Konflikti lahendamine

Mõnikord ei ole midagi teha ja suhtes tekib konflikt. Konfliktid on aeg-ajalt vältimatud ja pole õige arvata, nagu ühes “õiges” suhtes tülisid polekski. Ikka on! Nii peres, sõpradega kui partneriga. Kuid oluline on neid lahendada nii, et keegi pikalt põdema ei jääks.

Siin on toodud mõningad põhimõtted, kuidas võiks konfliktist võimalikult valutult väljuda.

ja teadvusta endale, mida sa praegu teed, millised vanad harjumused sind praegu konflikti tõukavad. Jälgi, mida ütled ja ära ütle midagi, mis võiks konflikti võimendada. Pane tähele, kas ja kuidas on sinu mõtted kallutatud – ega sa ei mõtle stiilis “kõik või mitte midagi”, ei tee sääsest elevanti ega vaata maailma läbi mustade prillide?

Peaasi_koomiksid_konflikt_1

Konflikt tekib nii või naa, kui sinu eesmärgiks on teist poolt ümber muuta, kellegi üle võit saada või kedagi süüdistada. Seega tee endale selgeks ja anna ka teisele teada, mis on arutelu eesmärk sinu jaoks ning millised kavatsused sul on. Hakka konfliktist rääkima ainult juhul, kui sinu kavatsuseks on probleemi lahendada, midagi uut õppida või oma vaateid ja tundeid väljendada.

Peaasi_koomiksid_konflikt_2

On väga harv, et inimene tajub vestlust konfliktina, kui ta tunneb, et on ära kuulatud. Nii kuulab ka tema sind parema meelega. Muutus saab tekkida ainult siis, kui lased tugevatel tunnetel minna, ei vaidle ega püüa ennast tõestada, vaid tõesti kuulad ja mõistad teise poole arvamust.

Peaasi_koomiksid_konflikt_3

Väljenda oma tugevaid tundeid teist poolt süüdistamata. Kasuta selleks “mina-sõnumit”.

Mina-sõnum koosneb kolmest komponendist:

1. Oma tunde kirjeldus

Pane tähele, et ei ajaks segamini tundeid ja mõtteid. See tähendab, et kui alustad oma lauset sõnadega “ma tunnen”, ütlegi järgmiseks oma emotsiooni nimi, mitte ära pane sinna otsa hinnangut teise poole käitumise suhtes (nt ütle “ma tunnen end vihasena”, mitte “ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse” – teisel juhul oled juba andnud ründava hinnangu teise inimese käitumisele ja välistanud võimaluse, et tema võiks sind mõista).

2. Teise inimese käitumise kirjeldus, mis häiris

Mina-sõnumi üheks komponendiks on ka teise poole käitumise kirjeldamine – tee seda detailselt ja kirjeldavalt, ilma hinnanguteta. Ole aus ja ära süüdista (ütle nt “Ma tunnen end vihasena, et sa mulle ei helistanud, kui sa teiste sõpradega välja läksid.”, mitte “Ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse”).

3. Ettepanek, mida teine inimene täpselt võiks teisiti teha.

Tee ettepanekuid, mida võiks teisiti teha. “Ma soovin, et sa kutsuksid mind järgmine kord kaasa.”

Võta oma oletuste eest ise vastutus. Ole valmis oma tõlgendustest lahti laskma – kui oled veendunud, et sinu tõde ongi tõde, on konflikt kerge tekkima. Jaga oma mõtteprotsessi (kuidas sina järeldasid kirjeldatud asjaoludest just seda, mida järeldasid) ning uuri, kuidas teine pool oma järeldusteni jõudis.

Peaasi_koomiksid_kaalumine

Too välja ühised seisukohad ja valdkonnad, kus olete nõus. See vähendab kaitsepositsiooni mõlemalt poolt.

Peaasi_koomiksid_n6ustumine

Uuri, mis on teise poole jaoks kõige tähtsam. Uuri ja küsi küsimusi uudishimulikult. Sa saad probleemi lahendada vaid siis, kui saad teada, mida teine pool päriselt tahab ja ihkab. Algul konflikti astudes on igal inimesel probleemi jaoks valmis mõeldud vaid üks lahendus (nende oma).

Peaasi_koomiksid_olulisus

Unusta konflikti kohta käivad müüdid. Konflikt ei ole sõda, mille üks pool kindlasti võitma peab. Konflikt pole ka alati negatiivne, vaid võib kaasa tuua uusi ja huvitavaid lahendusi ning mõttenurki.

Peaasi_koomiksid_konfliktilahendus

Pea meeles põhilised lähenemised konfliktile:

  • Tunnista, et tegu on konfliktiga ja mõtle kaasa
  • Kui sina vastu punnid, surub teine pool veel tugevamini
  • Tunnistamine pole sama mis nõustumine
  • Ole valmis muutuma

Kui alustad juttu konfliktist, anna teisele poolele teada, et sul on see plaanis on ja küsi teise nõusolekut. Ole valmis selle käigus ise midagi uut õppima ja ütle ka teisele, et see vestlus on vajalik teievaheliste heade suhete hoidmiseks.