Depressiooni ennetamine

Vaimse tervise hoidmiseks on oluline:

Liikumine: täiskasvanu peaks vähemalt 20 minutit päevas end aktiivselt liigutama, lastele soovitatakse tundi aega liikumist päevas.

Piisav uni: kuigi inimeste unevajadus on erinev, peetakse piisavaks uneajaks kaheksat tundi igal ööl. Hea une nõuanded.

Toitumine: tasakaalustatud ja regulaarne toitumine on oluliseks aluseks vaimsele ja füüsilisele heaolule.

Mõnuainetest hoidumine: siin peetakse silmas nii narkootikume (sh kanep) alkoholi (mille toime on depressiooni tekitav!) kui nikotiinisõltuvust (inimesed, kes suitsetavad, kogevad sageli enam ärevust jt negatiivseid emotsioone).

Õues olemine: vähemalt 20 minutit päevas aitab ka kroonilist D-vitamiini puudujääki ennetada.

Mida saame teha enda ja teiste heaks, et depressiooni ennetada:

-Saame õppida paremaid probleemilahendusoskuseid, kuidas tulla toime stressiga. Nende oskuste valdamine suurendab võimalust, et väljakutseid esitavas olukorras, kus võib silmitsi seista kaotuse riskiga, saame sellest võimalikult valutult välja tulla.

-Õpitav ja harjutatav on oma mõtlemise jälgimine ja treenimine selles suunas, et muretseksime vähem, et oleks vähem korduvate negatiivsete mõtete heietamist. Nimelt on leitud, et ärevusega seotud nähtused nagu muretsemine, kartlikkus, hirmutunne, eelnavad sageli depressioonile. Kui saame neid juba eos vähendada, võime depressiooni tekkimist ennetada.

-Võimalik on meelde tuletada, kuidas olla mängulisem ja loovam, avastada enda jaoks midagi uut. Depressioonile on omane, et tuntakse liialt vähe selliseid tundeid, mida võib kirjaldada sõnadega elevus, rõõm, huvitatus, entusiasm, uhkus. Kui harjutame nende tunnete toomist oma igapäevaellu, võime depressiooni suhtes rahulikumalt hingata. 

-Väga oluline aspekt, millele tähelepanu pöörata, on suhted, nii lähedased suhted meile oluliste inimestega kui sotsiaalne kaasatus laiemas mõttes. Suhete hoidmiseks ja parandamiseks saab alati midagi ette võtta.

Enda lapsepõlve me muuta ei saa. Me saame võimalikke vajakajäämisi täiskasvanuelus omandatud kogemustega remontida ning hea seista selle eest, et meie lapsed meilt ebavajalikku pagasit kaasa ei saaks. Depressiooni risk on suurem neil lastel, kelle vanemate käitumises on vähe soojust, toetust ja julgustamist ning rohkem ülemäärast kontrollimist ning neil, kelle vanemad põevad depressiooni. Laste vaimset heaolu mõjutavad oluliselt ka vanemate omavahelised suhted ning peresuhete kvaliteet üldisemalt.

Stressi tekitavate elusündmustega sh ka depressiooniga toimetulekut parandab oluliselt toetavate sotsiaalsete suhete olemasolu. Oluliste suhete katkemine või rahulolematus suhetega on depressiooni riskifaktoriks.

Laste jaoks on oluline, et neil oleks vähemalt ühe vanema või vanemlikku rolli täitva inimese toetus. Täiskasvanutele on sama oluline, et oleks toetav sotsiaalne võrgustik, kelle poole pöörduda – koosnegu see võrgustik siis sõpradest, pereliikmetest, kolleegidest, tugigrupi liikmetest või teistest mõttekaaslastest.

-Depressiooni ja depressiooni põdevate inimeste suhtes hoiakute teadvustamine

Depressiooni korral abi otsimise ja enda ravimise puhul on tähelepanu väärivaks faktoriks ka häbimärgistamise kartus. See on üheks oluliseks põhjuseks, miks abi otsitakse hilinenult, soodustades niiviisi depressiooni krooniliseks muutumist ja süvenemist. Häbimärk võidakse inimese külge kinnitada nii ühiskonna hoiakutega väljaspoolt kui ka inimese enda poolt, kinnitades niigi depressiooniga kaasnevat eneseväärtusetuse tunnet. Kui inimene murrab jalaluu, ei saadeta teda nurka oma luude nõrkust häbenema ega soovitata tal enne mitte välja tulla kui ta on ennast kokku võtnud. Me teame, et sellisest hoiakust ei ole abi füüsilise tervise rikete puhul. Täpselt sama kehtib ka vaimse tervise haiguste korral