Kiusamine koolis või ümbruskonnas on tõsine probleem, mis puudutab väga paljusid lapsi, noori, ja tegelikult ka täiskasvanuid (nt töökeskkonnas).
Kiusamise ohver ei ole kunagi süüdi. Kuigi nendel, keda kiusatakse, on mõningaid ühiseid omadusi, ei ole ükski nendest omadustest aluseks, et teda tohib ja võib kiusata. See on alati vägivald ja see ei ole kunagi põhjendatud.
Kui oled kiusamise ohver, tuleta endale meelde, et sina pole halb ega väärtusetu selle tõttu, et teised sind kiusavad.
Sul on samasugune õigus olla teistega võrdne ja tunda end oma keskkonnas hästi. Kiusajad ise on sageli puntras oma enesehinnanguga ja otsivad kiusamises võimalust end tugevamana tunda.
Mida teha, kui oled kiusamise alla sattunud?
Tavaline on vastu hakata, sõimata ja lüüa, kui sinuga seda tehakse. Paraku kipub see kiusajaid veelgi üles ässitama, sest täidab eesmärgi – kiusatav on reageerinud ja endast väljas, ning kiusaja on jätkuvalt võimupositsioonil ja võib teha, mida tahab. Kui suudad end tagasi hoida ega lähe endast välja, võtad sa kiusajalt ära võimaluse olla võimupositsioonil ja sind emotsionaalselt juhtida. Sa võtad ise võimu ja kontrollid olukorda. Siin pakume mõned teistsugused variandid, mida proovida, kui oled kiusamise ohver.
Kasuta “udutamistaktikat”.
See tähendab, vasta kiusajale pidevalt nii, nagu sa oleksid tema mõttega üsnagi nõus. Sealjuures ei pea sa tegelikult temaga üldse nõus olema! Hoia silmsidet, seisa sirge seljaga ja enesekindlalt, räägi selge ja kõva häälega. Käitu julgelt ja vapralt või vähemalt püüa seda teha! Keskendu sellele, kuidas kiusaja olukorda võib näha. Ära anna ühtegi tagasilööki, ära ründa, teisisõnu – muutu tema jaoks igavaks! Udutamist ei saa kasutada füüsilise vägivalla korral ega siis, kui sind kiusab grupp inimesi!
“Kuule, sul on eriti haiged ketsid jalas!”
“On jah, mulle ka ei meeldi.”
“Kuulsid või, sul on täiesti nõmedad jalanõud!”
“Jaa, ma olen täitsa nõus, et need on teistmoodi.”
“Sa oled ikka eriti imelik, ma ütlesin, et sul on täiesti tobedad ketsid!!!”
“Ma tean, ma olingi mures, et need ei meeldi kellelegi… Sul on täiesti õigus.”
“Ei noh, see on päris kurdiks jäänud…”
Kui sa tunned, et ise ei saa sellise sirgeselgse jutuajamisega toime või on see sinu jaoks liiga ärevusttekitav, proovi olukord läbi arutada ja mängida koolipsühholoogi või mõne muu turvalise täiskasvanu või sõbraga.
Räägi probleemist koolipsühholoogile, õpetajale, vanematele või politseile. Ära arva, et rääkimine asju hullemaks teeb. Kiusaja kiusab sind niikuinii, ära tee talle teenet sellega, et asju varjad ja saladuses hoiad. Täiskasvanutele rääkides tekitad sa vähemalt võimaluse, et asjad paraneksid.
Kasuta "katkise grammofoni taktikat".
See tähendab, et sul tuleb selgelt oma seisukohta väljendada ja seda niikaua enam-vähem samas sõnastuses korrata, kuni kiusaja tüdineb.
– “Tsau jobu, mis teed?”
– “Mulle ei meeldi, et Sa nii ütled.”
– “Haa, jobu, mind ei huvita, mis sulle meeldib või ei meeldi!”
– “Mulle ei meeldi, et Sa mulle jobu ütled, see teeb mulle haiget, ja ma tahan, et sa lõpetaksid.”
– “Jobu-jobu-jobu-jobu!”
– “Mulle ei meeldi, et sa mulle halvasti ütled.”
… Jne.
Hoia eemale kohtadest, kus kiusamine on väga tõenäoline. Väldi kiusajate kampu, kui võimalik, ja mine teist kaudu. Kuid hoidu sellest, et kiusajad saaksid aru, et sa neid väldid. Ole ohtlikes kohtades kellegagi koos.
Kui mõni kiusaja räägib sind taga ja levitab kuulujutte, ütle lihtsalt, et see ei ole tõsi ja levitaja otsib tähelepanu.
Ütle “Ei!”. Kui keegi tahab sind millekski sundida, mida sa teha ei taha, ütle julgelt “Ei” ning kõnni minema. Sul on õigus otsustada, mida sa teed või ei tee.
Mine võitluskunstide trenni: Judo, Taekwondo, Karate, Kung Fu jne annavad sulle julguse kiusajatele vastu seista ja oskused ennast kaitsta, kui vaja. Õpi enesekaitset.
Helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111, kust saad abi ja nõu küsida.
