädevus aitab meil endast ja teistest paremini aru saada ja valida olukorrale sobiv käitumine. See toetab häid suhteid ja oskuslikku emotsioonide juhtimist, mis õppimise kontekstis soodustab keskendumist, vastastikust toetust ja seda, et hästi tunnevad ennast nii õpetaja kui õpilased. Kõik see omakorda aitab tagada parema vaimse tervise ja kvaliteetsed suhted ka täiskasvanueas (Jones & Bouffard, 2012).
Sotsiaal-emotsionaalne pädevus hõlmab järgmist (CASEL, The Collaborative for Academic, Social, and Emotional Learning):
- eneseteadlikkus (oskus ära tunda oma emotsioone, mõtteid ja väärtusi ning mõista, kuidas need mõjutavad käitumist; võime oma tugevusi ja nõrkusi õigesti hinnata; põhjendatud enesekindlus, optimism ja usk oma võimesse areneda);
- sotsiaalne teadlikkus (oskus näha teise inimese vaatenurka, olla empaatiline ka teistsuguse taustaga ja teisest kultuurist inimese suhtes; võime mõista sotsiaalseid ja eetilisi norme);
- enesejuhtimine (oskus oma emotsioone, mõtteid ja käitumist reguleerida; end motiveerida; isiklike ja akadeemiliste sihtide poole püüelda);
- suhteoskused (oskus luua ja hoida terveid ja rahuldust pakkuvaid suhteid erinevate inimeste ja rühmadega);
- vastutustundlike otsuste tegemine (oskus käitudes ja suheldes teha konstruktiivseid valikuid; hinnata võimalikke tagajärgi; arvestada enda ja teiste heaoluga).
Koondades erinevaid SE-pädevuse määratlusi (Jonesi ja Bouffard, CASEL; Goleman ja Senge, kohandanud Malleus, 2021) saab SE pädevust kirjeldada ka järgnevalt:
Oskus jälgida, mis tundeid ja mõtteid erinevad kogemused tekitavad, ning reflekteerida, mida need tähendavad ja kuidas need käitumist mõjutavad. See võimaldab erinevates olukordades järeldada, mida äsja kogetu pakub, mis tähendus sel on ning mida me selles olukorras vajame.
- Näide: suuremas rühmadiskussioonis avaldab keegi, et ta tegeleb täpselt selle hobiga, mille vastu ka sinul on suur huvi. Sa tunned rõõmu ja äratundmist ning oskad tähele panna, kuidas see sinu edasist tegutsemist selles rühmas mõjutab. Seda kogemust ja neid tundeid peegeldades mõistad, et sul on soov seda inimest lähemalt tundma õppida ja valid tema endale paariliseks järgmises ülesandes.
Teadlikkus oma tugevustest ja oskustest ehk ressurssidest, sealjuures mõistes enda rolli ja mõju ühistesse hüvedesse panustamisel. Realistlik minapilt toetab tervisliku enesehinnangu kujunemist, mille tulemusena tunneme end hästi ning oskame vajaduse korral jääda iseendale kindlaks olles samal ajal ka suhtlemises piisavalt paindlik.
- Näide: õpetaja valis sind vastutama klassi jõulupeo korraldamise eest. Sa oled teadlik, et sellega kaasnev asjaajamine on sul varasemalt mõnikord paremini, mõnikord kehvemini välja tulnud. Samas usud sellesse, et just selline kogemus võimaldabki seda poolt endas edasi arendada. Sa mõistad, et selle kogemuse nimel tuleb vaeva näha. Samal ajal teadvustad sa, et sinu panusel on piirid ning jõulupeo korraldamine ei tohi hakata segama sinu koolitööd ega vaimset heaolu ja selle kõrvalt peab jääma aega ka puhkamiseks. Seetõttu oskad paluda abi, kui selleks tekib vajadus.
Oskus reguleerida oma mõtteid, tundeid, motivatsiooni ja laiemalt ka suhteid. Tõhusam eneseregulatsioon võimaldab kasutada enda vaimseid ressursse otstarbekamalt. Näiteks saadud informatsiooni ja oma mõtteid läbi töötada ning planeerida selle asemel, et impulsiivselt reageerida ning emotsioone välja elada.
- Näide: sa kuuled pealt, kuidas keegi räägib väga negatiivsel toonil filmist, mis sulle väga meeldib. Tunned, kuidas sinus tõuseb viha, ent sa teadvustad, et selle väljendamine ja enesekontrolli kaotamine ei ole sulle ega ka teistele kasulik ning sinu võimuses on kogetavat tunnet ka nö maha rahustada. Sa juhid enda tähelepanu ja mõtte hoopis sellele, et me oleme kõik erinevad ja meil kõigil on filmide suhtes erinev maitse. Viimaks, sul on meeles erinevad võtted, mis aitavad sul vajaduse korral end maha rahustada, näiteks sügav hingamine, hetkeks ruumist lahkumine, et vett juua vms.
Sotsiaalsete suhetega on seotud ka see, kuidas me endast erinevates olukordades mõtleme. Näiteks võime me arvata, et halb olukord, kuhu me oleme sattunud, on muutumatu ja meie ei saa selle heaks midagi ära teha. Või siis võime me ka arvata, et meie olemegi sellised, kellel ei tule enda emotsioonide juhtimine kuidagi välja ja ei olegi mõtet seda proovida. Meie uskumused kujunevad meie kogemuste kaudu, kuid nende muutumisele aitab kaasa ka see, kui me teame, mida on meie jaoks nö kasulikum uskuda. Seetõttu soodustavad meie sotsiaalsete suhetega toimetulekut pigem juurdekasvuuskumused, kus me teadvustame, et saame enda oskuste parandamiseks midagi ette võtta, või siis meie kogemustepagasisse tuleb kindlasti juurde ka teisi olukordi.
Kuna sotsiaal-emotsionaalne pädevus hõlmab erinevate vaatenurkade tajumist ja pidevat eneserefleksiooni, on ühelt poolt täidesaatvad protsessid oluliseks eelduseks sotsiaal-emotsionaalsele arengule, kuid teisalt aitab toetav suhtluskeskkond kaasa ka pidurduse, paindlikkuse, töömälu ja tähelepanu arengule. Näiteks kui suheldes püüda teadlikult tähelepanu suunata samal ajal kogetavatele emotsioonidele, võib see aidata kaasa ka keskendumisoskuse paranemisele teistes sarnastes situatsioonides. Samuti, kui arendame oskust hoida situatsioonist tulenevat teavet töömälus ja seeläbi töömälu mahtu kasvatame, on meil ka lihtsam tekkinud informatsiooni-, emotsiooni- ja mõttevoo kütkes peatuda, impulsiivseid reageeringuid pidurdada ning erinevate väljendus- ja käitumisviiside vahel valida, sest suudame seda infot korraga paremini töödelda ja teadlikumalt tegutseda.
- Näide: õpetaja esitab küsimuse, millele sa tead vastust. Sa nihutad tähelepanu väliskeskkonnalt enda sees toimuvale ja märkad impulsiivset soovi vastust välja hüüda. Sulle meenub, et klassis olete kokku leppinud, et selliselt pole sobilik käituda, ning meenutad strateegiaid, mis aitavad sul selle impulsi peatada. Teadvustad, et kõnealuses olukorras on sobilik käitumine viisakalt käsi tõsta, mida sa ka teed. Kuna noorematel õpilastel ei ole metakognitsioon ja sellest tulenev eneserefleksioon veel nii hästi arenenud ei toimu selline mõtlemisprotsess muidugi teadvustatult ning seetõttu on ka sarnastes olukordades tarvis palju rohkem harjutamist.
- Empaatia: sotsiaal-emotsionaalne areng loob viisid, kuidas teistega suhtlemist paremini mõista ja tõlgendada. Nii õpime end erinevatesse rollidesse paigutama, samuti teiste perspektiivi mõtestama ja enda omast eristama, Seetõttu paneb sotsiaal-emotsionaalne pädevus aluse empaatia arenemisele, mis omakorda on vajalik positiivsete suhete loomisel ning hoidmisel. Empaatia võimaldabki meil kogeda samu tundeid, mida teine kogeb (afektiivne empaatia), kuid ka ise end mõttetasandil teise perspektiivi asetada (kognitiivne empaatia).
- Näide: su sõber ütleb, et ta sai kontrolltöö eest halva tulemuse ja on selle pärast õnnetu. Sul tuleb meelde, kuidas sinagi said kaks nädalat tagasi kehva hinde. Sa mäletad ja teadvustad, mida tol hetkel tundsid ja mis emotsioone kogesid (afektiivne empaatia) ning sa muutud samuti õnnetuks. Nii mõistad paremini, mida su sõber sel hetkel tunneb ja ehk ka seda, millist tuge ta võiks vajada. Võib ka juhtuda, et sa pole päris samas olukorras olnud ning siis aitab kaasa see, kui püüad teadlikult sõbra perspektiivi võtta. Sa teadvustad, et see on tema jaoks oluline ja tekitab tõenäoliselt paha tunde ning uurid olukorra kohta lisainfot, mida sõber nüüd edasi teha tahaks ja kuidas sina saad seda aidata (kognitiivne empaatia).
- Erinevuste teadvustamine ja aktsepteerimine: oskus tajuda erinevaid vaatenurki ja seeläbi teadvustada inimestevahelisi erinevusi teades ja uskudes, et erinevad kogemused rikastavad suhtlust. Pädevusega kaasneb üldisem avatus ja huvi, mis võimaldab väärtustada inimkonna mitmekesisust ning austada erinevat päritolu.
- Näide: sinu klassi tuleb vahetusõpilane, kes on väga vaikne ning eriti ei suhtle. Sa teadvustad, et tema vältiv käitumine ei pruugi tähendada seda, et ta ei taha kellegagi rääkida. See võib ka tuleneda teistsugusest kultuurist, erinevatest tavadest või sellest, et ta on võõras kultuuri- ja keelekeskkonnas. Mõistad tema olukorda ja seetõttu ei tee esmamulje põhjal ekslikke järeldusi. Selle asemel võtad temaga kontakti, et teda paremini tundma õppida.
- Sotsiaalsete vihjete mõistmine: oskus suunata enda tähelepanu sotsiaalsetes suhetes sellele, mis aitab seda olukorda paremini mõista (nt inimene ütleb ühte, kuid näib siiski mõtlevat midagi muud). Kaaslase käitumist teadlikult jälgides tekib ettekujutus, mida teine osapool võib mõelda ja tunda, mistõttu suudame ka paremini mõista erineva käitumise tagamaid.
- Näide: sa soovid juttu rääkida ja pöördud oma sõbra poole, kes kuulab parajasti kõrvaklappidega muusikat. Sõber võtab ühe klapi kõrvast ja vastab sulle napisõnaliselt. Lisaks märkad, et ta hoiab käega endiselt kõrvaklappi kõrva lähedal. Sa mõistad, et sõber ei ole hetkel jututujus, ning tema privaatsust austades liigud edasi.
- Suhtlemisoskused: tänu suhtlemisoskusetele on sul strateegiad, mis aitavad mõista, mida teised tunnevad, märgata erinevaid seisukohti väärtustamaks nii väiksemaid kui ka suuremaid inimestevahelisi erinevusi ning tajuda osapoolte rolle erinevates suhtlusolukordades.
- Näide: inimestega suheldes oskad sa aktiivselt kuulata, vältida vahelesegamist, esitada küsimusi õigel hetkel õiges kohas, väljendada teiste vastu huvi, hoida silmsidet ja naeratada, vestluskaaslastele nende juttu peegeldada ning üleüldiselt tunda end sotsiaalsetes olukordades hästi.
- Konfliktide lahendamine: lahkhelide tekkides võivad esile kerkida emotsioonid, mille ajel käitudes võib olukord hullemaks minna. Konfliktide lahendamise oskuse eelduseks on suutlikkus reguleerida enda emotsioone koostööd soodustaval viisil ning sealt edasi teadlike suhtlusstrateegiate kasutamine teise osapoole paremaks mõistmiseks ja koostöise lahenduse leidmiseks. Nii saame reageerida olukorrale mõistvalt, kuid ka konstruktiivselt ning lahenduse osas eesmärgipäraselt.
- Näide: su klassikaaslane süüdistab sind rühmatöö nässuminemises. Sa tead, et tegid mõned vead, mis võisid tulemust mõjutada, ent sa ei vastuta selle eest, et terve töö halvasti läks. Kuigi klassikaaslase öeldud sõnad on provotseerivad ning sa tunned enda sees viha ja ebaõiglust, suudad sa jääda rahulikuks. Rahulikuks aitab sul jääda see, et sa teadvustad, et klassikaaslane on halva tulemuse pärast õnnetu ning elab end sinu peal välja. Konflikti lahendamiseks annad sa märku, et mõistad ka tema perspektiivi ja palud vabandust selle pärast, kus oled teinud tõesti vea. Lisaks selgitad enda perspektiivi, kus kaaslase käitumine paneb omakorda sind end halvasti tundma ning pakud välja, et püüate edasiseks koostööks teha mõned abistavad kokkulepped vms.
- Koostöised suhtluseesmärgid: omades koostöised suhtluseesmärke tähtsustame seda, et oleme suhtlemisel avatud, hinnanguvabad ja lahendustele keskendunud. Soovime suhtlemise kaudu mõista teise inimese käitumist ja enesetunnet. Ühiseid eesmärke täites väärtustame nii enda kui ka teiste panust ning oleme olukorrast olenevalt, kas aktiivsem või vähem aktiivsem, samal ajal kuulates teisi. Teadvustame, et kõigil on oma roll ja kohustused, mida täita, aga samas oleme paindlikud ja mõistame, et kaaslastel ei pruugi koostööst olla samasugune nägemus ja kogemus nagu meil.
-
- Näide: õpetajana suhtled lapsevanemaga kui tema lapse parima tundjaga. Samas tead, et sinul on oluline sisend kooli poolt. Lapse heaolu toetab, kui kodu ja kool teevad koostööd, ning sa tead, et sellesse suhtesse on sinul kui õpetajal võimalik toetavalt ja hinnanguvabalt panustada. Mõistad, et lapsevanema kaitsev hoiak võib tulla tema enda kogemusest kooliga või murest lapse pärast. Oled suuteline kõiki sõnu mitte isiklikult võtma ja hoidma meeles, et eesmärk on lapse parem toimetulek ja väärtustad lapsevanemaga siiski koostöö saavutamist. Kuulad peegeldavalt, annad tagasisidet ja tunnustad. Tead, et toetava suhtluse kaudu mõistad paremini teiste tundeid ja mõtteid ning nii leiate ka lihtsamalt tee vajalike ühiste tegevusteni.
- Meeskonnas töötamise oskus: hea meeskonnas töötamise oskuse abil mõistame, et koostöine meeskonnatööprotsess on oluline, et tagada kõikide liikmete heaolu ning tegutsemise jätkusuutlikkus. Oleme motiveeritud leidma tiimikaaslastega ühist nägemust ning peame vajalikuks otsida probleemidele lahendusi, mis on eetilised ning toetavad nii meie enda kui ka teiste heaolu. Kui arendame omaltpoolt tõhusat meeskonnatööd erinevates kogukondades, aitab see luua ühist arusaama, väljundit ja kuuluvustunnet ka kogukonnaüleselt.
- Näide: õpetaja annab teie rühmale ülesande kätte. Tead täpselt, kuidas seda ülesannet lahendada ja mida sooviksid tulemusena näha. Samas tead, et rühmakaaslasi kuulates ja erinevaid lahendusi kaaludes võite jõuda veelgi parema tulemuseni. Kuulad teiste mõtteid, annad sõnajärje ka neile, kes kohe oma mõtteid välja ei ütle, ning arutate ühiselt läbi eri võimaluste tugevused ja nõrkused. Tead, et kõiki kuulates ja nende panust hinnates kasvab ka rühmasisene usaldus ja iga liikme soov tulemusse panustada.
