Meeleolu ja meeleoluhäire
Meie kõigi tujud vahelduvad tundide, päevade ja kuude lõikes, kuid kui kõikumised on nii suured, et see hakkab elu häirima, võib tegemist olla bipolaarse häirega. Kõigil võib ette tulla perioode, kus on rohkem energiat ja meeleolu eriti positiivne ning perioode, kus energiatase on madal ja tuju halb. Meeleolude vaheldumine ongi inimese tavaline olek, kuid suures skaalas meeleolude vaheldumine võib elu tõsiselt segada. See võib mõjutada nii toimetulekut koolis ja tööl kui suhteid teiste inimestega, kellel on raske kõikumistega harjuda.
Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire
Bipolaarne tähendab kahte omavahel vastanduvat poolust: maniat ja depressiooni.
Kuna inimesed on erinevad, võib nende bipolaarne häire ka erinev välja näha. Võrrelda tuleks muutust tavaoleku suhtes – inimene tunneb, mõtleb ja käitub varasemast erinevalt. Mõnel inimesel on enam depressiivseid episoode, mõnel mania episoode, mõnel vahelduvad faasid pidevalt, mõnel on üht või teist episoodi vaid mõnel korral elus.
Kuula ja vaata Karmeni kogemust bipolaarse häirega:
Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime.
Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese vanematest on selline häire, siis kindlasti haigestutakse sellesse, samuti ei saa väita, et häire pärandatakse kindlasti oma lastele.
Väga kindlat ja selget seletust aju ja selle virgatsainete rolli kohta ei ole leitud.
Arvatud on, et seos võib olla virgatsainete nagu dopamiin, noradrenaliin ja serotoniini madala või kõrge kontsentratsiooni või ebaõige vahekorraga erinevates aju osades. Samuti arvatakse, et stressihormooni kortisooli üleküllus või närvirakkude retseptorite suurenenud tundlikkus teatud ajupiirkondades on selle häirega seotud.
Uuringutes on näidatud ka seost kilpnäärme talitlushäiretega.
Aju-uuringutes on bipolaarse häire korral leitud funktsionaalseid muutusi otsmiku- ja oimusagarate ning põhimikutuumade piirkonnas.
Ka on leitud verevarustuse ja struktuuri erinevusi ajupiirkondades, mis reguleerivad meeleolu ja impulsside kontrolli.
Üheks oluliseks tunnuseks nii mania kui depressiooni faasi puhul on unerütmide häirumine. Magamatus võib olla mania vallandavaks teguriks ning seisundit kindlasti säilitada või süvendada.
Nagu paljude teiste haiguste puhul, on ka bipolaarse häire puhul ohuteguriks stressi tekitavad muutused elus, nagu näiteks muutused lähisuhetes, tööelus või kooli vahetus.
