Sotsiaal-emotsionaalne pädevus ja traumat arvestav praktika

Haridus_koduka_pildid

2022. aastal Eestis korraldatud uuring näitas, et 48% vastanutest on enese hinnangul elu jooksul üle elanud mõne traumeeriva kogemuse. Trauma, mis tuleneb emotsionaalselt või füüsiliselt kahju tekitanud sündmusest või sündmuste seeriast, mõjutab selle kogeja heaolu ja võimekust igapäevaeluga toime tulla. Kui lapsepõlvetrauma jääb ravimata, on suurem tõenäosus puutuda kokku:

  • südamehaiguste, vähi ja kopsuhaigustega;
  • vaimse tervise häiretega (depressioon, ärevushäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire jm);
  • kognitiivsete raskustega (häiritud mälu, tähelepanu, analüüsivõime jm);
  • raskustega õppimisel ja õppetööga toimetulekul.

Kuna psühholoogilist traumat silmaga ei näe, ei pruugi me alati osata abivajajaga sobivalt käituda ega ka tema käitumist mõista. Lapse aju on alles kujunemisjärgus – nii nagu trauma kipub aju arengut pärssima, võib toetav koolikeskkond vastupidi avaldada positiivset mõju ning niiviisi aju arengu tagasi õigele kursile suunata. See tähendab, et traumast taastumine võib tugevalt sõltuda sellest, millise kogemuse saab õpilane koolikeskkonnas. Seetõttu on ääretult oluline, et kool oskaks pakkuda vajalikku tuge.

Traumakogemus mõjutab lapse eneseregulatsioonioskust ja suhteid õpetajatega. Samuti esineb traumataustaga laste hulgas rohkem riskikäitumist. Selleks, et raskest kogemusest taastuda ja õppida igapäevaeluga toime tulema, vajab noor oma ellu turvatunnet ja usaldust. Võtmerolli mängivad turvalised suhted: toetavad suhted nii õpetajate kui ka kaasõpilastega mõjuvad hästi mitte ainult õpilase arengule ja õppimisele, vaid ka traumast taastumisele. Eriliselt tähtis on sealjuures järjekindel ja stabiilne suhe täiskasvanuga, mis on traumast taastumisel üks tõhusamaid „ravimeid“. Sellise püsiva toe najal õpib laps uuesti ohjad enda kätte haarama ning end kindlalt tundma.

 

Traumateadlik kool teab, mis on trauma ja milline võib olla selle mõju õpilasele, oskab märgata sümptomeid, rakendab tervenemist toetavaid praktikaid ja väldib tegevusi, mis võivad uuesti traumeerida. Siin on mõningad näpunäited, mida tuleks traumateadlikku ja toetavat keskkonda luues meeles pidada:

  • tuvasta, mis olukorrad või tegurid koolis võivad negatiivset reaktsiooni vallandada;
  • tee selgeks, kuidas õpilane käitub, kui ta on endast väljas;
  • teadvusta erinevaid põhjusi, mis võivad keeruliste käitumismustrite taga olla – lihtne on õpilase ootamatule käitumisviisile reageerida karistusega, aga see mõjub halvasti kõikidele osapooltele ega vii kuhugi edasi;
  • rõhuta õpilasele tema tugevusi ja aita tal neid arendada;
  • ole eeskujuks eneseregulatsioonioskuste õppimisel ja rakendamisel.

 

Materjalid: 

“Enesehoiu tööraamat õpetajale” (looja MTÜ Traumateadlik Eesti)

Allikad: sotsiaal-emotsionaalne pädevus ja traumat arvestav praktika

  1. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool.
  2. Center for Substance Abuse Treatment (US). Trauma-Informed Care in Behavioral Health Services. Rockville (MD): Substance Abuse and Mental Health Services Administration (US); 2014. (Treatment Improvement Protocol (TIP) Series, No. 57.) Section 1, A Review of the Literature.
  3. Felitti, V. J., Anda, R. F., Nordenberg, D., Williamson, D. F., Spitz, A. M., Edwards, V., & Marks, J. S. (1998). Relationship of childhood abuse and household dysfunction to many of the leading causes of death in adults: The Adverse Childhood Experiences (ACE) Study. American journal of preventive medicine, 14(4), 245–258.
  4. Larson, S., Chapman, S., Spetz, J., & Brindis, C. D. (2017). Chronic childhood trauma, mental health, academic achievement, and school‐based health center mental health services. Journal of school health, 87(9), 675–686.
  5. Perfect, M. M., Turley, M. R., Carlson, J. S., Yohanna, J., & Saint Gilles, M. P. (2016). School-related outcomes of traumatic event exposure and traumatic stress symptoms in students: A systematic review of research from 1990 to 2015. School Mental Health, 8, 7–43.
  6. Trauma and trauma-informed schools for students. (2021, April 14). Greater Good In Education. https://ggie.berkeley.edu/student-well-being/trauma-and-trauma-informed-schools-for-students/
  7. Thomas, M. S., Crosby, S., & Vanderhaar, J. (2019). Trauma-informed practices in schools across two decades: An interdisciplinary review of research. Review of Research in Education, 43(1), 422–452.
  8. Osher, D., Cantor, P., Berg, J., Steyer, L., & Rose, T. (2020). Drivers of human development: How relationships and context shape learning and development1. Applied Developmental Science, 24(1), 6–36.
  9. Making classrooms and schools trauma-informed and healing-centered. (2020, February 21). Greater Good In Education. https://ggie.berkeley.edu/trauma-trauma-informed-and-resiliency-informed-schools/#tab__2