fbpx

Suhtlemine sotsiaalmeedias

Ettevaatust! Sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeedia aitab sõprade ja maailmas toimuvaga ühenduses olla. Kahtlemata on online’is viibimisel positiivset mõju, kuid samal ajal võib see muutuda väga kurnavaks ja meie vaimsele tervisele kalliks maksma minna.

Suurbritannias viidi läbi sotsiaalmeedia kasutamise uuring (Impact of social media…, 2017-19), milles osales 1500 teismelist. Selgus, et Instagram ja teised sotsiaalmeediavõrgustikud on seotud kõrge ärevuse, depressiooni, kiusamise ja hirmuga millestki ilma jääda (FOMO – fear of missing out). Erinevates sotsiaalmeedia keskkondades võivad noored kokku puutuda sisuga, mis nende eale ei vasta. Uuringus on välja toodud, et üle poolte osalenud noortest on erinevatel platvormidel kokku puutunud vihakõne, vägivalla ja pornograafiaga. Need omakorda võivad tekitada negatiivseid tundeid oma keha vastu ja uneprobleeme.

Kuidas ennast nende ohtude eest kaitsta? Tartu Ülikooli tudengid koostöös peaasi.ee-ga on kokku pannud olulised kolm olukorda, mis võivad sotsiaalmeedia kasutamisel esineda. 

Piltilus elu

Ühe hiirekliki või näpuliigutuse kaugusel on juurdepääs nii sõprade kui ka võõraste maailmale, kuid see, mida näeme, ei peegelda sageli tegelikku elu. Tihtipeale jagatakse õnnestumisi ja lavastatud piltilusaid hetki, kuid elu kurvemad ja pettumust valmistavad hetked hoitakse omale.  Nii võib tekkida kuvand justkui oleks mõnel inimesel lihtne, lõbus ja kordaminekuid täis elu, aga minu elus on ka ebameeldivaid tundeid, valusaid hetki, keerulisi suhteid ning halba enesetunnet.

Sotsiaalmeedia ohtlik aspekt ongi see, et kiputakse end teistega võrdlema. Ent päris inimest tema tunnete ja olemusega ei saa võrrelda ainult ühte külge elust näitavate, filtrite ja pilditöötlusega manipuleeritud fotodega. Selline pidev võrdlus ebareaalsete ideaalidega võib põhjustada madalat enesehinnangut, ärevust ja depressiooni. Mida rohkem sotsiaalmeedias aega veeta, seda sügavamaks need probleemid võivad kasvada. Nii tüdrukud kui ka poisid näevad üha rohkem vaeva, et eakaaslaste sotsiaalmeedia kuvandiga sammu pidada ja täita ebareaalseid ootusi ning kaugenevad seetõttu iseenda tunnetest, soovidest ja vajadustest. 

Kõigepealt teadvusta iseendale, et absoluutselt kōigil on suuremaid ja väiksemaid probleeme, millega nad elu jooksul kokku puutuvad. On ainult inimlik, et inimesed kuvavad sotsiaalmeedias neist momentidest just helgemaid ja positiivsemaid. Kōigi eluteed, juhtumised, kogemused ja nendega kaasnevad mured on erinevad ning seetōttu ei olegi vōimalik neid vōrdsetel alustel vōrrelda. 

Jälgi sotsiaalmeedias ainult neid inimesi, kes tekitavad sinus positiivseid tundeid. Vaata kohe üle oma sõbralistid ja jälgitavad kontod ning kustuta ilma häbitundeta ära kõik, mille vaatamisel tunned, et su tuju või enesetunne langeb.

Fotojäädvustused, videod vōi näiteks kirjutised on väga head viisid teatud hetkede hilisemaks taaselustamiseks. Paljud inimesed kasutavad sotsiaalmeedia platvorme fotode ja lugude salvestamiseks. Kui sina ei tunne vajadust neid hetki teistega jagada, siis salvesta need vähemalt iseenda jaoks (telefon, päevik, pildialbum), et vajadusel häid emotsioone taaselustada.

Meenuta oma elus hetki, mis on Sinus tekitanud positiivseid emotsioone. Kellega sa neid koos veetsid? Kus ja millal need toimusid? Kuna negatiivsed emotsioonid on oma loomult tugevamad, siis me tihtipeale arvame ekslikult, et selliseid hetki on elus rohkem, kui positiivseid momente.

Kommentaarid teevad haiget

Küberkiusamine on oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja toimub erinevate elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamise teel. See võib olla ka mitme kiusaja kokkuleppeline ja sihilik tegevus. Vahel on raske aru saada, kas tegemist on naljaga või püütakse haiget teha. Internetikeskonnas materjalide loomine, kellegi üle naermiseks või naljatamiseks võib kulmineeruda alavääristamise ja vaenu õhutamisega. 

Pahatahtlik kommenteerimine võib olla tihti ka anonüümne. Negatiivseid kommentaare kirjutades võib keegi välja elada oma hetke pahameelt ja otsida oma elus valitsevatele pingete maandamiseks väljundit, kuid see ei ole õigustus küberkiusamiseks. Inimene, kelle vastu on pahatahtlikud sõnumid suunatud, võib seepärast tunda ärevust, üksildustunnet ja alanenud meeleolu. Selline kiusamine võib põhjustada ka tõsisemaid tervisega seotud muresid, söömishäireid, depressiooni, enesevigastamist ja enesetapumõtteid. 

Mõtle hoolikalt enne kommentaari või kirja kirjutamist, kas tunneksid ennast hästi, kui keegi oleks sulle midagi sellist öelnud, isegi kui sa seda inimest ei tea ja temast ei hooli. Ka naljaga mõeldud kommentaar võõralt inimeselt võib haiget teha. 

Kiusamist märgates enda või teiste suhtes palu see koheselt lõpetada. (Aitäh, oled seda tehes kangelane!) Pea meeles, et kiusamise lahendamise olulisim samm on mitte jääda oma murega üksi. Kui oled sattunud küberkiusamise ohvriks siis räägi sellest usaldusväärse inimesega, olgu selleks õde, vend, ema, isa, sõber, klassijuhataja või pöördu peaasi.ee poole. Kui keegi saadab sulle mõnitava või halvustava sisuga sõnumeid ja teateid siis blokeeri teadete saatja. Samuti võid pöörduda ka Facebooki teel veebikonstaabli poole, kes tegeleb igapäevaselt selliste muredega ja saab Sind nõustada ja toetada.

Kes on tegelikult teisel pool ekraani?

Üks äge asi interneti juures on see, et see avab meile maailma ning laseb suhelda kellega iganes. Loomulikult on mõnus rääkida ja pilte jagada oma sõprade ja perega, aga veebis saame suhelda ka inimestega, keda me ei tunne. See isik võib elada sinuga samas riigis või hoopis kuskil mujal. Ta võib olla sinuga samast soost või mitte, jagada samu huvisid või jagada enda kohta isiklikuna tunduvat infot ja fotosid, mis panevad sind arvama, et sul on uus huvitav tuttav või isegi sõber. 

Aga oled sa kindel, et see inimene on tegelikult ka see, kes ta ütleb end olevat? Erinevad sotsiaalmeedia platvormid võimaldavad luua konto ilma, et peaksid selle registreerimiseks märkima enda kohta ühtegi tõest fakti ning nõnda saab luua omale täiesti uusi “tegelaskujusid”. Eri maailma paigust on küllalt lugusid sellest, kuidas noor on leidnud internetist endale sümpaatsena tunduva uue tuttava, keda arvab kohtumiseks piisavalt hästi tundvat, kuid siis selgub, et tegu on hoopis kellegi teisega. Taolised juhtumid võivad olla väga ohtlikud.

Kui tutvud internetis uue inimesega, kontrolli, kas leiad teda ka teistest sotsiaalmeedia platvormidelt? Kas tema nime googeldades leiad infot tema kohta? 

Kui olete internetis juba mõnda aega suhelnud ja ta soovib sinuga kohtuda, siis pea meeles, et sa ei ole selleks kuidagi kohustatud! Juhul kui tunned, et sul siiski on huvi selle inimesega kokku saamise vastu, lepi esmalt kokku videokõne. Sel moel saad kindlaks teha, et inimene on sulle vähemalt vanuse ja muu välise osas tõtt rääkinud. 

Kui pärast esmaste ohutusmeetmete kasutamist otsustad uue tuttavaga kokku saada, siis tee seda kindlasti avalikus kohas! Selleks sobivad näiteks kohvikud, kaubamajad ja teised kohad, kus teie ümber on palju inimesi. Hea on, kui saad kohtumisele kaasa võtta näiteks mõne oma sõbra või sõbranna. Kui see uuele tuttavale miskipärast ei sobi, tasuks seda võtta ohumärgina ja kohtumisele mitte minna. 

Üks päev sotsiaalmeediata! Selleks, et vähendada sotsiaalmeedia tarbimist ja selle negatiivset mõju oma elus, ole üks päev ilma. Vali omale üks kindel päev nädalas, kus sa ei kasuta mitte ühtegi sotsiaalmeedia platvormi. Võid ka “liituda” Facebooki reede, Snapchati laupäeva või Twitteri teisipäeva trendiga. Sellistel puhkepäevadel võid avastada enda jaoks palju uut! 

Instagrami 15 minutit! Selleks, et sotsiaalmeedia ei rööviks su väärtuslikku aega, sea endale kindlad reeglid. Sea endale eesmärk, et kasutad mistahes sotsiaalvõrgustikku päevas ainult 15 minutit. Selleks saad enda kontole panna meeldetuletuse, mis annab märku, kui 15 minutit on täis.

Piira teavitusi! Seadista oma telefon selliselt ringi, et sa ei saaks teavitusi selle kohta, kui keegi su postitusi kommenteerib, need meeldivaks märgib või saadab sulle mängukutseid. Nii vähendad aega, mida pidevalt telefonis veedad ja välistatad sihitut sotsiaalmeedias kerimist. 

Lülita internet välja! Telefon ei pea olema kogu aeg internetiga ühendatud. Lülita see sisse ainult siis, kui sul on vaja kasutada mõnda platvormi, mis nõuab veebiühendust. Nii ei tule sulle pidevalt teateid, mis meelitavad tihedamini ekraani vaatama, samuti hoiad kokku akut.

20% OFF Coupon
Leverage agile frameworks to provide a robust synopsis for high level overviews
Summer20