Antidepressandid ja aju

Aju

Ravi antidepressandiga algab arsti (enamasti perearsti või psühhiaatri) poole pöördumisega. Selles osas saab teavet siit andmebaasist – https://www.lahendus.net/est/andmebaas. Arsti poole pöördumine on suur samm – kui vajad selleks lisainfot või julgustust, siis pöördu peaasi.ee e-nõustaja poole – http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/. Valmisolek abi vastu võtta ja arsti poole pöörduda on oluline algus ning avab uusi võimalusi.

Vastuvõtul arst kõigepealt uurib pöörduja seisundit. Ta küsitleb inimest tema praeguste raskuste ja toimetuleku kohta, aga räägitakse ka lapsepõlvest, arenguloost, kehalisest tervisest ja muust seonduvast. Sageli tehakse täpsustavaid teste ja uuringuid. Inimese seisundi täpsustamine võtab enamasti aega rohkem kui ühe vastuvõtu ning vahel tuleb selleks külastada mitut spetsialisti (näiteks psühhiaatrit ja kliinilist psühholoogi).

Kui arst on saanud selguse inimese seisundis, saab ta panna diagnoosi. Ta tutvustab pöördujale oma nägemust diagnoosist ning ootab selles osas ka tagasisidet. Antidepressanti soovitatakse enamasti siis, kui inimesel on diagnoositud depressioon, ärevushäire, aga vahel ka buliimia, traumajärgse stressihäire, isiksushäire või muude psühhiaatriliste probleemide korral.

Peale diagnoosi selgitamist tutvustab arst erinevaid ravivõimalusi. Enamasti tähendab see teraapiaid ja/või medikamentoossest ravi. Depressiooni ravis kasutatakse teatud juhtudel ka aju stimuleerimist elekterimpulssraviga või transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (lingid, täpsustavad tekstid allpool). Neid kasutatakse siis kui medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad ei ole aidanud või on inimese seisund väga raske. Neid ravimeetodeid rakendatakse enamasti haiglaravil olles. Arst annab ka üldisemat laadi tervisesoovitusi, sh soovitab öösel piisavalt magada, regulaarselt liikuda, mõistlikult ja tervislikult toituda, püüda parandada suhteid, mis valmistavad raskusi vms. Kindlasti ei tasu jääda ootama efekti ainult ravimitest, vaid tuleb võimalusel pöörduda psühhoteraapiasse ja/või rakendada tervist parandavaid muutusi, näiteks regulaarne liikumine.

Ravi ravimitega

Enne ravimraviga alustamist räägi arstile kindlasti oma kehalisest tervisest, kaebustest, kroonilistest haigustest (sh suhkruhaigus, epilepsia, kõrgvererõhutõbi, neeru- ja maksapuudulikkus) ja läbipõetud raskematest haigustest.

Enne antidepressant-ravi tuleb välistada varasem bipolaarse häire maania või hüpomaania episood (haiguslikult kõrgenenud meeleoluga periood), kuna antidepressandid võivad sarnaselt paljudele teistele ravimitele seda esile kutsuda. Oluline on ka rääkida, kui on esinenud ebaloomuliku meeleou tõusuga perioode elus.

Oluline on kindlasti rääkida kui sul esineb elutüdimus- või suitsiidmõtteid, suitsiidkavatsust või -plaani.

Arstil on väga oluline teada ka seda, milliseid ravimeid sa parajasti tarvitad. Kindlasti anna teada, kui oled rase, üritad rasestuda või imetad last.
Kui arst soovitab antidepressant-ravi, siis põhjendab ta seda soovitust ja kirjeldab oodatavat kasu. Ta selgitab, kas ravim on mõeldud kurvameelsuse ja lootusetuse tunde leevendamiseks, energiapuuduse vastu võitlemiseks, vähese motiveerituse parandamiseks, üldise ärevuse tunde vähendamiseks, ärevuse teiste avaldumisvormide leevendamiseks vms. Sageli mõjutab haigus, mille all inimene kannatab, ka tema suhtumist ravisse: ärevushäirete puhul võib inimene karta kõrvaltoimeid, depressiooni korral võib ka ravi tunduda lootusetu. Kindlasti räägi oma mõtetest ja tunnetest arstiga.

On olemas mitmeid antidepressante – arst tutvustab antidepressanti, mida ta soovitab. Ta tutvustab konkreetse ravimi toimimisviisi, oodavat kasu ja ka kõrvaltoimeid. Erinevatel ravimitel on erinevad kõrvaltoimed. Üldiselt on antidepressandid hästi talutavad ning tugevaid kõrvaltoimeid esineb väga harva.

Kindlasti aruta arstiga võimalikke kõrvaltoimeid enne ravi ja ravi ajal.

Paljudel antidepressantidel on esimestel päevadel ja esimesel kahel nädalal kõrvaltoimeid, mis mööduvad kiiresti.  Mitmed antidepressandid tekitavad iiveldustunnet, vähesel või mõõdukal määral kõhuvalu või seedehäireid. Teatud antidepressantide võtmise alguses võib tekkida ka vähene või mõõdukas ärevusetaseme tõus, mis möödub enamasti mõne päevaga. Kergemate ja mõõdukate kõrvaltoimete puhul kasutatakse sageli nn ootamise-vaatamise taktikat, kuna need kõrvaltoimed sageli mööduvad.

Antidepressandid võivad tekitada ka kõrvaltoimeid, mis ilmnevad pikema aja jooksul ja ei pruugi mööduda enne ravi lõpetamist. Näiteks võivad mõned ravimid tekitada unisust või uinumisraskuseid, seksuaalfunktsiooni häireid, aga ka maksa näitajate tõusu veres, nägemishäireid, vererõhu tõusu vms. Paljud sellised kõrvaltoimed on leevendatavad – näiteks kui ravim põhjustab unetust, siis tasub seda võtta hommikul ja kui unisust, siis õhtul; suukuivuse puhul soovitatakse nätsu näridal jne.

Kui häiriv kõrvaltoime ei möödu ega ole leevendatav, siis soovitab arst enamasti ravimit vahetada.

Väga harvadel juhtudel võivad antidepressandid kaasa tuua tõsiseid kõrvaltoimeid. Need esinevad tõesti väga harva, aga siiski on oluline neid teada.

Pane tähele:

  • kui tekivad või süvenevad surmaga seotud mõtted, elutüdimus- või enesetapumõtted;
  • tunned end varasemalt agressiivsemalt, käitud agressiivsemalt;
  • kui tekib allergiline reaktsioon: naha lööve, ketendamine, turse või villid; vilistav hingamine ja hingamisraskus; turse suus, näol, huultel, keelel, kõris;
  • venlafaksiin võib väga harvadel juhtudel kaasa tuua vere naatriumi taseme languse, mille sümptomideks on peavalu, keskendumisraskused, mäluhäired, nõrkus, krambid, tasakaaluhäired;
  • valu rinnaku piirkonnas, südametöö kiirenemine või ebaregulaarsus,
  • pearinglus või minestamine;
  • eufooriatunne, liigne erutuvus või rahutus, ebaloomulikult kõrgenenud meeleolu;
  • lihasvalud, lihasnõrkus;
  • naha või silmavalgete kollasus;
  • nägemishäired;
  • menstruaaltsükli häired.

Uuri tähelepanu vajavate võimalike kõrvaltoimete kohta lisaks ravimi määranud arstilt.

Harva esinevaks tõsiseks kõrvaltoimeks on serotoniini mõjutavate antidepressantide puhul ka serotoniini sündroom. See algab tavaliselt mõne tunni jooksul peale uue ravimiga alustamist või peale ravimi annuse tõstmist.

Serotoniinisündroomi sümptomid:

  • segadusseisund;
  • rahutus või agiteeritus;
  • laienenud pupillid;
  • peavalu;
  • vererõhu ja/või kehatemperatuuri muutused;
  • iiveldus ja/või oksendamine;
  • kõhulahtisus;
  • südamelöögisageduse kiirenemine;
  • treemor;
  • lihastõmblused, lihaste koordinatsioonihäired;
  • värisemine ja/või kananahk;
  • tugev higistamine.

Pöördu kohe arsti poole, kui sul on:

  • kõrge palavik;
  • krambid;
  • ebaregulaarne südametöö;
  • esinenud teadvusetust.

Peale ravimiga ravi alustamist kutsub arst enamasti su tagasi vastuvõtule nädala või paari pärast. Sellel vastuvõtul uurib arst ilmnenud kõrvaltoimete ja võimalike ilmnenud toimete kohta. Antidepressandid hakkavad enamasti mõjuma peale 2 ravinädalat ning reeglina esimese 4-6 ravinädala jooksul. Enamasti tõstetakse ravimi annust esimestel ravinädalatel. Iga annuse tõstmise järel tuleb taas olla tähelepanelik võimalike kõrvaltoimete osas.

Erinevate seisundite ja häirete puhul on antidepressandid erineva efektiivsusega, aga enamasti, kuid mitte alati, nad siiski aitavad.

Ravi on pikaajaline

Antidepressant ravi on hea toime ja sobivuse korral üldjuhul pikaajaline. Depressiooni ja ärevushäirete korral soovitatakse, et ravi kestaks vähemalt 1 aasta peale sümptomite taandumist.

Regulaarne jälgimine

Ravimi võtmise vältel kutsub arst sind aegajalt vastuvõttudele, et jälgida ravimi efekti, kõrvaltoimeid ning ka muude rakendatavate meetodite – elustiili muutuste või teraapiate – toimimist. Arst nõustab ja toetab sind.

Ravimravi lõpetamine

Antidepressantravi lõpetamine tuleb kaalutlemisele, kui tervise hea seisund on kestnud umbes  aasta või on muid põhjuseid ravimi ära jätmiseks. On oluline, et ravi ravimiga jäetakse ära rahulikul eluperioodil ning paljud spetsialistid soovitavad ravimi ära jätta kevadel või suvel – valgel ajal. Ravimravi ärajätmise perioodil on oluline jätkata kõikide teiste head enesetunnet toetavate tegevustega, sh hea unehügieen, regulaarne liikumine, tervislikud suhtlemisstrateegiad ja võimalusel ka psühhoteraapia.

Ravimi ärajätmisel ilmnevad tervisevaevused

Antidepressante  jäetakse ära enamasti aeglaselt ja järkjärgult. Sel perioodil hoiab arst tõenäoliselt sinuga tihedamat kontakti, kuna sel perioodil võivad tekkida ajutised tervisekaebused ravimi ärajätmisest või võivad haiguse sümptomid taasilmneda.

Antidepressantravi lõpetamine

Depressiooni puhul on enamasti soovitatav on antidepressant raviga jätkata umbes aasta peale sümptomide taandumist, samuti on soovitatav ärevushäire puhul pikaajaline ravi. Kui sul on haiguse episoode esinenud rohkem kui üks, siis on hea ravi teha veelgi pikemalt.

Hea on kui teraapia ja elustiili muutused on toonud tervislikke muutuseid su ellu ning igapäevane elu toetab ravi.

Vali aeg, mis on suhteliselt rahulik ja kindel nii tööalaselt kui ka eraeluliselt. Sageli soovitatakse ravi ära jätta valgel ajal, see tähendab, et kevadel või suvel.

Loodetavasti oled medikamentoosse ravi ajal alustanud juba psühhoteraapiaga, sellega kindlasti jätka.

Kindlasti jätka muu tervislikuga – liigu regulaarselt, söö tervislikult, maga piisavalt, väldi alkoholi ja narkootikume.

Kindlasti jäta ravi ära koostöös arstiga ning ole temaga sel perioodil ja ka mõni aeg peale ravimi ära jätmist kontaktis ning käi ka vastuvõttudel.

Jälgi raviskeemi, mille arst on sulle koostanud.

Nende tekkimisel võta vajadusel arstiga või kui need on kerged, siis oota ja ole kannatlik. Üldiselt on need mööduvad.

Antidepressandid

Fluoksetiin, sertraliin, paroksetiin, tsitalopraam, estsitalopraam.

Kasutatakse  palju depressiooni ja ärevushäirete ravis, sageli kombinatsioonis teraapiaga (eestkätt käitumis-kognitiivse teraapia või pereteraapiaga). Peale selle kasutatakse aeg-ajalt ka muude häirete – näiteks buliimia, traumajärgne stressihäire, fibromüalgia, ärritunud soolesündroom jms ravis.


Toimivad eeskätt serotoniinergilisele süsteemile – tõstavad serotoniini hulka sünaptilises pilus. Ühe teooria järgi arvatakse, et suurem hulk serotoniini sünapsipilus parandab närvirakkude omavahelist suhtlemist meeleolu reguleerivates närviringetes. See toob kaasa ka teisi toimeid molekulaarsel ja rakulisel tasemel. Oluliseks neist peetakse aju kasvufaktori taseme tõusu ajus, mis suurendab aju plastilisust.

Eestis on SSRId saadaval vaid tablettidena.

Kasulikku mõju võib oodata alates umbes 2 nädala pärast peale ravi algust ning 4-6 nädala jooksul. Sageli alustatakse ravi väikesest annusest, et vältida häirivate kõrvaltoimete tekkimist ja annust tõstetakse esimestel nädalatel.


Kõrvaltoimed: Tugevaid kõrvaltoimeid esineb SSRIde kasutamisel harva. Esimestel nädalatel võivad tekkida mõne päeva või nädalaga mööduvad kõrvaltoimed nagu iiveldus, peavalu, ärevuse tõus. Need on kõige levinumad kõrvaltoimed. Enne ravimiga alustamist räägi arstiga läbi, kuidas saad end nende vaevuste tekkimisel aidata ja kuidas saad arstiga ühendust.

Levinumateks kõrvaltoimeteks on lisaks pearinglus, nägemise muutus, seksuaalfunktsioonihäired, meestel erektsioonihäired. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.


SSRId jäetakse ära samm-sammult või teatud ravimite puhul ka ühe korraga (sageli fluoksetiini puhul). Harva võivad ravimi ära jätmisel esineda sellised mööduvad vaevused nagu peavalu, pearinglus ning taastuda võivad ravitava haiguse sümptomid. Ravimi ära jätmise ajal on oluline olla kontaktis raviarstiga.

Venlafaksiin, duloksetiin

Kasutatakse kõige enam depressiooni, ärevushäirete ja kroonilise valu ravis, aga teatud juhtudel ka muude psühhiaatriliste haiguste korral.


Toimemehhanism:
Toimivad serotoniinergilisele ja noradrenaliinergilisele süsteemile ning kaudselt ka dopamiinergilisele süsteemile.  Väikestes annustes toimivad nagu SSRId (vaid serotoniinergilisele süsteemile), suuremates annustes ka noradrenergilisele ja dopamiinergilisele süsteemile.




Kõrvaltoimed:
Esimestel ravipäevadel esineb sageli ärevuse tõusu, iiveldust, peavalu, suukuivust, higistamist. Nähud on sageli pigem kerged ja mööduvad paari nädalaga.  Püsivamateks kõrvaltoimeteks võivad olla libiido alanemine, seksuaalfunktsiooni häired ja vererõhu tõus. Need nähud üldjuhul mööduvad ravimravi lõpetamisel.

Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.

Efekt saabub peale 2 nädalat, sageli 4-6 nädala jooksul. Ravi alguses enamasti suurendatakse ravimi annust järk-järgult.


Venlafaksiini ravi lõpetamine võib tekitada vaevusi, eriti kui ravi lõpetada äkki. Võib tekkida taas iiveldus, unehäired, tuimus või kõditunne (tingling) kätes ja jalgades, agiteeritus või ärevus, peavalud, värisemine. Samuti võivad taastuda ravitava haiguse sümptomid, eriti liiga varajase ravi lõpetamise puhul.

Kindlasti on oluline ravimit ära jätta järk-järgult ja koostöös arstiga.

Bupropioon


Kasutatakse depressiooni ravis. Ravim toimib rõõmutuse, tahteaktiivsuse alanemise ja väsimuse vastu. Bupropioon on efektiivne suitsetamise mahajätmise toetamiseks. Toime saabub enamasti umbes nädalaga.


Kõrvaltoimed: Sagedasemateks kõrvaltoimeteks on suukuivus, ärevuse tõus, unehäired, peavalud, iiveldus, kõhukinnisus, keskendumisraskused, uimasus. Sageli alaneb krambilävi, mis tähendab, et epilepsia korral on suurem võimalus krambihoo tekkeks. Suures osas on need kõrvaltoimed mööduvad või leevendatavad. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.


Ravimit ära jätta on soovitav järk-järgult.

Atomoksetiin, reboksetiin


Atomoksetiini kasutatakse Eestis peamiselt aktiivsus- ja tähelepanu häire puhul teise valiku ravimina ning antidepressandina kasutatakse seda ravimit harva.

Mirtasapiin


Kasutatakse depressiooni ja ärevushäirete ravis, aga väikestes annustes ka und soodustava ravimina.

Mirtasapiin on saadaval tabletina ja suus lahustuva tabletina.

Toime saabub mitme nädala pärast.


Kõrvaltoimed: unisus (sageli kasutatakse toimena), kehakaalu tõus, suukuivus, seksuaalfunktsiooni häired vähem kui SSRId ja SNRId. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.


Ravimit on soovitav ära jätta järkjärgult.

Amitrüptilliin, nortrüptilliin


Mõjutavad serotoniini ja noradrenaliini süsteemi ja suurendavad nende neurotransmitterite kontsentratsiooni sünapsides.
Väga tõsiste kõrvaltoimete tõttu kasutatakse harva. Kui kasutatakse, siis enamasti mitte esmavalikuna. Kasutatakse depressiooni, ärevushäirete ja teatud juhtudel ka teiste psühhiaatriliste haiguste ravis.

See on antidepressiivne serotoniinisüsteemi mõjutav ravim, mille täpne toimemehhanism ei ole teada. Arvatakse, et vortioksetiin töötab samuti serotoniini tagasihaarde blokeerimise kaudu, aga selle toimemehhanism on farmakoloogiliselt erinev teistest SSRIdest, kuna ta mõjutab otseselt erinevaid serotoniini retseptoreid.


Toimed: Uuringutes on leitud, et vortioksetiin on efektiivne depressiooni ravis.


Kõrvaltoimed

Nagu teiste antidepressantide puhul, tuleb kõrvaltoimete hulgas jälgida võimalikku meeleolu alanemist, käitumise muutuseid ja suitsiidmõtete sagenemist ravi alguses. Ravile eelnevalt tuleb välistada varasem bipolaarse häire maania või hüpomaania episood (kohatult kõrgenenud meeleoluga periood), kuna vortioksetiin võib sarnaselt paljudele teistele ravimitele seda esile kutsuda.

Kuigi serotoniini sündroom esineb väga harva, ole siiski teadlik serotoniini sündroomi nähtudest.

Kõrvaltoimeks on harvadel juhtudel verehüübimise häired, eriti kui kasutada vortioksetiini koos NSAIDide, aspiriini, varfariini ja/või antikoagulantidega.

Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest ravimi määranud arst.

Uuringutes on leitud, et erinevalt teistest serotoniinisüsteemi mõjutavatest ravimitest põhjustab vortioksetiin harvem seksuaalfunktsiooni häireid ja kaalu tõusu. Samas esineb ravi alguses iiveldust (üldjuhul mööduvat) isegi sagedamini kui SSRIde puhul.  

See on atüüpiline antidepressant – toimib melatoniini retseptorile ja ühele serotoniini retseptorile. Agomelatiinil ei ole toimet serotoniini tagasihaardele ja ta ei tõsta serotoniini hulka sünaptilises pilus. Agomelatiin mõjutab positiivselt tsirkadiaanset rütmi. Arvatakse, et ta tõstab noradrenaliini ja dopamiini hulka eessagaras.


Kasutatakse peamiselt depressiooni ravis ja ka unetuse ravis.


Kõrvaltoimed:

Agolmelatiinil ei ilmne SSRIde puhul aegajalt esinevaid kõrvaltoimeid nagu kaalutõus, seksuaalfunktsiooni häired, ravimi ära jätmisel ärajäämanähud.

Aju stimuleerivad ravimeetodid

Need on protseduurid, mille puhul mõjutatakse ajutegevust elektriliselt. Enim kasutatakse meetodit, mille käigus antakse ajule elektrilised impulsid elektoodidega, mis on peanahal (elekterimpulssravi) ning kasutatakse ka võimalust, et impulsid tekitatakse magneetiliselt (transkraniaalne magnetstimulatsioon). Need kaks meetodit on ka Eestis kättesaadavad.

See on neist raviviisidest olnud kõige pikemalt kasutusel ja kõige enam uuritud.

 

Kasutatakse raskete psüühikahäirete ravis ning enamasti juhtudel kui muud ravid ei ole olnud piisavalt efektiivsed (sh raviresistentne depressioon, aga ka bipolaarse meeleoluhäire või skisofreenia korral) või on vajalik kiire ravivastus (näiteks suitsiidiriski, katatoonia vms puhul).

Elekterimpulss ravi annab sageli raviefekti varem kui ravimid, sageli esimesel ravinädalal.

 

Uuringud kinnitanud, et EIR efektiivne ravimeetod mitmete psühhiaatriliste haiguste ravis.

Sageli kasutatakse EIRi kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosse raviga ja/või psühhoteraapiaga.

Elekterimpulssravi käigus antakse peanahale asetatud elektroodide kaudu elektriline impulss, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Enne protseduuri viiakse inimene üldanesteesiasse ning manustatakse lihaslõõgastit, et lihaskond oleks protseduuri ajal liikumatu ja lõõgastunud. Kogu protseduuri vältel jälgib inimese seisundit anestesioloog – pidevalt jälgitakse hingamist, südametööd, vererõhku.

5-10 minutit peale protseduuri patsient ärkab. Esialgu võib enesetunne olla üldanesteesia tõttu veidi kehv. Enamasti tunni möödudes tunneb inimene end hästi ning saab päevaga jätkata.

Elekterimpulssravi rakendatakse kuuridena. Sageli mitu korda nädalas mitme nädala vältel. Tavapärane on näiteks 6-12 elekterimpulssravi seanssi. Vahel tehakse edasi harvemaid seansse, et vältida psüühikahäire tagasi tulemist.

Enamasti rakendatakse samaaegselt elekterimpulssraviga medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiaid.


Levinumad võimalikud elekterimpulssravi kõrvaltoimed:  

  • peavalu
  • seedehäired
  • lihasvalud
  • mäluhäired

Mäluhäired on neist kõrvaltoimetest kõige häirivamad. Kui need ilmnevad, siis enamasti on häiritud protseduurile eelnenud ja järgneva mäletamine. Üldiselt need mäluhäired leevenevad või mööduvad ajaga, aga mõningatel harvadel juhtudel on tõsisemad. Erinevad elekterimpulssravi rakendamise viisid (unilateraalne või bilateraalne) tekitavad erinevalt mäluhäireid.

Kasutatakse depressiooni ja ka teiste tõsiste psühhiaatriliste haiguste ravis. Enamasti kasutatakse kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad.

Selle protseduuri käigus stimuleeritakse peaaju nõrga elektrilise vooluga. Stimulatsiooniks paigaldatakse peanahale kaks elektroodi ning enamasti ka spetsiaalne müts. Elektroodide kaudu kulgeb nõrk elektrivool peanahale ja mõjutab peaaju neuronaalset aktiivsust. Protseduur kestab umbes 30 minutit. Protseduur viiakse läbi anesteesiata ehk ärkvel olles, see on valutu ning ei põhjusta teadvusekadu. Protseduuri ajal on võimalik vestelda, lugeda, vaadata televiisorit jne.

tDCS soovitatakse läbi viia ravikuurina, 2-3 nädala vältel tehakse mitmeid protseduure nädlas. Vahel soovitab arst jätkata harvemini läbi viidavate protseduuridega toetusravina.

Mitmetes uuringutes on leitud, et tegemist on efektiivse ja ohutu ravimeetodiga. Eriti sageli soovitatakse seda ravi juhtudel kui tablett ravi ja psühhoteraapiad ei ole olnud piisavalt efektiivsed või kelle puhul ei ole ravimite kasutamine soovitatav (nt rasedad, imetavad emad, talumatute kõrvaltoimete puhul).

Ei ole teada, et protseduur põhjustaks tõsiseid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on kerged või mõõdukad ning lühiajalised. Nendeks kõrvaltoimeteks on peavalu, peanaha ebamugavus elektroodi asetamise kohal; näolihaste surin vms ebamugavad tunded; pearinglus.

Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad. Nendeks on olnud krambid, maania (eriti bipolaarse häire korral), kuulmislangus juhul kui protseduuri käigus on ebapiisavalt kaitstud kõrvu.

Palju on räägitud naistepuna kasutamisest ja efektiivsuse depressiooni ravis.

 

Uuringutes ei ole naistepuna olnud püsivalt efektiivne depressiooni ravis.

Naistepuna mõjutab mitmete ravimite toimimist kehas ning kombinatsioonis teiste ravimitega (sh teatud antidepressantidega) võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ning ta võib mõjutada teiste ravimite efektiivsust.


Naistepuna kõrvaltoimed:

  • allergilised reaktsioonid;
  • väsimus ja rahutus pikaajalisel kasutamisel;
  • vererõhu tõus;
  • naha päikesetundlikkus suureneb;
  • seedehäired.

Kindlasti ei soovitata naistepuna  rasedatel, lastel, kroonilisi haiguseid põdevatel ja muid ravimeid tarvitavatel vanematel inimestel.

Soovitatakse peamiselt hooajalise depressiooni ravis. Hooajaline depressioon (ingl k seasonal affective disorder, SAD) on häire, mis on seotud sügisese ja talvise vähesema päevavalgusega. Samas on ka uuringuid, kus on leitud, et valgusravil on mõju üldisemalt depressiooni ravis.

Valgusteraapiat on vaja viia läbi selleks ettenähtud lambiga. Seda saab kasutada ja sageli on mõistlik kasutada kombinatsioonis medikamentoosse ravi või psühhoteraapiaga.

Valgusteraapia lampe on saadaval erinevaid ning iga mudeli kasutamine on kirjeldatud lambiga kaasas olevas juhendis. Sageli soovitatakse kasutada lampi hommikuti 1 tunni jooksul peale ärkamist, siis on see sageli kõige efektiivsem. Enamasti soovitatakse valugsravi läbi viia päeva ajal, kuna uneeelne lambi kasutamine võib rikkuda une-ärkvelolekutsüklit. Ühe valgusteraapia kasutuskorra pikkus peaks olema umbes 20-30 minutit. Lambi kaugus kasutajast oleneb lambist ja selle võimsusest, enamasti umbes 40-60cm. Kasutamisel tuleb hoida silmad avatuma, aga mitte vaatama otse lampi.

Ravimõju tuleb sageli mõne päevaga, aga võib tulla ka alles 3 nädala pärast.

Kuidas lampi valida?

Mõistlik on arutada lambi valikut raviva arstiga. Kui sul on mõni silmahaigus, näiteks glaukoom või põed bipolaarset meeleoluhäiret, siis tuleb neid arvesse võtta.

Üldiselt:

  • Valgusteraapia lamp imiteerib õue valgust.
  • peab olema võimsusega 10 000 luxi
  • võimalikult vähe UV valgus
  • usaldusväärne tootja, lamp tuleb koos juhendiga

 

Kõrvaltoimed

Valgusteraapia ja selleks ettenähtud lambi kasutamine on üldjoontes ohutu. Selle kasutamist on soovitatav siiski arutada oma arstiga. Kui sul on silmade või nahatundlikkus, siis kindlasti räägi selles oma arstiga.  Kui depressiooni sümptomid ei vähene või süvenevad, siis on oluline konsulteerida raviva arstiga.

Kõige tavapärasemad kõrvaltoimeid on:

  • ebamugavus silmades;
  • peavalud;
  • vähene pingetunne;
  • iiveldus;
  • higistamine.

Neid kõrvaltoimeid saab vähendades vähendades valgusteraapialambi kasutamise aega.

ANTIDEPRESSANDITEGA SEOTUD HIRMUD

"Antidepressantide võtmine muudab mind inimesena."

Antidepressandid ei muuda isiksusjooni ega inimsuhteid. Antidepressandid muudavad vaid vaevusi ja ravi tulemusel võid end tunda paremini, aga ka teisiti. Need muutused mõjutavad ka suhteid ja muid igapäevaseid olukordi.

Kui antidepressandid tekitavad mõju, mis sulle ei meeldi, siis on võimalik ravimi kasutamine lõpetada. Kindlasti soovitame seda teha koostöös arstiga.

"Antidepressandid tekitavad sõltuvust."

Antidepressandid ei ole sõltuvust tekitavad nii, nagu seda on näiteks nikotiin, alkohol, heroiin vms. Kui inimene tarvitab antidepressante, ei tunne ta sõltuvusainetele iseloomulikku tungi ainet tarvitada ning tal ei ole soovi üha suurendada ravimi annust.

Küll aga harjub inimese keha antidepressandiga, eriti et ravi on reeglina pikaajaline ning ravimi ära jätmisel (eriti äkilise ärajätmise puhul) võivad ilmneda mitmesugused tervisega seotud vaevused.

"Antidepressantide ärajätmisel võivad tekkida vaevused."

Antidepressant-ravi lõpetamisel võib ilmneda lühiajalisi ärevuse ja depressiooni sümptomeid või kehalisi nähtusid nagu peavalu, iiveldus, külmetustunne või tundlikkuse iseärasusi. Ärevuse ja depressiooni sümptomid võivad viidata ka ravitava haiguse taasilmnemisele, seepärast tuleb neid hoolikalt eristada ravimi ärajätmise sümptomitest.

  • Ravimi ära jätmisest tingitud kehalised reaktsioonid ilmnevad kiiresti mõne päeva kuni paari nädala jooksul ravimi ära jätmisel või annuse vähendamisel, haiguse ägenemisest tingitud kaebused ilmnevad aeglasemalt.
  •  Ravimi ära jätmise kaebuste puhul on iseloomulik, et esinevad ka kehalise tervise vaevused nagu iiveldus, uimasus, tundlikkuse häired. Need ei ole üldjuhul iseloomulikud ravitavale haigusele.
  • Ärajäämanähud leevenevad kiiresti peale ravi taasalustamist. Kui on taas tekkinud depressiooni või ärevushäire sümptomid, siis nende suhtes ilmneb raviefekt aeglasemalt.
  • Ärajäämanähud jäävad ajapikku vähemaks ning mööduvad; taasilmnenud depressioon või ärevus pigem süveneb.

"Antidepressandid tõstavad suitsiidiriski."

On uuringuid, mis viitavad sellele, et antidepressantravi alustamisel teatud harvadel juhtudel suitsiidmõtted ägenevad või süvenevad. Seepärast on ravi oluline alustada väga ettevaatlikult ja arstiga koostöös. Tõsise suitsidaalsuse korral on soovitav antidepressantravi alustada haiglas.