Kooli algus on tähtis sündmus, sest siis tutvub laps selle kohaga, kus ta järgnevatel aastatel suure osa oma ajast veedab, ja inimestega, kellega ta siin koos hakkab olema. Selleks, et õpilane oleks motiveeritud õppima, teistega suhtlema ning tunneks end hästi, on äärmiselt oluline, et tema õppekeskkond oleks soe ja toetav. Tervisliku klassikliima loomisel ja lapse sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel mängib suurt rolli õpetaja enda sotsiaal-emotsionaalne pädevus ning heaolu.
Toetavat ja tervislikku klassikliimat iseloomustab:
- sujuv üleminek ühelt (õppe)tegevuselt teisele;
- olukorrale sobilik emotsioonide väljendamine;
- lugupidamist ja empaatiat väljendav ning lahenduskeskne kommunikatsioon;
- huvi ja keskendumine erinevatele ülesannetele;
- konfliktide ja häiriva käitumise ennetamine;
- individuaalsete erinevuste ja vajadustega arvestav tugi ning vastutulelikkus.
Sõbralikud suhted ja klassi oskuslik juhtimine on toetava klassikliima loomise põhitingimused, mille täitmiseks on vajalik õpetaja sotsiaal-emotsionaalne pädevus. Kui õpetaja oskab õpilastega heatahtlikult suhelda ja reguleerida oma emotsioone ning käitumist, mõjutab see omakorda tema õpetamisstiili ning seda, kuidas lapsed teadmisi omandavad. Saades klassilt julgustavat tagasisidet ja märgates, et töö kannab vilja ja õpilased on motiveeritud, kogeb õpetaja positiivseid emotsioone ning tunneb end klassi juhendamisel pädevamana.
Kui õpetajal ei ole sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, et toetavat ja tervislikku klassikliimat hoida, võib õhkkond nii talle kui ka lastele ebameeldivaks muutuda. Õpilaste rahulolematus, kehvad suhted ja korra puudumine tekitavad stressi. Oskamatus stressi leevendada ja pingetest tulenevaid emotsioone reguleerida võib viia emotsionaalse kurnatuseni. Stressi ja kurnatuse mõjul teeme rohkem impulsiivseid ja läbimõtlemata otsuseid, mistõttu võib õpetaja hakata reageerima negatiivsemalt ning kasutama distsiplineerimismeetodina karistust. See omakorda kipub süvendama klassis juba esinevaid probleeme. Häiritud klassikliimat seostatakse õpetaja läbipõlemisega, ametikohalt lahkumisega ning õpilaste vaimse tervise ja käitumisprobleemidega.
Sotsiaal-emotsionaalselt pädev õpetaja kujundab tervislikku klassikliimat, luues toetavaid suhteid õpilastega, julgustades õpilaste koostööd ja aidates kujundada positiivseid hoiakuid. Samas oskab ta end kehtestada ning seada vajalikke piire nii suhtlemisel kui erinevate tegevuste käigus. Õpetaja on see, kes teeb klassist terviku, tänu millele on õpilased õnnelikumad ning tunnevad suuremat ühtekuuluvustunnet klassikaaslaste ja kooliga.
Allikad: sotsiaal-emotsionaalne pädevus ja klassikliima
- Jennings, P. A., & Greenberg, M. T. (2009). The prosocial classroom: Teacher social and emotional competence in relation to student and classroom outcomes. Review of educational research, 79(1), 491–525.
- La Paro, K. M., & Pianta, R. C. (2003). CLASS: Classroom assessment scoring system. Charlottesville: University of Virginia.
- Schonert-Reichl, K. A., Kitil, M. J., & Hanson-Peterson, J. (2017). To Reach the Students, Teach the Teachers: A National Scan of Teacher Preparation and Social & Emotional Learning. A Report Prepared for CASEL. Collaborative for academic, social, and emotional learning.
- Goodman, D. A. (2022). Social-Emotional Learning Beliefs and Competencies of High School Teachers in a High Need District: Relationship with Teacher Self-Efficacy (Doctoral dissertation, Rowan University).
- Garner, P. W. (2010). Emotional competence and its influences on teaching and learning. Educational Psychology Review, 22, 297–321.
- Vesely, A. K., Saklofske, D. H., & Leschied, A. D. (2013). Teachers—The vital resource: The contribution of emotional intelligence to teacher efficacy and well-being. Canadian Journal of School Psychology, 28(1), 71–89.
- Ee, J., & Cheng, Q. L. (2013). Teachers’ perceptions of students’ social emotional learning and their infusion of SEL. Journal of Teaching and Teacher Education, 1(2), 59–72.
- Iancu, A. E., Rusu, A., Măroiu, C., Păcurar, R., & Maricuțoiu, L. P. (2018). The effectiveness of interventions aimed at reducing teacher burnout: A meta-analysis. Educational psychology review, 30, 373–396.
