Vaimse tervise tegevuskava töökohal

Tegevuskava vaimse tervise parendamiseks, hoidmiseks ja arendamiseks töökohal

Süsteemselt vaimse tervise toetamiseks ja vaimsete oskuste arendamiseks oleks hea analüüsida organisatsiooni hetkeseisu ning tiimides läbi arutada, koostada ja järjepidevalt ellu viia selge tegevuskava, arvestades nii inimeste kui organisatsiooni tasandit. Tegevuskava võiks tekkida koos ajajoone ja vastutajatega, et ükski kokkulepitud tegevus ei jääks tegemata ning kõik planeeritud parendused ja arendused saaksid tehtud! Ainult nii saame oma töökeskkonda toetavamaks ehitada ja igapäevast heaolu kasvatada.

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui
heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid,
tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada
tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse
ühiskonna heaks.
Seega tähendab vaimne tervis enamat kui psüühikahäire
või psüühilise puude puudumist – see on inimese tervise
oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja
tõhusa toimimise alus. (Sotsiaalministeerium, 2022)

Ülal välja toodud vaimse tervise definitsioonist lähtudes võime
mõelda vaimsest tervisest skaalana, millel on kolm sujuvas
seoses olevat osa:
1) vaimse tervise parandamine, raskustega toimetulek vaimse tervise murede korral,
2) vaimse tervise hoidmine ja heaolu säilitamine ning
3) vaimse tervise toetamise arendamine ning töötajate potentsiaali ja tugevuste rakendamine.

Tegevuskava tutvustuse leiad SIIT.
Tegevuskava saad täitmiseks alla laadida SIIT.


VAIMSE TERVISE TEGEVUSKAVA KONSULTATSIOON ehk et 4-5 kohtumise vältel vaatame koos organisatsiooniga üle kõik vaimse tervise tegevuskava ehk strateegilise töölehe punktid ning aitame luua plaani, mis koosneb eelkõige juhtimisalastest tegevustest, protsesside ülevaatamisest, ühiste kokkulepete ja tavade kokkupanekust, organisatsioonikultuuri nügimisest ja võimalikest märkamismehhanismidest.
Lisainfo: Marja.leisk@peaasi.ee

TAGASISDE TEENUSELE:

“Võtsime vaimse tervise tegevuskava loomise ette, sest tahtsime liikuda headelt kavatsustelt süsteemse ja mõõdetava tegutsemiseni. Koostöös Peaasjadega valminud tegevuskava aitas meil kaardistada olemasolevad tegevused, näha tervikpilti ning luua selge ja praktiline raamistik, millele edaspidi toetuda. Väline vaade ja struktureeritud protsess andsid kindluse, et me ei tegele üksikute algatustega, vaid ehitame teadlikult toimivat ja mõõdetavat vaimse tervise süsteemi.

Koostöö Peaasjadega oli professionaalne ja sujuv – nende selge metoodika ja kogemus aitasid hoida fookust sellel, mis loob päriselt väärtust meie inimestele.”

Kadri Krull, Tervisekassa partnersuhtluse portfelli teenusjuht ja organisatsiooni vaimse tervise töögrupi juht