Menüü

Tagasilangused ja vääratused

Tagasilanguseid saab defineerida mitmeti. Mõne inimese jaoks on tagasilangus vanade arvutikasutamise harjumuste juurde naasmine, teise jaoks on isegi vahel harva selle meelistegevuse sooritamine tagasilangus. Meie sõnastame tagasilangust kui arvutis meelistegevuse sooritamise tsüklisse naasmist või kontrolli kaotamist selle tegevuse lõpetamise üle. Pea meeles, et tagasilangus on lahutamatu osa tervenemise protsessist, mis ei vii automaatselt tagasi probleemsele arvutikasutamisele elu lõpuni. Kuigi tagasilangus on sõltuvusprobleemide juures tavaline, on seda siiski võimalik ära hoida.

Vihje

Kui avastad end arvutis olles endale seatud piire rikkumas, siis võta seda pigem vääratuse kui tagasilangusena. Inimesed vääratavad sageli, kui püüavad muuta oma sissejuurdunud harjumusi. Paremaks toimetulekuks on soovitav:

• Võta piiride rikkumist vääratusena, mitte täieliku tagasilangusena

• Suuna oma mõtlemine sellele, mida Sa saad tulevikus sarnases olukorras teisiti teha.

• Käsitle vääratust kui tarvilikku õppetundi oma paranemisprotsessis.

Tagasilanguse ohumärgid

Nagu mainisime, on tagasilangus tavaline, kui inimesed oma hästi juurdunud harjumusi muutma asuvad. Harv või juhuslik enda seatud piiride ületamine on kirjeldatav kui vääratus; tagasi pöördumine endise arvutikasutamise sageduse juurde on tagasilangus. Nende kahe vahel vahe tegemine on ennetamise võtmeks. Järgnevad enesekohased väited kirjeldavad tüüpilisi vääratuse või tagasilanguse ohu suurenemise tunnuseid: 

[vc_button2 title=”Reageerin stressile liiga ägedalt.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Enamasti tunnen ennast depressiivselt.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md” title=”Mu sõbrad ja/või pere ärritavad mind.”][vc_button2 title=”Ma hakkan oma abikaasast, perest, sõpradest, perest eemale hoidma. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Tunnen ennast väga üksildase, frustreeritu, vihase ja stressis olevana. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Olen muutunud ülearu enesekindlaks ja kaotanud silmist selle, mida olen teraapias õppinud.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Märkan ennast oma saatuse üle kaebamas ja tunnen, et olen oma saatuse ohver. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Ma olen keset suuri muutuseid, kogen kaotust, petmist, leina või tööalaseid muutuseid. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”]
[vc_button2 title=” Ma vihastan liiga kergelt. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Ma ei tunne enam eriti millegi vastu huvi.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Ma keskendun rohkem kas minevikule või tulevikule.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Meenutan unistavalt möödaniku häid aegu.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Ma tunnen ennast üksildasena.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Hetketi olen segaduses ja ma ei tea mida teha või mõelda.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Ma süüdistan teisi või asjaolusid oma probleemides.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Igapäevaharjumused muutuvad; magan ebakorrapäraselt, kas liiga palju või liiga vähe. Töö on kõikehõlmav või mittekaasav ja mul on raskusi oma tavapäraste toimetuste juures.” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”]
[vc_button2 title=” Mul on tihti igav. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Keeldun abi otsimast ja väldin rääkimist sellest, kuidas oma probleeme lahendada. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Vahel kahtlen, kas oma meelistegevuse juurde arvutis tagasi pöördumine olekski niivõrd paha, kuna kõik on juba niigi talumatu. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Olen hakanud inimestele teadlikult valetama. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Olen hakanud rohkem kui tavaliselt kasutama medikamente, alkoholi, uimasteid. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=” Olen hakanud aega viitma sõpradega, kes õhutavad tegevusi arvutis (võistkondlikud arvutimängud). ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”][vc_button2 title=”Olen hakanud endale sisendama, et olen saanud terveks ja olen oma minevikuprobleemidest üle. ” align=”inline” style=”rounded” color=”vista_blue” size=”md”]

Kui koged ühte või mitut nendest märkidest, on aeg midagi ette võtta. Võta aega juhtunu analüüsimiseks ja püüa mõista kuidas ülemäärane arvutikasutamine võib Sulle probleeme tekitada. Proovi kasutada kahte põhistrateegiat:

• Väldi kõrge riskiga olukordi.

• Tunne ära, vaidlusta ja korrigeeri oma arvutis meelistegevuse sooritamisega seotud vääruskumusi.

• Kui need strateegiad ei tööta, võta ühendust oma psühhoterapeudiga.