Depressioon

Teaduspalavik: Must meel (ERR, 2015)

1. osa

2. osa

3. osa

Mis on depressioon?

Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada kui “olen täiesti masendunud ja tühi” ning “kõik on lootusetu”.

Sageli on depressioon ja ärevus omavahel seotud, mis tähendab, et ka depressiooni korral võid tunda end ärevana ja ärritatuna. Ärevust kogedes loe lisaks siit.

Mul oli väga raske hommikul voodist välja tulla. Ma tahtsin end teki alla peita ja mitte kellegagi rääkida. Mu söögiisu oli kadunud ja kehakaal langes. Mitte midagi ei tundunud enam huvitav ja lahe. Kõik oli nõme. Ma olin kogu aeg väsinud, mu uni oli katkendlik. Aga ma teadsin, et pean end käigus hoidma, sest muidu jäävad mu tegemised pooleli. Samas tundus kõik võimatu, ma tundsin, et mitte midagi ei muutu mitte kunagi paremaks.  

Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.

Kui sagedane haigus depressioon on?

Sulle võib tunduda, et oled ainus inimene maailmas, kes kannatab depressiooni käes. Tegelikult arvatakse, et iga viies inimene põeb elu jooksul depressiooni. Depressioon võib tekkida igaühel, sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Depressioon haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, lootuse, kõike nähakse ainult negatiivses valguses.

Eestis on depressiooni levimus viimastel aastel läbiviidud uuringute järgi olnud 5,6% – see tähendab, et uuringu toimumise ajal oli Eestis depressiooni käes kannatavaid inimesi ligikaudu samapalju, kui on Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke – umbes 75 000.

 

Kuidas ma aru saan, et mul on depressioon?

Depressiooni kogemus võib igal inimesel olla erinev. Depressioon on väga mitmepalgeline haigus ning sel puudub üks ja kindel sümptom, kuid on teatud kindlad sümptomid, mis depressiooni korral esinevad. Sümptomid peavad olema kestnud kahe nädala vältel, ühekordne kogemine ei ole depressioon.  Depressiooni sümptomid väljenduvad käitumises, mõtlemises, tunnetes ja keha füüsilistes reaktsioonides.