Vaimse tervise hea tava töökohal

Töökoha vaimse tervise hea tava

Advokaadibüroo DERLING ja portaal Peaasi.ee on kokku pannud meelespea, mida järgides on võimalik pingelises töökeskkonnas efektiivsemalt toime tulla. Soovitusi sõnastades oleme mõeldud eelkõige vaimse töö tegijatele, kuid enamus neist on abiks mistahes töökeskkonna kujundamisel.

 

Mis on vaimne tervis?

 

Vaimse tervise häireid on elu jooksul esinenud igal 4ndal inimesel. Levinumad vaimse tervise probleemid on ärevushäired ja depressioon. Hinnanguliselt puudutab mõni psüühikahäire iga 6ndat inimest tööealisest elanikkonnast. Suur osa psüühikaprobleemidest jääb õigeaegse sekkumise ja ravita, näiteks depressiooni puhul otsib abi kõigest kolmandik inimestest.

 

Kõik need haigused on ravitavad, aga ennetamine on igal juhul inimesele säästvam ja ühiskonnale (tihti ka tööandjale) odavam. Uuringud näitavad, et kui vaimse tervisega töökohal eesmärgipäraselt tegeleda võib iga investeeritud euro tuua tagasi kuni 9 eurot. Kasvab töö produktiivsus, näiteks ärevushäirete või depressiooni õigeaegse sekkumise korral võib võita iga töötaja kohta ühe tööpäeva kuus. Kahaneb nii haiguspäevade arv kui ka varakult pensionileminejate hulk. Vaimse tervise väärtustamise tulemuseks on parem tööõhkkond ning personali voolavuse vähenemine.

 

Vaimse tervise häirete tekkeks mängib rolli küll geneetiline haavatavus, kuid oluline on meid ümbritsev keskkond. Et häirete põhjusi oleks vähem, selleks saavad kaasa aidata nii tööandja kui ka kogu meeskond töökeskkonna ühise kujundamise teel. Vaimse tervise kaitsefaktoritest üks olulisem on heade ja toetavate suhete olemasolu.

 

Mõistagi peab inimene ise tahtma end hoida, teised saavad ainult kaasa aidata. Sellepärast on soovitav võtta aega iseendale ning vajadusel otsida abi. Lihtsamal juhul võib piisata vestlusest usaldusväärse kolleegiga. Kui see ei aita või pole võimalik, siis tuleks pöörduda professionaali poole. Probleemi eitamine või salgamine teeb olukorda ainult halvemaks.

 

Soovitused kõigile töötajatele

 

Soodsa töökeskkonna kujundamisel on üheks tähtsamaks teguriks hoolivus. See peab olema osa organisatsiooni kultuurist. Ilma hoolivuseta (ja tegudes, mitte ainult sõnades) on raske ellu viia mistahes tegevusi vaimse tervise hoidmiseks. Järgnevalt toome mõned praktilised soovitused, kuidas väljendada hoolivust organisatsiooni erinevtel tasanditel:

 

  • Suhelge vahetult ja rääkige omavahel rohkem, võimalusel vältige IT vahendeid. Minge kohale, küsige kuidas kolleegil läheb ja püüdke saada sisulist vastust. Uurige, mis on kolleegi jaoks oluline ja kuidas seda üheskoos saavutada.
  • Võtke asju huumoriga. See muudab töökeskkonna vabamaks ja on pingeliste olukordade jaoks ventiil.
  • Olge sõbralikud ja ärge pingestage suhtlemist ilmaasjata. Hoiduge teravustest ning äkilisest reageerimisest. Enamasti lahtub suurem osa negatiivsetest emotsioonidest juba 1,5 minuti möödumisel. Arutage kolleegidega stressirohkeid olukordi ja nende vähendamise võimalusi.
  • Liikuge rohkem – minge trepist jalgsi, tehke lõunaajal väike jalutuskäik, tulge bussist paar peatust varem maha. Istuva töö korral tõuske vähemalt korra tunni jooksul, jalutage ringi, sirutage ja tehke hingamisharjutusi.
  • Pidage lugu digihügieenist. Tehke meedia- ja nutiseadmete paaste, kontrollige meile nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.
  • Vältige halvustavat kõnepruuki vaimse tervise teemadel.
  • Märgake ja pakkuge tuge, kui kellelgi on muresid või probleeme pikema aja vältel. Signaalid, mida tähele panna võivad olla järgmised:
    • muutused meeleolus, aktiivsuse tasemes, käitumises, suhtlemises;
    • muutused motiveerituses, keskendumises tööle, tähtaegadest kinnipidamise raskused, hilinemised, raskused tööajast kinni pidamisel;
    • raskused otsustamisega, probleemide lahendamisega, tegevuse organiseerimisega;
    • ärevus, endasse tõmbumine, ärrituvus, huvipuudus;
    • muutunud söögiisu, suurenenud mõnuainete tarvitamine.
  • Kui tunnete, et olete ise hädas, ärge häbenege sellest rääkida.
  • Vajadusel leidke usaldusisik, kellega oma muret jagada või kellest oleks abi oma mure vahendamisel ülemusele.

 

Kuidas rääkida kolleegiga vaimsest tervisest

 

Vahel on kõige olulisem märkamine ja küsimine. Lahendused ja vastused on tihti inimeses endas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde saladuses pidamine ja stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel. Mõned soovitused selliste vestluse läbiviimiseks:

 

  1. Mõelge enda jaoks läbi, millest vestlust alustate. Kuidas põhjendada vestluse pidamist ja kuidas saate aidata. Näiteks annate teada, et olete kolleegi juures märganud muutusi, saate korraldada tööülesannete ümberjagamist, aidata abi leidmisel vms.
  2. Leidke vestluseks sobilik koht (soovitavalt privaatne, kus pole segajaid) ja aeg (planeerige piisavalt aega, et oleks võimalik ilma kiirustamata tekkinud küsimusi arutada).
  3. Andke kolleegile teada, mida olete märganud muret tekitavat ja kuidas saate abiks olla.
  4. Küsige avatud küsimusi, mis panevad kolleegi oma seisukohti selgitama, ärge tormake kohe nõu andma.
  5. Lõpetuseks küsige üle, kas midagi olulist jäi rääkimata ja kas kolleegil on soovi täiendava abi järele. Julgustage kasvõi väikest sammu ette võtma, et olukord saaks paremuse poole muutuda.

 

Soovitused juhtidele

 

Positiivsed emotsioonid muudavad inimesed loovamaks, produktiivsemaks ja aitavad vähendada pingeid. Iga negatiivse suhtlusolukorra kohta võiks olla vähemalt kolm positiivset. Juhid peaksid näitama eeskuju ning juurutama töökeskkonda parandavaid tavasid. Selleks mõned soovitused:

 

  • Jälgige, et töötajad kasutaksid ära korralised puhkused ja võtaksid piisavalt aega puhkamiseks nii nädala sees kui nädalavahetustel.
  • Soodustage kaugtööd, tööülesannete vaheldumist ja muid paindlikke töötamisvõimalusi.
  • Soodustage töötajate kehalist aktiivsust. Kehaline aktiivsus on tervise hoidmiseks peamise tähtsusega, see aitab taastuda igapäevapingetest ning vältida vaimse tervise probleeme. Näiteks 150 minutit kehalist koormust nädalas võib olla depressiooni ennetava toimega.
  • Tehke tööajal pause, soodustage regulaarset lõunal käimist. See võimaldab vahetut suhtlemist ja empaatiat kolleegide vahel. Ka jooga või meditatsioon puhkepauside ajal tõstab toonust.
  • Väärtustage viisakat suhtlemiskultuuri. Olge eeskujuks teretamisel-palumisel-tänamisel, samuti naeratamisel ja komplimentide ütlemisel. Huumorit võiks teha/taluda ka enda aadressil.
  • Suur osa tööstressist tuleneb ebarealistlikest ootustest, tähtaegadest, ülemäärases töökoormuses või ka ebaselgusest rollides töökohal. Nõudlikkuse ja mõõdikutega käigu kaasas mõistvus, võimaluse korral ka tööaja ja töötamise koha suhtes.
  • Piisav uni aitab stressiga toime tulla ja on esimene eeldus, et säiliks töövõime ning vaimne ja füüsiline tervis. Katsuge tööd korraldada nii, et töötajad saaks regulaarselt 8 tundi magada. Näiteks võiks kokku leppida, et õhtul pärast teatud kellaaega ei helistata ega saadeta e-kirju või sõnumeid. Võimalusel seadistada meiliserver ja nutiseadmed nii, et sellest kellast hiljem sõnumineerimist ei toimu.
  • Märgake ise töötajate stressiolukordi ja võimalikke vaimse tervise probleeme. Juurutage ettevõttes tava, et seda teeksid ka teised juhid (personalijuht, osakonnajuhatajad jne.).

 

Allikad:

  • Economic analysis of workplace mental health promotion and mental disorder prevention programmes and of their potential contribution to EU health, social and economic policy obectives. Matrix, 2013
  • Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return of investment analysis. The Lancet, 2016.
  • Derling
  • peaasi.ee