fbpx

Testi oma vaimset tervist

Märgi ära allolevatest kõik, mis sinu kohta parajasti kehtivad ja sind häirivad:




































----- Kui käid koolis, siis veel lisaks: -----



TULEMUS

Sa pole veel ühtegi häirivat asja märkinud.

Need kõik, mis siin loetletud, on märgid sellest, kui inimesel ei ole tegelikult päris hea olla. Neid märke tasub enda juures edaspidigi jälgida ja tähele panna.

Soovitame Sulle lugeda ja vaadata lähemalt:

Kui oled leidnud juba paar-kolm asja, mis häirivad ja sa ei ole kindel, kuidas neid parandada saaks – küsi nõu Peaasi.ee e-nõustajalt! Tasuta, kiirelt ja anonüümselt.

Testi oma söömiskäitumist












Alla 3 punkti

Vastasid küsimustele nii, et võib arvata, et tunned end oma kehas hästi. Sul on ilmselt hea ja tervislik enesehinnang. Su enesekindlus on piisav, et mitte lasta väikestel muutustel välimuses seda mõjutada.  Ilmselt sööd selleks, et elada ja sul on söögiga terve suhe.

3-5 punkti

Vastasid küsimustele nii, et see viitab sellele, et tähtsustad väga oma kehakaalu ja söögisedelit. Ehk liigselt? Kas oled kindel, et muud eluküljed saavad väärilist tähelepanu? Kas oled kindel, et söömise ja kehakaalu reguleerimisega ei ürita sa lahendada teisi raskuseid oma elus? Ailen: Jälgi, et tegeleksid ka muu olulisega oma elus, pööraksid tähelepanu enda vajadustele suhetes ja mujal. Olgu toit ja kehakuju üks elu aspekte, mitte kõige tähtsam.

5-8 punkti

Vastasid küsimustele nii, et see paneb mõtlema, et ehk pöörad söömisele ja kehakujule rohkem tähelepanu kui muule olulisele oma elus. Kas oled kindel, et kehakuju ja söömine on tegelikult nii olulised, nagu sulle tundub? Vahel aitab muude elu valdkondade probleemide lahendamine vähendada söömise ja kehakaaluga seotud pingeid. Sageli on nendeks suhted lähedastega, üldiselt madal enesehinnang, jne. Vahel vajavad inimesed suhete probleemide lahendamiseks ka välist abi.

8-10 puntki

Vastasid küsimustele nii, et see paneb mõtlema, et pöörad söömisele ja kehakujule liiga palju tähelepanu. Selle järgi võib arvata, et muud olulised ja toredad eluküljed jäävad väärilise tähelepanuta. Karta võib, et söömine ja kehakuju on sinu jaoks elus üliolulised või lausa domineerivad.. Samamoodi on võimalik, et eesmärgil suurepärane välja näha kahjustad oma tervist. Kui leiad, et sooviksid sel teemal kellegagi arutada, on üks võimalus võtta ühendust Peaasi.ee nõustajatega siin

Leia üles oma ärev osa!

Allpool on meie igapäeva elus tavalised ärevuse tunnused. Testi ennast, kui tavaline Sina oled!?





















Kui vastasid ka enamusele jaatavalt, paistab oled ikka täiesti tavaline inimene. Ärevus on tavaline tunne!

Rõõm on näha, et mõistad nüüd paremini ärevushäirega inimest ja tema haigusest tingitud muresid.

Arvuti- ja internetisõltuvuse test

Märgi ära iga väite vastusevariant, millega nõustud.

Arvutis ja internetis aja veetmise all on mõeldud meelelahutuslikke tegevusi – arvutimängude mängimine, interneti vahendusel mängimine, jututoad, foorumid, suhtlusportaalid, lihtsalt internetis kolamine jne.

1. Kui sageli Sa leiad, et oled jäänud arvutisse „kinni“ (nt arvutimänge mängima, internetti kolama jms) kauemaks, kui algselt kavas oli?





2. Kui sageli jäävad Sul kohtustused täitmata ja/ või lükkad edasi oma tegevusi kuna veedad aega arvutis ja/või veebis?






3. Kui sageli eelistad põnevat tegevust arvutis ja/või veebis lähedusele oma partneri või kaaslasega?






4. Kui sageli lood uusi suhteid veebikeskkondades (suhtlusportaalid, on-line suhtlemine, foorumid jms.)?






5. Kui sageli väljendavad Sinu lähedased rahulolematust aja hulga üle, mida veedad arvutis ja/või veebis erinevateks tegevusteks?






6. Kui sageli kannatab Sinu õppetöö tulemus aja hulga tõttu, mida veedad arvutis ja/või veebis meelelahutuseks?






7. Kui sageli kontrollid esmalt oma e-kirju, enne muu olulise tegevuse juurde asumist?






8. Kui sageli kannatab Sinu töö tulemuslikkus aja hulga tõttu, mida veedad arvutis ja/või veebis meelelahutuseks?






9. Kui sageli pead vajalikuks õigustada oma tegevuse põhjuseid , kui kommenteeritakse Sinu arvutis ja/või veebis veedetava aja hulka ning sealseid tegevusi?





10. Kui sageli blokeerid või heidad peast oma elu puudutavad häirivad mõtted ning leevendad oma häiritust hoopis tegevusega arvutis ja/või veebis?






11. Kui sageli leiad end ootmas võimalust aja veetmiseks ning mõtlemas tegevustele arvutis ja/või veebis?






12. Kas nõustud väitega, et elu lemmiktegevusteta arvutis ja/või veebis oleks igav, tühi ja rõõmutu?






13. Kui sageli juhtub, et ärritud, nähvad või ignoreerid inimesi, kes segavad Sind parasjagu siis, kui oled hõivatud oma lemmiktegevustega arvutis ja/või veebis?






14. Kui sageli on häritud Sinu uni hilisõhtuste ja -öiste arvuti ja/või veebikasutuste tõttu?






15. Kui sageli oled hõivatud mõtetest ja soovist veeta aega arvutis ja/või veebis ajal, mil Sa seda tegelikkuses teostada ei saa?






16. Kui sageli lubad endale „Ainult paar minutit veel“ ?






Tulemused:

Nüüd liida enda poolt valitud vastuste ees olevad numbrid kokku. Mida kõrgema skoori

Sa saad, seda probleemsem Sinu arvutikasutamine on. Järgnevalt on toodud skaala, mis aitab tulemust tõlgendada.

20 - 49 punkti

Oled tavapärane arvutikasutaja. Mõnikord viibid Sa arvutis küll mõnevõrra kauem, kui vaja, kuid Sa kontrollid oma arvutis veedetavat aega ja tegevusi.

50 -79 punkti

Sul esineb aeg-ajalt või sageli probleeme, mis on seotud arvuti kasutamisega. Sul tuleks endale selgeks teha arvuti kasutamise negatiivne mõju oma igapäevasele

80 - 100 punkti

Arvuti kasutamine põhjustab Sulle olulisi probleeme. Sa peaksid hindama arvuti kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid oma  igapäevaelule ja võtma ette sammud arvuti kasutamise vähendamiseks.

Avasta oma psühhootiline osa

Psühhoos on aju haigus, mille tunnused on häired erinevates aju funktsioonides nagu tajudes, tähelepanus, mälus, motivatsioonis. Paljud häired esinevad ka tervetel inimestel, kuid lühemat aega või nii harva, et see elu ei sega. Kui psühhoosid hakkavad korduma või üle ei lähe, võib inimene saada diagnoosiks skisofreenia.

Siin on nimekiri olukordadest, mis igapäevaelus ette võivad tulla ning mille põhjuseks see, et aju meile kõigile vahel trikke teeb:

















Nimekirja koostamisel on kasutatud artiklit: Normalizing psychotic symptoms.Michael Garrett, David Stone, Douglas Turkington. Psychology and Psychotherapy: Theory, Research and Practice (2006), 79, 595–610

Õpetaja ja läbipõlemine

TEST

Mida teha, kui tunnuseid on palju?

Mida ise teha ja kuhu pöörduda?

Läbipõlemine on pikaajalise ning ülemäärase stressi tulemus. See on emotsionaalne, füüsiline ning vaimne kurnatus.

Võta kohe aeg maha ja vaata üle oma prioriteedid.

Kui Sa ennast nii tunned, siis tähendab see, et on hädasti tarvis midagi teisiti teha. Tee endale nimekiri, mis on Sulle elus kõige tähtsam. Tee nimekiri asjadest, mida saad kohe teha, et end paremini tundma hakata. Õpi ütlema “ei” nendele asjadele, mis ei kuulu Sinu prioriteetide juurde. Defineeri uuesti oma töö, mis on sinu vastutus ja mis mitte. Võimalusel aruta see läbi oma ülemuse või kolleegidega.

Leia oma riskifaktorid ning õpi neid ära tundma ning tasakaalustama.

Riskifaktoriks on näiteks suure surve all töötamine, töö, mille üle on vähe kontrolli, ebaselged ootused või tööülesanded, väga rutiinne töö, tunnustuse puudus. Riski suurendavad isiksuse omadusena täiuslikkuse taotlemine, kõrge saavutusvajadus, delegeerimise raskused, vajadus kontrollida toimuvat, pessimistlik mina- ja maailmapilt. Käitumisega seotud asjaoludest on riskantsed liiga paljude kohustuste võtmine, liigne töötamine võimaluseta, et keegi asendaks, tasakaalu puudumine töö ja puhkamise vahel, puudulik aeg pere, sõprade ja lähedastega suhete hoidmise jaoks, teiste kõrged ootused ja nõudmised töö suhtes.

Uni ja puhkus

Tee kõik selleks, et saaksid korralikult magada. Korralik uni tähendab reeglina kaheksat unetundi ning seda, et uinumine ei võta üle poole tunni aega, uni ei ole katkendlik ega pinnapealne, ei ole liiga varast ärkamist.

Tee vähem tööd ja puhka rohkem! Vaata üle, mida tähendab Sinu jaoks puhkamine ning millal seda teha saaksid. Võimalusel plaani igasse päeva või nädalasse tegevusi, mis sinu jaoks puhkust tähendavad. Kui puhkust ei ole tulemas või seda ei ole võimalik planeerida, on vaja võtta haigusleht.

Leia võimalusi oma tööst tulenevate raskuste jagamiseks.

Leia võimalust arutada raskusi kolleegidega, kovisiooniks või supervisiooniks.

Panusta tervislikele eluviisidele

Leia võimalus kehaliseks aktiivsuseks iga päev, piisab kas või poolest tunnist. Vaata üle oma toitumisharjumused. Toitumine peaks olema tavaline, tervislik ning regulaarne. Alkohol ning muud mõnuained süvendavad halba enesetunnet pikemas perspektiivis ning tuleks menüüst välja jätta.

Leia üles meeldivad tegevused ning turguta loovust

Mõtle läbi tegevused, mida sulle meeldib teha ning vali välja, mida järgmiseks teed. Abiks on loovus ja mängulisus. Tee midagi teisiti või midagi rutiinist erinevat.

Õpi ja kasuta teisi stressi maandamise tehnikaid

Leia lisaks liikumisele, loovusele, unele ja toitumisele veel võimalusi oma elus stressi maandamiseks. Selleks uuri, mis just Sinu elus praegu stressi tekitab ning leia võimalus selle mõju vähendamiseks.

Räägi lapsevanemaga

Võimaliku lahenduseni

Kuidas rääkida ja mida saab oodata?

Kasuta samu põhimõtteid, mis kehtivad vestlusel noorega. Eriti pea silmas eesmärki: selleks saab tüüpiliselt olla koostöösuhte loomine lapse aitamiseks.

Koostööd aitab tekitada:

Vestluse eesmärgi selge sõnastamine. Sõnasta kohe avanguga, et eesmärgiks on koostöö ning kuhu see võiks viia.

End vanema kingadesse panemine enne vestlust. Kujutle, et sinu lapsel on mingi mure, mida pead häbiväärseks ja milles tunned end süüdi olevat. See on kõige tavalisem tunne seoses lapse vaimse tervise probleemidega.

Meie-laused. Kasuta vestluses lähenemist, mis annaks mõista, et kõik püüavad noort aidata: „Arutame, mida me ühiselt Mati heaks teha saame.“

Oma vajadustest ja murest teada andmine. Mingis mõttes võib rääkimine sellest, mis on just meile raske, muuta meid haavatavaks, kuid samas aitab see vanemal  probleemi olemust paremini mõista. Nt „Mul on raske õpetada noorele murde, kui ta tunni ajal oma telefoni kasutab või aknast välja vaatab“. „Mul on mure, et kui õppetöösse tekivad lüngad, on järgmisel aastal noorel veelgi raskem.“

Oma tähelepanekute hinnangutevaba kirjeldamine. Noorele ei ole abiks, kui kirjeldame teda lohaka, pahura või halva õpilasena,. Ütle parem: „Märkasin, et samal ajal kui teised asusid ülesande kallale, hakkas Mati nihelema, kratsis jalga, siis võttis laua all telefoni välja. Kui palusin tal see ära panna, hakkas ta aknast välja vaatama ja niheles edasi“.

Tegevuskava koostamine. Katsuge leida kas või üks asi, mida saaks noore aitamiseks kohe ette võtta. Kas kellegagi ühendust võtta, otsida lisainfot, noorega asju läbi arutada. Leppida kokku mingis hoiakus, mida noore osas võtta, mida talle öelda. Näiteks, et nii halva kui hea käitumise kohta hakkavad vanemad ja õpetajad andma noorele kohest tagasisidet.

Nõuandeid õpetajale

Keskendumine ja suhtlemine

Nõuanded õpetaja töö kergendamiseks lastega, kel on raskusi keskendumise ja suhtlemisega.

Nõuandeid õpetajale

Agressivne käitumine

Nõuanded õpetaja töö kergendamiseks lastega, kui tuleb ette agressiivset käitumist.

Räägi lapsega

Võimaliku lahenduseni

Kuidas lapsega/noorega rääkida?

Miks räägid? Mõtle see ise läbi ja anna ka noorele teada! Oluline oleks noorele teada anda, miks teda vestlema kutsud. Hea on tuua võimalikult konkreetselt välja, mida oled märganud või mis muret teeb. Anna teada, millised võimalused on sul abiks olla. Arvesta, et vaimse tervise teemad võivad valmistada piinlikkust, seetõttu tuleb võtta nende käsitlemisel eriti julgustav, lugupidav ning tundlik hoiak. Tüüpiliselt saab eesmärgiks olla probleemi lähem määratlemine ning vajadusel edasise abi otsimise soodustamine.

Arvesta, et vahel ongi eesmärgiks märkamine ja küsimine. Kui tegemist ei ole otsese ohuga, peame austama noore inimese õigust vaikida. Isegi kui noor ei soovi vastata ja lähemalt rääkida, on küsimine ja rääkimise võimaluse pakkumine väga oluline ning võib positiivsele muutusele kaasa aidata.

Aeg ja koht. Oluline on leida vestluseks sobiv aeg, veenduda, et nii endal kui vestluspartneril on vestluseks piisavalt aega ning ei ole vaja kohe edasi tormata. Oluline on leida vestluseks koht, kus teid ei häirita ning saab mugavalt teineteise vastas istet võtta.

Küsi avatud küsimusi. Katsu sõnastada küsimused hoiakuga, et oled valmis noort ära kuulama ning ei ole juba ette otsustanud, millega tegu on. Küsi avatud küsimusi. Kui noor inimene ei ole väga avatud kõnelema, küsi näiteks: „ Räägi lähemalt…“ Too näiteid: „Mõnikord käituvad inimesed nii sellepärast, et…kas sinuga on ka nii?“

Tempo. Hoia vestlusel rahulikku tempot. Ära kiirusta nõuannetega, jäta vestlusesse pause, et teine saaks lisada talle olulist infot. Enne kokkuvõtte tegemist küsi veel üle, kas midagi olulist jäi küsimata või rääkimata.

Konfidentsiaalsus ja saladuste hoidmine. Anna noorele teada, kui sul ei ole võimalik saadud infot ainult enda teada jätta. Need on juhud, kus noor vajab teiste spetsialistide abi. Sa võid saladuseks jätta detailid ja üksikasjad, kuid kui selgub, et noor inimene on ohus, siis tuleb sellest kindlasti asjassepuutuvatele inimestele teada anda. Kui noor juba osaleb raviprotsessis, siis vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ei saa tervishoiutöötaja neid andmeid omal algatusel jagada. Kui perekonnal, koolil ja tervishoiu- või sotsiaaltöötajatel ning noorel endal on olemas valmidus koostööks probleemidega tegemisel, saab igasugust infot omavahel jagada. Selleks tuleb omavahel asju arutada ning noorel ja perel anda vastavad nõusolekud.

Kas on ohtlik?

Ohu hindamisel ja käitumise plaanimisel võta siin arvesse ka saadud infot selle kohta, kas oht on noore inimese kodus, kas tal on olemas vanemlikku rolli täitvad lapsevanemad või elab ta üksi, on hooletusse jäetud.

Jah!

Kui oht on hetkeolukorras, siis helista kohe 112. Kutsu appi mõni kolleeg või teine õpilane. Ära jäta üksinda noort inimest, kes võib endale viga teha.

Kui oht võib avalduda kodus või mõnes muus olukorras, siis tuleb kaasata kohalik lastekaitse töötaja või helistada lasteabi telefonile 116111.

Mida saab teha õpetaja, kui ta märkab õpilase muutunud käitumist?

Võimaliku lahenduseni

Mida saab teha õpetaja, kui ta märkab õpilase muutunud käitumist?

Kas olukord on ohtlik?

Ohtlik olukord on selline, kus inimene on ennast või kedagi teist vigastanud või avaldanud mõtteid või plaane endale või teistele viga tegemiseks. Samuti on tegemist ohuolukorraga, kui inimesele on viga tehtud füüsilise väärkohtlemise, hooletusse jätmise, hirmutamise või seksuaalse väärkohtlemise näol.

Jah!

Kui oht on hetkeolukorras, siis helista kohe 112. Kutsu appi mõni kolleeg või teine õpilane. Ära jäta üksinda noort inimest, kes võib endale viga teha.

Kui oht võib avalduda kodus või mõnes muus olukorras, siis tuleb kaasata kohalik lastekaitse töötaja või helistada lasteabi telefonile 116111.

Mis on vaimse tervise puhul olulised aspektid, mida õpetaja peaks märkama?

  • Meeleolu

  • Stress ja ärevus

  • Keskendumine, tähelepanu, õpivõime

  • Toitumine ja välimus

  • Suhted

  • Ebaharilik või veider käitumine, enesevigastamine

Kuidas aru saada, kas tegemist on probleemiga?

Olenevalt märgi tõsidusest võiks mõelda, kui tavaline see on selles vanuses lapse jaoks, kas seda on juhtunud veel ja millise aja jooksul. Kui probleem kestab mitu nädalat või kuu, on põhjust reageerimiseks. Kui noore toimetulek koolitööga või teiste eluvaldkondadega on häiritud, on põhjust reageermiseks. Kogu Sammude käitumisjada aitab aru saada, kas tegemist on probleemiga või mitte.

Probleemide põhjused

Vaimse tervise probleemide põhjuseks võivad olla nii faktorid, mida saame mõjutada kui ka sellised, mille üle meil kontroll puudub. Psüühikaprobleemidel on geneetilise haavatavuse komponent, oma osa on pärilikkusel. Alati on olemas ka aspekt, mida saab muuta. See on keskkond. Probleemid avalduvad  või saavad nähtavaks tavaliselt muutuste, stressi või mõne ebahariliku või raske olukorra tulemusel.

Kooli ja klassi vahetamine, üleminek uude kooliastmesse, muutused elukohas või perekonna koosseisus ning suhtekonfliktid on kindlasti olukorrad, mis võivad stressi põhjustada.

Analüüsi olukorda!

Vaata, mida saab teha õpetaja, kui ta märkab õpilase muutunud käitumist?