fbpx

Tervislik liikumine ja sport

Tervislik liikumine ja sport on head nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele.

Aeroobne sport nagu sörkjooks, ujumine, rattasõit, jalutamine, tantsimine vähendavad ärevust ja depressiooni. Arvatakse, et selle taga on füüsiliselt aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus. On leitud, et niimoodi mõjutab sportimine aju tasandil emotsioone ja motivatsiooni, hirmureaktsioone ning mälu teatud funktsioone.

Liikumine ja sport annavad ka võimaluse suhelda inimestega, leida võimalusi uuteks elamusteks ja kogemusteks.

Spordi ja liikumise head mõjud:

  1. Uni paraneb
  2. Stressi tase väheneb
  3. Meeleolu paraneb
  4. Ärevuse tase alaneb
  5. Energiat tuleb juurde
  6. Väsimust on vähem
  7. Väga soodne mõju mälule, õpivõimele, keskendumisele
  8. Enesehinnang paraneb
  9. Kehaline tervis paraneb

Kui palju?

Soovitatakse sportida ja liikuda rõõmuga ja mõõdukalt. Kindlasti ära pinguta üle ning arvesta oma üldise tervisliku seisundiga!

SOOVITUSED LASTELE JA NOORTELE

Ole iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivne ning seda mõõduka või tugeva intensiivsusega.

Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks jalgrattasõit, osalemine liikumismängudes.

Tugeva intensiivsusega tegevused on näiteks kiire jooksmine, ujumine, jalgplall jt sportmängud.

Tee vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi. 

Vähenda pikki istumisperioode, selleks mõned soovitused:

  • vähenda televiisori, arvuti jms kasutamise aega;
  • lühikesed vahemaad käi võimalusel jala, mitte bussi või autoga;
  • jaluta osa bussi- või autosõidu teest.

SOOVITUSED TÄISKASVANUTELE:

Tegeleda iga nädal vähemalt 150 minutit mõõduka* intensiivsusega või 75 minutit tugeva** intensiivsusega kehalise aktiivsusega või neid omavahel kombineerida.

  • Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks jalgrattasõit, kepikõnd.
  • Tugeva intensiivsusega tegevused on näiteks jooksmine, ujumine, sportmängudes osalemine.

Mõõduka intensiivsusega tegevusi teha vähemalt 10-minutiliste seeriatena.

Teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi (nt jõuharjutused, raskuste kandmine või liigutamine).

Vähendada pikki istumisperioode, selleks mõned võimalikud soovitused:

  • teha tööl regulaarselt liikumispause
  • vähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega
  • võimalusel käia lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga
  • jalutada bussi- või autosõitudel osa teest

.

* Tegevus on mõõduka intensiivsusega, kui inimesel hakkab tegevust sooritades soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid ta saab vabalt vestelda.

** Tegevus on tugeva intensiivsusega, kui hakkab oluliselt soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt ning rääkida on raske.