Mida depressiooni korral ette võtta?

Hea on teada, et depressioon on ravitav. Kui depressiooni sümptomid on kestnud üle kahe nädala või mõni sümtomitest esineb väga häirivalt, siis on mõistlik abi otsida. Räägi oma muredest inimesele, keda usaldad ja kes saab sind aidata abivõimaluste leidmisel.

Depressioon on ravile hästi alluv haigus!

Depressiooni ravi

Depressiooni ravis kasutatakse nii psühhoteraapiat kui medikamentoosset ravi.

Psühhoteraapia

Psühhoteraapia on depressiooni ravis tihti väga mõjus. Rääkimine annab võimaluse näha asju erinevate nurkade alt ning leida sel viisil lahendusi.
Peamiselt kasutatakse depressiooni ravis kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid.

Antidepressandid

Ravimeid soovitatakse depressiooni raviks kasutada üldiselt juhul kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga.

Antidepressandid mõjutavad kolme neurotransmitteri (serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini) tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus.

Suurem osa antidepressantidest tõstab neuronite vahelistes sünapsites ühe või mitme eespool nimetatud neurotransmitteri taset. Sageli toimub see presünaptilise transporteri blokeerimise kaudu.
Antidepressant suurendab monoamiini hulka sünaptilises pilus. Selle tulemusena jääb vastavate postsünaptiliste retseptorite hulk väiksemaks. See tähendab, et tasakaalustuvad depressiooniga seotud muutused retseptorite arvus.
Antidepressandid avaldavad toimet ka geeni ekspressiooni mõjutamise kaudu (närvikasvufaktorite süntees kasvab ja retseptorite süntees väheneb). Antidepressantide mõjul tõuseb aju kasvufaktori BDNFi tase, mis soodustab neurogeneesi ning seega ka depressioonist paranemist.

Antidepressant-ravi meelespea:

1. Raviefekt ilmneb enamasti nädala või paariga. Varu kannatust!
2. Antidepressantide kasutamisest ravimisõltuvust ei teki.
3. Igal ravimil on kõrvaltoimed ja nii ka antidepressantidel neid tutvustab sulle ravi määranud arst. Pea meeles, et enamik kõrvaltoimeid on lühiajalised.
4. Ravimi valik on individuaalne. Ära anna kunagi oma ravimit teisele või võta ise teisele määratud ravimit.
5. Ravi antidepressandiga on enamasti pikaajaline ja kestab vähemalt mitu kuud.

Aju stimuleerivad ravimeetodid

Aju stimuleerivad ravimeetodid

 

Need on protseduurid, mille puhul mõjutatakse ajutegevust elektriliselt. Enim kasutatakse meetodit, mille käigus antakse ajule elektrilised impulsid elektoodidega, mis on peanahal (elekterimpulssravi) ning kasutatakse ka võimalust, et impulsid tekitatakse magneetiliselt (transkraniaalne magnetstimulatsioon). Need kaks meetodit on ka Eestis kättesaadavad.

 

Elekterimpulssravi (EIR)

 

See on neist raviviisidest olnud kõige pikemalt kasutusel ja kõige enam uuritud.

 

Kasutatakse raskete psüühikahäirete ravis ning enamasti juhtudel kui muud ravid ei ole olnud piisavalt efektiivsed (sh raviresistentne depressioon, aga ka bipolaarse meeleoluhäire või skisofreenia korral) või on vajalik kiire ravivastus (näiteks suitsiidiriski, katatoonia vms puhul).

Elekterimpulss ravi annab sageli raviefekti varem kui ravimid, sageli esimesel ravinädalal.

 

Uuringud kinnitanud, et EIR efektiivne ravimeetod mitmete psühhiaatriliste haiguste ravis.

Sageli kasutatakse EIRi kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosse raviga ja/või psühhoteraapiaga.

Elekterimpulssravi käigus antakse peanahale asetatud elektroodide kaudu elektriline impulss, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Enne protseduuri viiakse inimene üldanesteesiasse ning manustatakse lihaslõõgastit, et lihaskond oleks protseduuri ajal liikumatu ja lõõgastunud. Kogu protseduuri vältel jälgib inimese seisundit anestesioloog – pidevalt jälgitakse hingamist, südametööd, vererõhku.

5-10 minutit peale protseduuri patsient ärkab. Esialgu võib enesetunne olla üldanesteesia tõttu veidi kehv. Enamasti tunni möödudes tunneb inimene end hästi ning saab päevaga jätkata.

Elekterimpulssravi rakendatakse kuuridena. Sageli mitu korda nädalas mitme nädala vältel. Tavapärane on näiteks 6-12 elekterimpulssravi seanssi. Vahel tehakse edasi harvemaid seansse, et vältida psüühikahäire tagasi tulemist.

Enamasti rakendatakse samaaegselt elekterimpulssraviga medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiaid.

Levinumad võimalikud elekterimpulssravi kõrvaltoimed:  

  • peavalu
  • seedehäired
  • lihasvalud
  • mäluhäired

Mäluhäired on neist kõrvaltoimetest kõige häirivamad. Kui need ilmnevad, siis enamasti on häiritud protseduurile eelnenud ja järgneva mäletamine. Üldiselt need mäluhäired leevenevad või mööduvad ajaga, aga mõningatel harvadel juhtudel on tõsisemad. Erinevad elekterimpulssravi rakendamise viisid (unilateraalne või bilateraalne) tekitavad erinevalt mäluhäireid.

 

Transkraniaalne alalisvoolu stimulatsioon (tDCS, ingl k transcranial direct current stimulation)

Kasutatakse depressiooni ja ka teiste tõsiste psühhiaatriliste haiguste ravis. Enamasti kasutatakse kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad.

Selle protseduuri käigus stimuleeritakse peaaju nõrga elektrilise vooluga. Stimulatsiooniks paigaldatakse peanahale kaks elektroodi ning enamasti ka spetsiaalne müts. Elektroodide kaudu kulgeb nõrk elektrivool peanahale ja mõjutab peaaju neuronaalset aktiivsust. Protseduur kestab umbes 30 minutit. Protseduur viiakse läbi anesteesiata ehk ärkvel olles, see on valutu ning ei põhjusta teadvusekadu. Protseduuri ajal on võimalik vestelda, lugeda, vaadata televiisorit jne.

tDCS soovitatakse läbi viia ravikuurina, 2-3 nädala vältel tehakse mitmeid protseduure nädlas. Vahel soovitab arst jätkata harvemini läbi viidavate protseduuridega toetusravina.

Mitmetes uuringutes on leitud, et tegemist on efektiivse ja ohutu ravimeetodiga. Eriti sageli soovitatakse seda ravi juhtudel kui tablett ravi ja psühhoteraapiad ei ole olnud piisavalt efektiivsed või kelle puhul ei ole ravimite kasutamine soovitatav (nt rasedad, imetavad emad, talumatute kõrvaltoimete puhul).

Ei ole teada, et protseduur põhjustaks tõsiseid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on kerged või mõõdukad ning lühiajalised. Nendeks kõrvaltoimeteks on peavalu, peanaha ebamugavus elektroodi asetamise kohal; näolihaste surin vms ebamugavad tunded; pearinglus.

Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad. Nendeks on olnud krambid, maania (eriti bipolaarse häire korral), kuulmislangus juhul kui protseduuri käigus on ebapiisavalt kaitstud kõrvu.

Naistepuna preparaadid

Naistepuna

 

Palju on räägitud naistepuna kasutamisest ja efektiivsusest depressiooni ravis.

 

Uuringutes ei ole naistepuna olnud püsivalt efektiivne depressiooni ravis.

Naistepuna mõjutab mitmete ravimite toimimist kehas ning kombinatsioonis teiste ravimitega (sh teatud antidepressantidega) võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ning ta võib mõjutada teiste ravimite efektiivsust.

 

Naistepuna kõrvaltoimed:

  • allergilised reaktsioonid;
  • väsimus ja rahutus pikaajalisel kasutamisel;
  • vererõhu tõus;
  • naha päikesetundlikkus suureneb;
  • seedehäired.

Kindlasti ei soovitata naistepuna  rasedatel, lastel, kroonilisi haiguseid põdevatel ja muid ravimeid tarvitavatel vanematel inimestel.

Valgusravi

Soovitatakse peamiselt hooajalise depressiooni ravis. Hooajaline depressioon (ingl k seasonal affective disorder, SAD) on häire, mis on seotud sügisese ja talvise vähesema päevavalgusega. Samas on ka uuringuid, kus on leitud, et valgusravil on mõju üldisemalt depressiooni ravis.

Valgusteraapiat on vaja viia läbi selleks ettenähtud lambiga. Seda saab kasutada ja sageli on mõistlik kasutada kombinatsioonis medikamentoosse ravi või psühhoteraapiaga.

Valgusteraapia lampe on saadaval erinevaid ning iga mudeli kasutamine on kirjeldatud lambiga kaasas olevas juhendis. Sageli soovitatakse kasutada lampi hommikuti 1 tunni jooksul peale ärkamist, siis on see sageli kõige efektiivsem. Enamasti soovitatakse valugsravi läbi viia päeva ajal, kuna uneeelne lambi kasutamine võib rikkuda une-ärkvelolekutsüklit. Ühe valgusteraapia kasutuskorra pikkus peaks olema umbes 20-30 minutit. Lambi kaugus kasutajast oleneb lambist ja selle võimsusest, enamasti umbes 40-60cm. Kasutamisel tuleb hoida silmad avatuma, aga mitte vaatama otse lampi.

Ravimõju tuleb sageli mõne päevaga, aga võib tulla ka alles 3 nädala pärast.

Kuidas lampi valida?

Mõistlik on arutada lambi valikut raviva arstiga. Kui sul on mõni silmahaigus, näiteks glaukoom või põed bipolaarset meeleoluhäiret, siis tuleb neid arvesse võtta.

Üldiselt:

  • Valgusteraapia lamp imiteerib õue valgust.
  • peab olema võimsusega 10 000 luxi
  • võimalikult vähe UV valgus
  • usaldusväärne tootja, lamp tuleb koos juhendiga

Kõrvaltoimed

Valgusteraapia ja selleks ettenähtud lambi kasutamine on üldjoontes ohutu. Selle kasutamist on soovitatav siiski arutada oma arstiga. Kui sul on silmade või nahatundlikkus, siis kindlasti räägi selles oma arstiga.  Kui depressiooni sümptomid ei vähene või süvenevad, siis on oluline konsulteerida raviva arstiga.

Kõige tavapärasemad kõrvaltoimeid on:

  • ebamguavus silmades;
  • peavalud;
  • vähene pingetunne;
  • iiveldus;
  • higistamine.

Neid kõrvaltoimeid saab vähendades vähendades valgusteraapialambi kasutamise aega.