Kui kooli õhkkond on rõõmsameelne ning koolitöötajad rahul, kandub see edasi ka õpilastele. Heaolu ja arengu edendamine ei saa jääda ainult klassiruumi piiresse, vaid tähelepanu peab pöörama tervele asutusele – koolikliimale. Koolikliimat mõjutavad õpilased, lapsevanemad ja koolitöötajad ning see peegeldab kooli kui terviku eesmärke, väärtusi, suhteid ja õppemeetodeid. Koolikliima hõlmab seega kooli füüsilist keskkonda, ent seda kujundavad ka erinevate osapoolte kogemused, mis on saadud õppeprotsessist ja suhtlemisest.
Mida tähendab positiivne koolikliima?
- Organiseeritud suhtlemist ja erinevate osapoolte kaasatust. Kool vajab juhti, kes oskab aktiivselt kuulata erinevaid osapooli ja neid kaasata. Sealjuures on oluline regulaarne kontakt õpilase perega: vanemate kaasatust kooliga seostatakse lapse suurema motivatsiooni ja osalusega. Õpetaja on laste esimene tugipunkt, ent kui õpetaja ise vajab tuge, leiab ta seda teistelt õpetajatelt ja juhtkonnalt. Lapse heaollu, edukusse ja õpimotivatsiooni panustab kõige rohkem usalduslik side täiskasvanuga, mistõttu võiks igal õpilasel olla vähemalt üks õpetaja, nõustaja või mentor, kellele ta saab alati toetuda.
- Aktiivset ja järjepidevat panustamist koolipere heaollu. Hinnatakse õpetajate koostööd, konstruktiivset tagasisidestamist ja töösoorituste üle reflekteerimist näiteks mentori või mõne muu toetava vestluskaaslasega. Samuti rakendatakse erinevaid tugisüsteeme, mis toetavad uute töötajate sisseelamist, aitavad hoida vaimset tervist ja heaolu ning omandada stressijuhtimisoskusi. Töötajatel on võimalus osaleda koolitustel, et täiendada oma teadmiste pagasit erinevates valdkondades ning lüüa kaasa kooli juhtimises.
- Mitmekülgset ettevalmistust. Koolis on kvalifitseeritud õpetajad, eripedagoogid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, noorsootöötajad jt, kes oskavad toetada laste sotsiaal-emotsionaalset arengut, arendada õpilaste ja koolitöötajate vahelisi suhteid ning töötada koostöös peredega. Põhjalik ettevalmistus aitab haridustöötajal oma tööd tehes tunda end enesekindlamana, mistõttu kogetakse ka vähem stressi.
- Turvalist keskkonda. Koolikeskkond peab olema kõigile turvaline. See ei tähenda ainult kaitset väliste ohtude eest, aga ka emotsionaalset ja vaimset turvatunnet. Kool peab andma endast parima, et mitte ükski koolipere liige ei tunneks end diskrimineeritult või väljajäetult ning välistatud oleks igasugune vägivald ja kiusamine. Kui õpilane tunneb end koolis ebaturvaliselt ning puutub kokku kiusamisega, väheneb ka huvi koolis käia ja õppida, halveneda võivad suhted teiste õpilastega. Samuti suurendab ohutunne vaimset koormust, mistõttu on mälutegevus ja õpivõime pärsitud. Peale õpilaste on turvatunne oluline ka koolitöötajatele, kuna see tagab suurema töörahulolu ja pühendumuse.
Kuidas koolikliimat parandada?
- Selged reeglid ja eeldused. Õpilased ja õpetajad teevad koostööd, et luua kogu kooliperele selge ja ühine visioon, mis tutvustab hooliva ja austava käitumise eeldusi ning norme.
- Ruumid, mis peegeldavad rõõmu ja rahu tasakaalu. Kooliruumid on puhtad, hästi valgustatud ning vajalik varustus on kohapeal olemas. Seintel on õpilaste kunstitööd, projektide käigus valminud tööd ja teised teosed – see aitab peegeldada kooli visiooni, et õpilased on missiooni keskmes. Ruumide puhul on arvestatud ka seda, et nii õpilased kui ka õpetajad vajavad rahvarohkes hoones rahu – nii silmale kui kõrvale.
- Õpilaste hääl loeb! Õpilased on kaasatud kooli tegevustesse ning nende seisukohtade ja oskustega arvestatakse. See hõlmab õppetegevusega seotud tegevusi, nagu olümpiaadidel osalemine ja tundide läbiviimine, aga ka võimalust osaleda erinevates projektides või juhtida mõnda huvitegevust, kooliüritust jms. Samuti on tähtsal kohal kooliväline tegevus – õpilane, kes tegeleb mõne huvialaga, tunneb end tublima ja iseseisvamana ning on rohkem rahul klassisiseste suhetega. Kool julgustab õpilasi liituma huvialaringide ja trennidega ning võimaldab neil sõna sekka öelda selles, kuhu ja kuidas nad panustada soovivad.
- Arengut toetavad tegevused ainetundides. Aktiivsed sotsiaal-emotsionaalset arengut ja sallivust toetavad mängulised tegevused soodustavad vastastikust mõistmist ning individuaalsete erinevuste väärtustama õppimist. Eriti tulemuslikud on need tegevused siis, kui neid põimida õppetegevusega. On teada, et õpilane on tunnis aktiivsem ja rohkem pühendunud, kui õpetaja suudab seostada õpitu sisu eluliste olukordadega. Kuna sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid kasutame inimestega suheldes iga päev, võib füüsika või ajaloo õppimine sotsiaal-emotsionaalset arengut soodustavate mängude kaudu olla palju põnevam ja tõhusam!
- Positiivse koolikliima loomise meeskond positsioonidele! Koolikliima meeskonnas on õpilased, õpetajad, kooli juhtkond, vanemad ja muud sobivad huvilised. Tiim arendab koolikliimat ning lahendab erinevaid probleeme. Selline koostöö aitab luua ja rakendada konkreetseid meetmeid, mis toetavad tõhusat kommunikatsiooni, edendavad turvalisust ning ennetavad pahatahtlikku käitumist.
13 koolikliima mõõdet
| Dimensioonid | Peamised näitajad |
| Turvalisus | |
| 1. Reeglid ja normid | Selgelt edastatud reeglid füüsilise vägivalla kohta; selgelt edastatud reeglid vaimse vägivalla, ahistamise ja narrimise kohta; vägivalla ilmnemisel täiskasvanu selge ja järjepidev sekkumine ning sekkumise normaliseerimine. |
| 2. Füüsiline turvatunne | Õpilased ja täiskasvanud tunnevad end füüsilise ohu eest kaitstuna. |
| 3. Sotsiaal-emotsionaalne turvatunne | Õpilased tunnevad end vaimse väärkohtlemise, narrimise ja tõrjumise eest kaitstuna. |
| Õpetamine ja õppimine | |
| 4. Õppimise toetamine | Toetava õpetamisviisi kasutamine: julgustav ja konstruktiivne tagasiside; mitmesugused võimalused oma teadmisi ja oskusi väljendada; söaka pealehakkamise ja iseseisva mõtlemise toetamine; aktiivset arutlust ja küsimuste esitamist soodustav õhkkond; akadeemilised väljakutsed ja individuaalne tähelepanu. |
| 5. Sotsiaal-emotsionaalne õppimine | Arendatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad luua ja hoida häid suhteid: aktiivne kuulamine, konfliktilahendus, enesepeegeldus ja emotsiooniregulatsioon, empaatia, isiklik vastutus ja eetiline otsuste tegemine. |
| Inimestevahelised suhted | |
| 6. Mitmekesisuse austamine | Individuaalsete erinevuste (sugu, rass, kultuur, vaimne ja füüsiline tervis, usk jne) vastastikune austamine sõltumata staatusest või vanusest – õpilaste vahel, täiskasvanute vahel ning õpilase ja täiskasvanu vahel – ja üldised normid sallivuse arendamiseks. |
| 7. Sotsiaalne tugi – täiskasvanud | Täiskasvanu toetab õpilast ja suhtub temasse hoolivalt: tema ootused õpilasele on motiveerivad ja innustavad, ta on valmis õpilast kuulama ja teda kui isiksust tundma õppima ning ta tunneb muret, kui õpilasel on raske. |
| 8. Sotsiaalne tugi – õpilased | Toetavad suhted õpilaste vahel: õpilastel on sõbrad, kellega iga päev suhelda, kellega rääkida muredest ning kes aitavad õppida; uue õpilase sisseelamist toetatakse. |
| Haridusasutuse keskkond | |
| 9.Kokkukuuluvus kooliga/kaasatus | Koolipere ühtekuuluvustunne ning õpilaste, koolipersonali ja perede aktiivne kaasalöömine koolielus. |
| 10. Füüsiline keskkond | Puhas, korras ja meeldiv õppekeskkond ning piisav hulk vajalikke õppevahendeid ja -materjale. |
| Sotsiaalmeedia | |
| 11. Sotsiaalmeedia | Õpilased tunnevad end internetikiusu eest kaitstuna (näiteks vaimne väärkohtlemine, narrimine, kuulujuttude levitamine ning sihilik tõrjumine Facebookis, Twitteris ja muudel sotsiaalmeedia platvormidel; e-kirjade ning tekstsõnumite saatmisel, fotode/videote postitamisel jne). |
| Personali suhted | |
| 12. Juhtimine | Juhtkond loob ja edastab selget visiooni ning toetab ja pakub koolipersonalile arenguvõimalusi. |
| 13. Töösuhted | Koolitöötajate positiivsed hoiakud ja suhted toetavad tõhusat töötamist ja ühist õppimist. |
| Allikas: National School Climate Center. https://www.schoolclimate.org/. | |
Allikad: sotsiaal-emotsionaalne pädevus ja koolikliima
- National School Climate Council. (n.d.). What is school climate and why is it important? https://www.schoolclimate.org/school-climate.
- Bryk, A. S., Sebring, P. B., Allensworth, E., Easton, J. Q., & Luppescu, S. (2010). Organizing Schools for Improvement: Lessons from Chicago. Chicago, IL: University of Chicago Press.
- Friedlaender, D., Burns, D., Lewis-Charp, H., Cook-Harvey, C. M., & Darling-Hammond, L. (2014). Student-centered schools: Closing the opportunity gap (SCOPE Research Brief). Retrieved from Stanford center for Opportunity Policy in Education website: https://edpolicy. stanford. edu/sites/default/files/scope-pub-student-centered-research-brief. pdf.
- Darling-Hammond, L., & Cook-Harvey, C. M. (2018). Educating the Whole Child: Improving School Climate to Support Student Success. Learning Policy Institute.
- Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 2023.inimareng.ee
- Shonkoff, J. P., Richmond, J., Levitt, P., Bunge, S. A., Cameron, J. L., Duncan, G. J., & Nelson III, C. A. (2016). From best practices to breakthrough impacts a science-based approach to building a more promising future for young children and families. Cambirdge, MA: Harvard University, Center on the Developing Child, 747–756.
- Gray, C., Wilcox, G., & Nordstokke, D. (2017). Teacher mental health, school climate, inclusive education and student learning: A review. Canadian Psychology/psychologie canadienne, 58(3), 203.
- Community Matters. (n.d.). Ten keys to safer schools. https://community-matters.org/2019/07/30/ten-keys-to-safer-schools-press/
