Ärevushäired

Ärevuse tunne võib olla tajutav erineval viisil – näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.

Ärevust on võimelised tundma reaktsioonina stressile kõik inimesed, mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem või vähem. Näiteks mõningane ärevus enne eksamit, spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on enamvähem igaühe jaoks tuttav tunne.

Evolutsiooniliselt on ärevusel olnud täita oluline roll – panna inimest end ohuolukorras kokku võtma, et valmistuda põgenemiseks. See on aidanud ellu jääda koondades tähelepanu olukorrast väljapääsu otsimisele, peatades käesoleva ebaolulise tegevuse ning aktiveerides organismi põgenemiseks.

Ärevusest saab ärevushäire siis kui see hakkab igapäevaelu häirima, kui ta on väga tugev või kestab väga pikalt. Näiteks kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima – ärevust võivad tekitada ju ka kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine. Ärevushäirete esinemissagedus on elu jooksul erinevate uuringute põhjal 10-28% inimestest.