Depressiooni levimus, kahjud ja kasud
Enam kui veerandil (28%) Eesti inimestest on depressiooni risk. Töövõime kaotuse põhjustajana on depressioon nii Eestis kui mujal maailmas teisel kohal. Hinnanguliselt kaks kolmandikku depressiooni põdevatest inimestest ei saa abi. Depressiooni ja ka teise enam levinud vaimse tervise probleemide rühma ehk ärevushäirete ravis on rohkelt potentsiaali töö tulemuslikkuse ja majanduse jaoks tervikuna.
Kui ravi pakkuda isegi vaid 20%-le praegu ravita jäänud inimestele, võiks iga investeeritud rahaühik tuua tagasi kuni neli ning juurde võiks võita keskmiselt ühe tööpäeva kuus inimese kohta. Kahaneb nii haiguspäevade arv kui ka varakult pensionileminejate hulk. Vaimse tervise väärtustamise tulemuseks on parem tööõhkkond ning personali voolavuse vähenemine.
Kuigi tavaliselt räägitakse palju töötamise ja töökeskkonnaga seotud riskidest, on leitud uuringutes ka seda, et tööl käimine võib depressiooni ja ärevuse sümptome vähendada.
Kuidas depressiooni ära tunda?
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi muud kui lühiajaline halb tuju või laiskus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla.
Sageli ei kogeta depressiooni puhul ainult kurbust, vaid ollakse ka mures, pinges, ärrituv, jõuetu. Tavaline on ka halb kehaline enesetunne, näiteks võib valutada pea, kõht või isegi kogu keha.
Nii palju kui on eri inimesi, on ka depressioonil eri nägusid, igaühe depressioonikogemus on pisut isemoodi.
Abi otsimine ja ravi
Depressiooniga võib saada abi esmajoones perearstilt, vajadusel psühholoogilt, psühhiaatrilt. Depressiooni ravitakse nii psühhoteraapia, ravimite kui mõlema kombinatsiooniga. Abi on kindlasti sellest, mida inimene ise ette võtab enda enesetunde parandamiseks. Selleks võib kasutada mitmesuguseid eneseabi võtteid koos vaimset tervist toetava elustiiliga. Enda abistamiseks võib lugeda ka kaaslastega oma mõtete jagamist ja abi vastu võtmist.
Loe lähemalt depressiooni kohta SIIT.
Mida võiks teha meeskonnas depressioonist teadlikkuse kasvatamiseks?
Leidke meeskonnas kuni tund, et depressioonist juttu teha. Vaimse tervise hoidmise ja raskustega toimetuleku juures on kõige olulisem see, et vaimsest tervisest saaks vabalt rääkida. Kui teemat julgelt ja avalikult jutuks võtta, väheneb vaimse tervise stigma, mis teeb inimesi haigemaks ning takistab abi otsimist. Kogu meeskonnale on kasulik see, kui on võimalik leida ühine sõnavara ning tuua see igapäevane teema ka töö konteksti. Vaimne tervis on igaühel ja selle seisund võib kõigil muutuda nii paremaks kui halvemaks. Vaimsest tervisest rääkimiseks ei pea olema väljaõppinud ekspert. Igaüks võib saada iseenda vaimse tervise eksperdiks ja kõige suuremaks sõbraks.
