fbpx

Vaimse tervise tegevuskava töökohal

Vaimse tervise ja heaolu tegevuskava võimalik ülesehitus võiks koosneda järgmistest punktidest:

1. Tegevuskava eesmärk

Vaimset tervist väärtustava, stigmavaba ja toetava töökeskkonna loomine on oluline kogu meie ühiskonna heaolule. See võimaldab teha inimestel vaimset tervist toetavaid valikuid, rakendada oma võimeid ja raskustega õigeaegselt tegeleda. Keskkonna loomise puhul on esimeseks sammuks vaimset tervist jutuks võtta, nii plaanide tegemisel kui ka tavapärastel meeskonna koosolekutel. Kuigi tegu võib olla tundliku teemaga, mille jaoks võib olla raske õigeid sõnu leida, on see igaühele jõukohane, sest vaimne tervis on meil kõigil olemas.

Vaimse tervise tegevuskavade loomise puhul võib olla kaalukas ka asjaolu, et vaimse tervise häiretega kaasneb märkmisväärne majanduslik koormus, seda nii riigi, organisatsioonide kui ka individuaalsel tasandil. Näiteks kulub hinnanguliselt 2,8% meie SKTst vaimse tervise häirete peale. Seda summat saaks vähendada, kui vaimse terviset raskuste tekkimisel saaks tuge, abi ja inimlikku toetust võimalikult varakult. Kui piisaval hulgal inimestest oleks vajalikud oskused ja teadmised enda ja teiste vaimse tervise hoidmiseks.  Töö kontekstis on leitud, et vaimse tervise väärtustamine võib ühe investeeritud euro eest tagasi tuua suisa üheksa.

2. Kes vastutavad millise tegevuse eest ja millal kaasata teisi töötajaid

Vaimse tervise väärtustamist on hea alustada juhtide tasandilt, soodsalt mõjub, kui organisatsioonis on inimesed, kes vaimse tervise eest eriti innukalt ja veendunult seisavad. Tegevuste planeerimisse ja ka elluviimisse, nende valikusse on hea kaasata ka teisi töötajaid, siis võib arvestada suurema motivatsiooniga tegevustesse oma vaimset energiat panusatada.

3. Tegevused (soovituslik miinimum)

Tegevused, mis on mõeldud kõigi organisatsiooni liikmete vaimse tervise edendamiseks

Võimalus oma vaimse tervise hoidmiseks spordiklubi külastuste, tervislike ampsude söögilaual, ühiste hobi, vabatahtlike või lõbusate tegevuste vms. Need tegevused võiks olla ka mõtestatud ja väärtustatud selle kaudu, et tegu on vaimset tervist toetavate tegevustega. Võimalusel võiks arutada ühiselt, kuidas need vaimse tervist toetavad ning miks see organisatsioonile oluline on.

Omal kohal on igapäeva tegevustesse lõimitud mõtete ja kogemuste jagamised, kuidas inimestel päriselt läheb, tunnustamine, tänamine. Vaimse tervise vitamiinide kasutamise regulaarne julgustamine.

Tegevused, mis aitavad märgata töökohal vaimse tervise raskuste tekkimist

Tavalisematest vaimse tervise probleemidest teadlikkuse ja sümptomite leevendamise koolitused, mis põhinevad eelkõige kognitiiv-käitumuslikel lähenemistel on üheks tõenduspõhiseks ennetusviisiks.

Tegevused, mis aitavad märgata ja maandada ülemäärase stressi tekkimist töökohal

Heade praktikate hulka kuuluvad stressijuhtimis oskused. Stressi ei pea pelgalt taluma, vaid seda saab õppida paremini reguleerima. Siin võib olla kasutuses näiteks stressi juhtimise tehnikate õppimine. Hea on juurutada lihtsaid praktikaid nagu teadveloleku tehnikad, kovisioonid, kootsingud mentorlus või supervisioon. Oluline on ka mõelda läbi võimalused maandada digitaalset stressi ning kaardisatada psühhosotsiaalseid ohutegureid.

Tegevused, mis aitavad toetada meeskonnaliikmeid, kel on vaimse tervise raskusi

Vaimse tervise esmaabi oskuste taseme tõstmine organisatsioonis võimaldab pakkuda esmast tuge oma kolleegidele, soodustada abi otsimist ning vähendada stigmat.

Üha enamates ettevõttes on töötajatele raskuste korral võimaldatud psühholoogilist abi või psühhoteraapiat tööandja kulul. See kergendab abini jõudmist ja võib vähendada töövõime langust. Nii mõnedki organisatsioonid ei piira psühholoogilist abi individuaalse teraapiaga, vaid võimaldavad ka pereteraapia külastusi.

Tööle jäämise ja tööle naasmise juhtimine. Tavalisemate vaimse tervise raskuste korral ei pea alati jääma haiguslehele. Pigem on inimese taastumisel oluline et ta ei jääks tavaelust väljapoole, ei jääks üksi. Kui on võimalik paindlikkus töö ajas, kohas, ülesannetes, võib jõukohane töötamine paranemist soodustada. Ka haigestumise järel tööle naasmise korral võiks arvestada, et see ei käiks kohe kiirendusega nullist sajani, tarvis võib olla kohanemisaega.

Positiivne toetus kolleegide poolt soodustab paranemist!

Tegevused, mis aitavad luua turvalist töökeskkonda, ennetada kiusamist, diskrimineerimist ja stigmat.

Siin võiks olla üle vaadatud, kokku lepitud või koostatud näiteks vaimse tervise hea tava, kirjeldatud, kuidas me enda ja kolleegide vaimset tervist igapäevaselt hoiame. Konkreetsed juhised töökiusu, ahistamise, diskrimineerimise ennetamiseks ning sekkumiseks. Juhised käitumiseks kriiside või traumaatiliste sündmuste puhul. Turvalise keskkonna loomise puhul tulevad samuti kasuks seminarid, meekonna arutelud ja koolitused vastavatel teemadel.

Tegevused, mis aitavad mõõta mõju, jälgida plaanide elluviimist.

Siin võib kasutada juba olemasolevaid küsitlusi vaimsest tervisest ja heaolust töökohal või valida/kohandada sobilikke plaanitud tegevuste jaoks.

Näiteks võib kasutada järgmisi näitajaid:

  • Haiguspäevade hulk
  • Tööjõu voolavus
  • Kui palju inimesi osaleb vaimse tervise edendamise ja raskuste märkamise tegevustes
  • Millised on hoiakud vaimsest tervisest rääkimise osas
  • Milline tugi on olemas meeskonasiseselt
  • Millised on abivõimalused väljaspool meeskonda
  • Kui palju toetusvõimalusi kasutatakse
  • Millised juhiseid ja plaanid on olemas võimalike riskide maandamiseks

4. Kuidas levitada infot plaani kohta organisatsioonis.

5. Millal peavad tegevused algama ja millal lõppema.

6. Millal toimub tegevuskava tulemuste analüüs ning järgnevate tegevuste planeerimine.

 

 

Kasutatud allikad:

https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf

https://mhfaengland.org/

https://www.safeworkaustralia.gov.au/topic/mental-health

https://mentalhealthactionplan.ca/

https://www.who.int/mental_health/prevention/guidelines_mental_health_work/en/

Economic analysis of workplace mental health promotion and mental disorder prevention programmes and of their potential contribution to EU health, social and economic policy obectives. Matrix, 2013

Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return of investment analysis. The Lancet, 2016.

TAGASISIDE
Uuendasime kodulehte
Palun kirjuta meile, kui leidsid kodulehel mõne vea?
Saada
Aitäh tagasiside eest!