Kuni pooltel meist võivad esinevad elu jooksul vaimse tervise rikked. Need on üheks juhtivaks töövõime kaotuse põhjuseks üle maailma. Organisatsioonidel on kasulik planeerida tegevusi töötajate hoidmiseks ning tööle tagasi toomiseks. Selliseid käitumisjuhiseid on hea jutuks võtta ka meeskondades ning läbi arutada võimalikke stsenaariume.
Sellisel puhul on inimestel suurem võimalus raskustega tegelema hakata siis, kui need ei ole veel väga häirivad. Kontekst, kus on teada, millised on võimalused kohandusteks, tekitab turvalisema õhkkonna nii neile, kel on vaimse tervise raskusi kui ka neile, kel neid väljakutseid käesoleval hetkel ei ole.
Oluline on teada, et töötamine võib teha inimest nii haigemaks kui tervemaks. Kui on liialt tööstressi, siis võib töötamine teha haigemaks. Kui on olemas kolleegide toetus, tähenduslikud tegevused elus, töökohast tulenev identiteeditunne, samuti majanduslik kindlus, teeb töötamine inimese tervemaks.
- Kui töötajal on tekkimas vaimse tervise raskused, kaaluge võimalikke lahendusi. Inimesed ja organisatsioonid on erinevad ja paindlikkus ning sobivate tegutsemisvõimaluste leidmine on võtmesõnaks lisapingete ennetuse puhul.
- Arutage koos töötajaga läbi võimalikud kohandused või muudatused, arutage läbi ka konfidentsiaalsuse põhimõtted, kellega ja kummal teist on sobilik/vajalik millist infot jagada.
- Kaaluge haiguselehele jäämise plusse ja miinuseid.
- Olulised on ka kohandused töökohustustes-nõudmistes (tööülesannete jagamine, kergemad või raskemad ülesanded, töö tulemuste ootuste muutmine, töö jagamine väiksemateks ülesanneteks).
- Kohandused tööajas (töömahu vähendamine).
- Kohandused töökohas (töökoha tingimuste paindlikkus).
- Sotsiaalse tugisüsteemi aktiveerimine (tugiisik, mentor, teised kolleegid).
- Kohandatud õpivõimalused ja instruktsioonid (väljaõppe või täiendkoolituste programmi individuaalne kohandamine).
Tööle naasmise juhtimine
Kui on teada, et inimene jääb pikemaks ajaks töölt eemale, kas vaimse tervise raskuste tõttu või teistel tervislikel põhjustel, oleks hea läbi mõelda plaan töötaja tööle naasmiseks. Selline plaan aitab tekitada turvatunnet haigestunud töötajas ning leevendada võimalikke pingeid meeskonnas ning juhtimistasandil.
Olge ühenduses. Leppige töötajaga kokku, mis kanaleid pidi, kui sageli ja kes kolleegidest on temaga kontaktis. Leppige kokku ka selles, kuidas hoida konfidentsiaalsust ja millist infot saab jagada ka teiste kolleegidega. Kaaluge võimalusi kaasata haigestunud töötajat koosviibimistele või meeskondlikesse aruteludesse, mis on vähem formaalsed, et hoida kontakti ja värskendada suhteid.
Planeerige pikem vestlus enne tööle naasmist. Arutage läbi, kas on vaja teha kohandusi töökorralduses (näiteks muudatused töömahus või ajas, töökorralduses, kas töötaja vajab rohkem aega regulaarseteks arsti või psühholoogi külastusteks).
Samuti mõelge läbi, kuidas on töötajal hea alustada tööga. Millised on tema ülesanded, kellelt saab nõu ja infot küsida, kas ülesandeid saab talle anda samm-sammult, et ennetada liigset pinget.
Planeerige vestlust vahetult pärast tööle naasmist. Vestlusel saab arutada reaalset kogemust tööle naasmisega ning kas on vaja teha täiendavaid kohandusi.
