Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise tuumiktegevused ehk IVAd

Mis on IVAd?

IVAd (inglise keeles Kernel™) on teaduspõhistes programmides kasutatavad spetsiifilised lühitegevused või strateegiad, mis on loodud toetama samm-sammult sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut. Need on arendatud välja Harvardi ülikooli ökoloogiliste lähenemisviiside sotsiaal-emotsionaalse õppe laboratooriumis (EASEL; Harvard University’s Ecological Approaches to Social Emotional Learning Laboratory). IVAd koosnevad erinevatest komponentidest, mis tervikuna ja süsteemselt kasutades on aluseks käitumise, mõtteviisi ja hoiakute positiivse arengu toetamisel – sellest ka originaalkeelse nimetuse tähendus tuum. 

IVAde sihtrühm on 1.–6. klassi õpilased ja need hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, millest osad on mängudena üles ehitatud, kuid osad pigem harjutused, vestlused jm õppemeetodid. Igal tuumiktegevusel on mitu varianti, mis võimaldab tegevusi vajaduse järgi ning laste vanust ja arengutaset arvestades kohandada.

IVAd on koostatud EASEL-i 25 SEL-programmi sisuanalüüsi põhjal ja liigituvad järgmistesse valdkondadesse: kognitiivsed ja emotsionaalsed protsessid, suhtlus- ja koostööoskused, hooliv suhtumine.

Mõtlemise jõud (kognitiivsed oskused sh täidesaatvad protsessid)

Oskus suunata mõtteid ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks

Kognitiivsed protsessid ja nendega seotud oskused rajavad vundamendi tulemaks toime selliste igapäevaste ülesannetega, mis nõuavad enesekontrolli, keskendumist, planeerimist, probleemide lahendamist, koordineerimist või teadlikku valiku tegemist valides erinevate võimaluste vahel.

Need oskused hõlmavad järgmist:

• impulsside kontrollimine (pidurdus);
• võimekus toime tulla pideva uue teabega lühikese aja jooksul (töömälu);
• tähelepanu hoidmine ja segavate tegurite ignoreerimine (tahtlik tähelepanu);
• tähelepanu suunamine ja ümberlülitamine ühelt objektilt teisele (paindlikkus).

Tunnete jõud (emotsionaalsed protsessid ja nendega seotud oskused)

Oskus emotsioone ära tunda, väljendada ja reguleerida, samuti mõista teiste emotsioone ja perspektiive.

Tõhusalt toimivad emotsionaalsed protsessid ja nendest lähtuvad oskused on äärmiselt olulised, et luua ja hoida häid suhteid nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Õpilasel on keeruline häid suhteid luua, kui tal puuduvad oskused emotsioone ära tunda ja reguleerida ning mõista teiste vaatenurki, vajadusi ja tundeid.

Need oskused hõlmavad järgmist:

• oskus emotsioone sobivalt väljendada ning ka teiste emotsioone ära tunda;
• emotsioonide ja sellest tuleneva käitumise reguleerimine;
• suhtlusolukorra tajumine erinevatest vaatenurkadest ja suhtluspartneri mõistmine (kognitiivne empaatia).

Suhete jõud (prosotsiaalsed ehk suhtlus- ja koostööoskused)

Oskus tõlgendada teiste käitumist läbi sotsiaalsete vihjete, toime tulla erinevates suhtlusolukordades saavutades koostöiseid suhted eakaaslaste ja täiskasvanutega.

Inimestevahelise suhtlemisega seotud oskused on olulised, et õpilane oleks võimeline tegema koostööd meeskonnas, lahendama suhtlusel ja suhetes tekkivaid probleeme ning üleüldiselt elama teiste keskel. Nende oskuste vajalikkus tuleb eriti hästi esile koolis kohapeal, kus õpilased koos õpivad ning teevad rühmatöid. Samuti toetavad need heade suhete hoidmist. 

Suhtlus- ja koostööoskused hõlmavad järgmist:

• sotsiaalsete vihjete mõistmine suhtlusolukorras;
• konfliktide lahendamine eakaaslastega;
• prosotsiaalsete (st lahkete, abistavate) tegevuste ning käitumisviiside edendamine ja rakendamine.

Kodaniku jõud (hooliv ja koostöine meelelaad)

Oskuste, väärtuste ja harjumuste kogum, mis aitab inimesel oma käitumist juhtida. 

Hoolivuse väljendamisega seotud oskused ja hooliv hoiak aitab õpilasel teha valikuid, mis mõjutavad tema keskkonda ja kogukonda, kus ta elab ja tegutseb. 

See on demokraatlikus ühiskonnas hakkama saamiseks hädavajalik ja hõlmab järgmist:

• eetiliste otsuste tegemine lähtudes ka teiste heaolust;
• tolerantsus ja erinevuste aktsepteerimine;
• kohustuste elluviimine, kodanikuaktiivsus ja kogukonna väärtustamine.

Suhtumise jõud (arengule suunatud mõtteviis)

Hoiakute ja uskumuste kogum enda ja maailma kohta

Arengu-mõtteviisi suunavad oskused toetavad õpilase võimet õppida, areneda ja takistusi ületada sotsiaalsetes olukordades. Need oskused aitavad tal uskuda oma võimesse teha edusamme ja hakkama saada rasketes olukordades.

Arengu-mõtteviisi suunavad oskused hõlmavad järgmist:

• enesekindlus ja usk endasse ning oma arenguvõimesse (enesetõhusus);
• positiivsete omaduste nägemine endas ja teistes;
• keerulistesse olukordadesse suhtumine mõistvalt, kuid optimismiga nende lahendamise suunas.

Miks on IVAd olulised?

Sotsiaal-emotsionaalne pädevus mõjutab tugevalt lapse suhteid ja edukust nii koolis kui ka üleüldiselt. Samuti on leitud, et vähene pädevus seostub kiusu ja koolivägivallaga. Kuigi üldiselt on laste esmased sotsiaaliseerijad perekonnad ehk sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid õpitakse kodus, siis kindlasti on oluline nende arengut toetada ka koolikeskkonnas, sest need arenevad pidevalt edasi uute kontaktide kaudul. Lisaks võimaldab see arendada õppijaid, kellel vähese koduse toe tõttu on need oskused kehvemad. Seetõttu on kool hea koht, kus sotsiaal-emotsionaalset pädevust arendada. Kuigi viimasel aastakümnel on laste ja noorukite sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel hariduslikus kontekstis tehtud üsna head tööd ja teatud juhtudel on täheldatud positiivseid muutusi laste sotsiaalses ja emotsionaalses arengus, käitumises ning akadeemilistes tulemustes, pole senini pakutud lahendused nende oskuste arendamiseks olnud piisavad ja jätkusuutlikud.

Uuringud näitavad, et teaduspõhised IVAd (või ka üldisemalt muud paindlikud ja kohaldatavad strateegiad), mida saab hõlpsasti siduda igapäevaste tegevustega klassiruumis, võivad anda lisaväärtust või olla teatud olukordades ka tõhusamad kui sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks loodud ulatuslikud õppekavad.

IVAd pakuvad koolidele valikuvõimalust ja paindlikkust.

• IVAd võimaldavad õpetada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi oma tempos, vähem intensiivselt ja paindlikumalt. Sel põhjusel on need lihtsamini integreeritavad igapäevasesse õppetegevusse. Iga õpetaja saab valida strateegiad või tegevused, mis vastavad kõige paremini tema õpilaste vajadustele ja eesmärkidele või sobituvad õpetatava aine konteksti. Selline paindlikkus aitab kaasa harjumuse tekkimiseleIVAsid regulaarselt kasutada, mistõttu on see meetod jätkusuutlik ja just seal peitub ka meetodi tõhusus. Lisaks on see heaks sisenemisteeks ja valmisoleku ning enesekindluse loomiseks järgmiseks sammuks, milleks võivad olla juba pakutavad laiaulatuslikumad programmid. 

IVAd on kohaldatavad.

• Õpetajad ja teised töötajad saavad valida ja kohandada IVAsid vajaduse järgi. Niiviisi suureneb ka tõenäosus, et sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks loodud strateegiad avaldavad mõju just sihipäraste oskuste õpetamisel ja et need seostatakse püsivalt igapäevategevustega. Teisalt peitub siin ka IVAde ohukoht, kus läbimõtlemata tegutsemine võib jätta vaid mulje mõju olemasolust. 

IVAd on vähese kuluga ja lihtsalt kasutatavad.

• Esimese sammuna sobivad IVAd  ka keskkondadesse, kus on vähe vahendeid, suur õpetajate tööjõu voolavus ja kus kogetakse sageli läbipõlemist, mis raskendab süsteemsetes programmides osalemise võimalust. 
• IVAd on kavandatud olema vähese kuluga ja lihtsalt kasutatavad. Samuti nõuab nende juurutamine vähem aega ja vahendeid, mis tähendab, et saab hakata kiiremini teatud tegevustega pihta.
• Uuri lähemalt tõenduspõhiste ja ulatuslikumate Eestis rakendatavate programmide kohta siit. 

IVAsid saab kasutada mitmesugustes õpikeskkondades, mis samuti toob rohkem esile nende mõju ja väärtuse.

• IVAd võivad kasulikud olla nii formaal- kui ka mitteformaalhariduse keskkondades kui ka kodus. 
• IVAde kasutamine võimaldab edendada sotsiaal-emotsionaalset arengut erinevates keskkondades ja olukordades sidusal viisil, mis omakorda võib võimendada IVAde mõju.

IVAd aitavad arendada lapse sotsiaalseid, emotsionaalseid ja käitumisoskusi. 

• Lapsel, kes oskab oma mõtlemist, tähelepanu ja käitumist edukalt juhtida, on suurema tõenäosusega ka paremad hinded ja standardiseeritud testitulemused.
• Hea suhtlemisoskusega õpilasel on suurem tõenäosus luua ja hoida sõprussuhteid, luua tugev side õpetajaga, osaleda klassis toimuvates tegevustes ja olla positiivselt meelestatud õppima.
• Uuringud näitavad, et klassikogukond üleüldiselt toimib paremini ja õpilased õpivad rohkem, kui neil on oskused juhtida negatiivseid emotsioone, koondada tähelepanu, pidada vastu raskustega silmitsi seistes ning tulla toime suhetes eakaaslaste ja täiskasvanutega.
  • Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused toimivad oluliste kaitseteguritena negatiivsete elusündmuste või krooniliste stressorite korral, ka täiskasvanueas. Samuti toetavad need oskused füüsilist ja vaimset tervist ning üldist heaolu, mis hõlmab näiteks tööalast ja rahalist kindlustunnet.
• On leitud, et sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks loodud kvaliteetse programmi rakendamine võib parandada kõigi õpilaste tulemusi, kusjuures suurimat kasu on märgata nende õpilaste puhul, kellel on suurem risk probleemselt käituda.

IVAd on hoolikalt välja töötatud, toetudes tõenduspõhistele allikatele, ning nende tõhusust toetavad mitmed uuringud.

• IVAd on aastapikkuse meeskonnatöö tulemus. Nende ülesehitusele on aidanud kaasa üle 20 ennetuse ja poliitikakujundamisega tegelevat teadlast, kes on ka varem loonud ja rakendanud erinevaid ennetus- ja sekkumisprogramme.
• IVAsid on palju ja erinevaid, samas igaühel neist on teaduslik taust.
• IVAde sidumine erineva õppetegevusega võib olulisel määral vähendada mitmesuguste tervise- ja käitumisprobleemide levimust ja suurendada heaolu, panustades niiviisi rahvatervise edendamisesse ja eesmärkide saavutamisesse.

Eesti keeles peitub IVAde mõtte taga idee, et iga väike samm viib meid suuremale sihile lähemale ehk järjepidevalt tehtavad väikesed tegevused õpetajatöös õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengu toetamiseks viivad meid lähemale endast, teistest ja maailmast hoolivate ja seda silmas pidades tegutsevate inimeste kujunemisele. 

Üheltpoolt võivad IVAd tunduda kui imeravim, kuid kindlasti ei ole nende ühekordsel ja süsteemitul kasutamisel olulist mõju. IVA’sid kasutama hakates on oluline teadvustada enda teadmisi, oskuseid ja hoiakuid sotsiaal-emotsionaalse pädevuse osas, kuid ka mõtelda sellele, mis tagaks parema IVAde tõhususe. Loe ja uuri, kuidas soovitame IVA’sid kasutada. 

• Hoia meeles, et IVAd ei ole üksi kasutades imeravim ning ei asenda süsteemseid sekkumisi. Kooliterviklikult on oluline mõtelda, mis kontekstis kasutatakse süsteemseid sekkumisprogramme ning millistes olukordades on just IVAdest abi. 
• IVAd on hõlpsalt ühildatavad igapäevase õppetegevusega, kuid see eeldab nende kasutajatelt siiski eeltööd tutvumaks meetodite taustaga ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse erinevate aspektidega. Ka süsteemsete sekkumisprogrammide puhul on näiteks näidatud, et oluline eeldus tegevuste õnnestumisel on õpetaja enda sotsiaal-emotsionaalsel pädevusel, mistõttu soovitame ka sellele aspektile esmajoones tähelepanu pöörata. 
• IVAd ei ole mõeldud kasutamiseks ühe korra ning täiesti juhuslikult. Pigem on IVAde kasutamise puhul eelduseks, et rakendatakse siiski SAFE [1] põhimõtteid ehk siis 

– planeeritakse süsteemselt, millest oleks mõistlik alustada IVAde valdkondade lõikes (võimalusel hinnatakse enne õpilaste oskusi vt nt https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=88477644);
– mõteldakse läbi, kuidas tagatakse see, et kasutus oleks regulaarne (nt lepitakse lennuüleselt kokku, kes õpetajatest, mis teema võtab ja kuidas seda õpilastega arendab);
– õpilastel võimaldatakse panustada tegevuste ajal ning järgselt aruteludesse selle üle, milleks tegevus mõeldud oli, ning kuidas see saab ka neile laiemalt kasulik olla;
– õpetaja aitab kaasa ka sellele, et õpitavad oskused oleks meenutavalt ülekantud teistesse igapäevastesse tegevustesse (nt täidesaatvate funktsioonide arendamise harjutamise ajal seotakse see ka õpioskustega vms). 

• Üheks võimaluseks, kuidas toetada IVAde kasutuselevõttu koolis võib olla ka vastavasisuliste õpiringide korraldamine. Nt täpsemalt: https://www.tlu.ee/hti/meediavarav/blogid/kuidas-opetajad-koos-opivad-tutvu-juhendmaterjaliga

[1] Durlak, J. A., Weissberg, R. P., & Pachan, M. (2010). A meta-analysis of after-school programs that seek to promote personal and social skills in children and adolescents. American journal of community psychology, 45, 294-309.