fbpx

Olen olemas

Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad. Enamik sellistest juhtumitest oleksid ennetatavad.

🔹 10. septembril 2022. a, rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval asetasime Tallinna linnahalli esisele väljakule 186 tooli, sest nii palju inimesi suri eelneval aastal suitsiidi tõttu.

🔹 Eestimaa inimestelt kogutud 186st toolist loodud installatsioon oli avatud kõigile möödujatele, et aeg maha võtta ning avatult ja häbimärgistamist kartmata jagada lähedastega oma mõtteid ja tundeid.

🔹 Osa installatsioonist olid valgetes ümbrikutes kogemuslood (eesti, inglise ja vene keeles), mida erinevad inimesed on Peaasi.ee-le usaldanud ja lubanud jagada. Kutsusime inimesi neid ümbrikke avama ja lugema.

🔹 Linnahalli juures olid ka vaimse tervise esmaabi vabatahtlikud, kellega oli võimalik rääkida, kes kuulasid ja soovi korral andsid abi ja head nõu.

Leiad altpoolt nii video kui ka toolide installatsiooni galerii.

Leia Maailma terviseorganisatsiooni juhised suitsiidiennetuseks SIIT.

Tutvu raportiga “Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis” SIIN.

Vaata soovitusi, kuidas:

  • aidata SIIT
  • toetada vaimset tervist töökohal SIIT
  • edendada vaimse tervise teemasid kohaliku omavalitsuse esindajana SIIT

Uuri lähemalt “Olen olemas” näitust, kust leiad vaimse tervise esmaabi sammud ja suitsiidiennetuspäeva raames kogutud inimeste lood:

Jaga oma lugu sellest, mis on aidanud raskel hetkel edasi liikuda.

Vaimse tervise kohvik

  • Vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud ootavad teid Tallinnas Rävala pst Reval Cafés 9-17, Tallinna Linnahalli toolide installatsiooni juures 11-19 ning Tartus Werneri kohvikus laupäeval kell 8-22, et pakkuda end toetavaks kuulajaks või anda oma vaikiva kohaloluga märku, et meie ümber on alati inimesi, kes on valmis olemas olema.
  • Vabatahtlikud on eraldi märgistatud lauas valge T-särgiga, millel on kiri “Olen olemas”.
  • Kõik vaimse tervise kohviku vabatahtlikud räägivad eesti keelt. Vene keelt kõnelevate vabatahtlikega saab suhelda Tallinnas Reval Cafés kell 9-12 ja 14-17, Tallinna linnahalli toolide installatsiooni juures kell 11-12 ja 14-19 ning Tartu Werneri kohvikus kell 8-10, inglise keelt kõnelevate vabatahtlikega saab suhelda kell Tallinnas Reval Cafés kell 12-16, Tallinna linnahalli toolide installatsiooni juures kell 12-19 ja Tartu Werneri kohvikus kell 10-22.
  • Vaimse tervise kohvikus saab kohapeal lugeda või koju lugemiseks kaasa võtta ärevuse, depressiooni ja vaimse tervise esmaabi töövihikuid.
  • Kohvikus olevad vabatahtlikud on läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse, kus nad omandasid toetava kuulamise ja vaimse tervise abi pakkumise oskuseid.
Tule vaimse tervise kohvikusse, sest oma murega ei pea olema üksi!

Üheskoos õnnestus meil pakkuda võimalust vähemalt 32 inimesele, kes otsustasid 10. septembril jagada oma muret vabatahtlikuga ja said sel päeval endale vajalikku tuge. Veel peaaegu 100 inimest said infot suitsiidiennetuspäevast! Kokku olime 50 vabatahtliku abil valmis pakkuma 19 kohvikus (lisaks veel 11 kohvikut, kust leidis vaimse tervise materjale) ja 3 sõbrapingil 119,5 tunni ulatuses vaimse tervise esmaabi. Lisaks jagasid 66 inimest kirjalikult meiega oma lugusid rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud neid nendest hetkedest edasi liikumisel.

Tegime omalt poolt 10 sotsiaalmeedia postitust, millest populaarseim jõudis 170 286 inimeseni.
Vaimse tervise kohvikute kaart jõudis meie oma kanalite kaudu vähemalt 49 370 inimeseni.
Saatsime välja 2 pressiteadet ja 1 eelinfo kõigile toimetustele. Andsime kokku 6 teleintervjuud, 3 raadiointervjuud ning panustasime 7 artikli ilmumisse. Kokku kajastati suitsiidiennetuspäevaga seonduvat nö traditsioonilises meedias vähemalt 32 korral.

Kogu suitsiidiennetuspäeva tagasiside võib kokku võtta nii:

    • alustasime vaimse tervise kohviku kontseptsiooni testimist 2 piirkonnas: Tallinnas ja Tartus. Juba enne stardipaugu andmist väljendasid oma huvi ja soovi edaspidi sarnastes ettevõtmistes kaasa lüüa 4 piirkonda Eestis!
    • koondasime enda ümber suurepärased kohvikud, kellest mitmed on valmis vaimse tervise kohvikut edasi arendama ka edaspidi ja on väljendanud soovi panustada sellesse regulaarselt.
    • enamik kaasatud vabatahtlikest on andnud tagasisidet, et nad näevad vajadust korraldada vaimse tervise esmaabi andja olemas olemist regulaarset ning on soovinud selles ka edaspidi kaasa lüüa!
    • tegevustest osa saanud inimeste tagasiside (ka nende, kes said jagada oma läbielamisi lähedase kaotusest suitsiidi tagajärjel ja iseenda võitlusest suitsiidimõtetega) oli:
  • Aitäh, et olete olemas!
  • Aitäh, et räägite suitsiidist nii nähtavalt!
  • Aitäh, et korraldasite selle päeva – palun tehke seda veel!

Registreerumine suitsiidi tõttu lähedase kaotanud noorte õpetuslikku toetusgruppi

Vaimse tervise menüü ja nipid

Click edit button to change this text. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.

Viis teed Eesti inimeste vaimse tervise parandamiseks

Suitsiidinumbrites oleme viimasel kümnendil saavutanud platoo, millest me ilma selgete sammudeta allapoole tulla ei saa. Vaimse tervise raskused on eelkõige noorte seas tõusuteel ning senine vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda neid piisavalt leevendada. Suitsiidid on ennetatavad surmad. Vaimse tervise raskusi saab ennetada või läbi varase sekkumise nende mõju elukvaliteedile vähendada. Kutsume üles neid asjaolusid teadvustama ning tegema julgeid, kiireid ja tulevikku vaatavaid otsuseid, et kasvatada Eesti inimeste vaimset  vastupanuvõimet. Kutsume astuma hädavajalikke samme, et igal järgneval aastal oleks suitsiidiennetuspäeval vähem tühje toole reas.


Kohalikke kogukondi raputavad 200 korda aastas teated enesetappudest ning alaealiste suitsiidide poolest kõrgub Eesti koos Leeduga üle teiste Euroopa riikide. Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetapu tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tegu on surmade ja kahjudega, mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida.

Iga neljas inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. Ravita haiguste tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele, süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.

Vaimse tervise probleemidel on selge materiaalne mõju, jättes iga-aastaselt Eesti majandusse kaitse-eelarve suuruse augu. OECD ja Euroopa Liidu hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu iga aasta 2,8% SKT-st, 2021. aasta kuludes tähendab see pea miljardi euro suurust kulu. Sellest 320 miljonit on otsene kulu tervishoius ning 250 miljonit suurenenud kulu sotsiaaltoetustele. Täiendavad 300 miljonit kaotame iga aasta tööturul läbi vähenud produktiivsuse ja kaotatud elude.
Vaimse tervisega seotud põhjustel töölt puudumise kulu on suurem kui kõigi muud liiki haiguste puhul kokku. Eesti Haigekassa eelarvest kulub psühhiaatriliste haiguste raviks 6%. Samal ajal on leitud, et iga töökohal vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob tagasi vähemalt 4.
Rahvusvahelistes uuringutes on välja toodud, et depressiooni ja ärevushäirete õigeaegse abi majanduslik kasutegur on 2,3–3,0, kui arvestada ainult majanduslikku ning 3,3–5,7, kui arvestada ka tervisega seonduvat kasu.

Riigi ülesanne on tagada elukaareülene ennetus ja edendustegevused, õigeaegne ja kvaliteetne abi. Oluline on vaimse tervise valdkonna arendamisel on lähtuda printsiibist vaimne tervis igas poliitikas, põimides vaimse tervise ja heaolu edendamise ka kaudselt seotud avaliku poliitika valdkondadesse.

Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK kutsuvad üles astuma tempokalt teele Eesti inimeste vaimse tervise
heaks. Üleskutse sisusse on panustanud paljud valdkonna eksperdid poolt läbi arutatud ja koostatud on möödapääsmatutest sammudest koosnev plaan, mis
aitab säästa meie inimeste tervist ja elusid. Kuid plaanist üksi on vähe, poliitika kujundajatel ja elluviijatel tuleb teha otsuseid ja astuda samme nende ettepanekute täitmiseks.

Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK vaimse tervise üleskutse: "Viis teed Eesti inimeste vaimse tervise parandamiseks"

  • Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad.
  • Ennetusse investeerimine säästab raha ja tugevdab meie inimesi ja peresid.

Meie soovitused:
Kiirem samm: Eestis on kasutusel mitmed tõendus- ja teaduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme, mida on võimalik kiirelt laiendada. Selleks on vaja tagada või tõsta rahastamist programmidele nagu Imelised Aastad, Räägime Lastest, Hoolivad isad, VEPA, KiVa, Meie Maailm, Vaikuseminutid ja Hooliv Klass.

Pikem samm: Vaimse tervise probleemide ennetamine on riigis paljude osapoolte jagatud vastutus ja kasu. Seepärast on loomisel  valdkonna ülest ennetust juhtiv valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister. Koordineeritult tegutsedes on võimalik vähendada psüühikahäirete kujunemist, alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, vägivalda ja riskikäitumist kogukondades. Selleks tuleb loodud valitsuskomisjonile eraldada piisav rahastus ehk luua valdkonnaülese ennetuse fond, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi. Näiteks puuduvad tõenduspõhised ennetustegevused teismeliste laste vanemluse toetamiseks ja lähisuhtevägivallaga seotud raskuste leevendamiseks
Kulu: 25 miljonit eurot aastas.

  • Vaimse tervise esmaabi oskused aitavad lähedasi märgata ja pakkuda kiiresti esmast tuge
  • Vaimse tervise raskustesse varajase sekkumise teenused peavad olema kättesaadavad juba enne meditsiinisüsteemi sattumist

Meie soovitused:
Kiirem samm: Vaimse tervise esmaabi oskused peaksid olema käsitletud samaväärsena füüsilise esmaabi oskustega ning arvestades vaimse tervise raskuste esinemissagedust isegi käepärasemad.
Enamik vaimse tervise häiretest kujuneb välja teismeeas, mistõttu on eriti oluline tagada arenevatele noortele vaimset tervist toetav  keskkond. Kui last ümbritsevad inimesed oskavad märgata vaimse tervise probleemide tunnuseid ja pakkuda esmast tuge, siis on võimalik varakult kaasata spetsialistid, kes pakuvad vajalikku abi – olgu see kooli, KOVi või esmatasandi tervishoiu tasandil. Õpetajad peavad juba täna olema võimelised teostama esmaabi kui olukord seda nõuab, sama põhimõte peaks kehtima ka vaimse tervise esmaabi andmisele – see  vajadus kerkib õpetaja igapäevatöös palju regulaarsemalt kui tavapärase esmaabi järele.
Tagades kõikide haridus- ja noorsootöötajate oskuse pakkuda vaimse tervise esmaabi loome probleeme märkava ja toimetulekut toetava keskkonna, samaaegselt vähendame stigmatiseeritust, mis tuleb vaimse tervise probleemide ja nende sümptomite vääritimõistmisest.
Kulu: 650 tuhat eurot 3 aasta peale

Kiirem samm: Madala sisenemislävega vaimse tervise teenuste arendamine, ühtlustamine ja rakendamise laiendamine (Orygen sekkumine
Peaasi.ee-s, Perepesad, kogukonna psühholoogi teenus). Arendada tuleb tugiteenuseid suitsiidis lähedase kaotanud inimestele, peredele, kus
kas vanem või laps võitleb vaimse tervise raskustega. Võimalikult varane sekkumine probleemidesse on kulutõhusam ning vähendab riski
kooli-ja tööelust väljalangemiseks.
Pikem samm: Koolipsühholoogid, kes töötavad haridusasutustes, sh lasteaedades, kutsekoolides, peavad olema kõige kiiremaks, lähemaks ja kättesaadavamaks professionaalse vaimse tervise teenuse osutajateks lastele ja noortele. Koolipsühholoogide teenuse kättesaadavuse
parandamine, teenuse ühtlustamine, et kasutusel oleksid teadus- ja tõenduspõhised sekkumised ning püsiv rahastus koolipsühholoogi kutse
omandamiseks. Läbirääkimistel erialaliitudega tuleb kehtestada kooli tugispetsialistidele konkurentsivõimelised töötasu miinimummäärad
ning tagada riigieelarves vastav rahastus sarnaselt muu kooli võtmepersonaliga.
Kulu: 25 miljonit eurot aastas
  • Esmatasandi vaimse tervise teenuste ligipääsetavus aitab abi saada õigel ajal.

Meie soovitused:
Kiirem samm: Süstemaatiline psüühikahäirete ravijuhiste kasutamisele võtmine ning vastavad koolitused esmatasandi meditsiinis.  Erakorralise meditsiini osakondade suitsidaalse seisundi ravijuhiste eestindamine ja kasutusele võtmine, seotud koolituste läbiviimine,  eesliini töötajate superviseerimine ja toetamine.

Pikem samm: Perearsti keskuste vaimse tervise teenuste piisav rahastamine. Vajaliku abi tagamiseks peame piisava üleminekuajaga lisama
vaimse tervise teenuste pakkumise esmatasandi tervisekeskuste põhiteenuste hulka. Vaimse tervise õdede, kliiniliste psühholoogide, psühholoog-nõustajate liitmine tervisekeskuste meeskondadesse. See tähendab vaimse tervise õdede, kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate väljaõpet ning palgaraha, et tagada vastav spetsialist Eesti ligemale 70-le tervisekeskusele.
Kulu: 4 miljonit eurot aastas

  • Kvaliteetne eriarstiabi aitab olulisel määral ennetada ümbritsevate inimeste psüühikahäirete kujunemist.

Meie soovitused:
Kiirem samm: Vaimse tervise spetsialistide puudus ja teenuste ebapiisav kättesaadavus on Eestis üldlevinud ning paljud inimesed jäävad
seetõttu hätta. Paremad töötingimused ja kõrgemad palgad meelitavaid paljusid psühhiaatreid, kliinilisi psühholooge ja vaimse tervise õdesid haigekassa rahastatud keskustest tööle erasektorisse, mistõttu on osa abist muutumas kättesaadavaks vaid jõukamatele. Vaimses tervises, mis on üks peamisi elukvaliteedi faktoreid ja töövõimetuse põhjustajaid, veab Eesti solidaarsusel põhinev tervishoiusüsteem inimesi alt. Vaimse tervise prioriteetsuse tõttu määrata lisarahastus Haigekassa hinnakirjale püsivalt riigieelarvest, et oleks võimalik konkureerida
teenuste turuhinnaga. Praegu on enam rahastatud perearstikeskused ja kogukonna teenused, mis teeb raskemaks Haiglavõrgu arengukava
haiglate teenuste ja teenuseosutajate töö piisava rahastamise ning vaimse tervise spetsialistide töö konkurentsivõimelise tasustamise.

Pikem samm:
Raviteenuste haigekassa hinnakirja ülevaatamine ja kaasajastamine, patsientide häirete raskusastmete alusel hinnakirja
täiendamine.

Pikem samm:
Koostöös erinevate osapooltega luua pikaajaline plaan erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise
täiendamiseks sh ravikodud, päevaravi jms.
Kulu: vajab täiendavat analüüsi.

Meie soovitused:
Kiirem samm: Kinnitada vaimse tervise rohelise raamatust lähtuv tegevuskava koos jätkusuutliku rahastusega. Vaimse tervise valdkonna strateegiline juhtimine on viimastel aastatel saavutanud mitu olulist edusammu, sealhulgas on loodud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond, mis nüüd kannab vastutust valdkonna juhtimise eest ja peab korvama aastakümneid riiklikku paigalseisu. Kaotatud aastatega tekkinud puuduste lahendamiseks on vaja luua vaimse tervise tegevuskava, mis sisaldab ka kokkulepitud plaane investeeringuteks. Selge juhtimine täna aitab ära hoida pikaajaliste struktuursete probleemide teket ja süvenemist.

Pikem samm:
Eestis on seni on puudunud vaimse tervise raskuste levimuse, abi kättesaadavuse alased süsteemsed uuringud. Lähtuvalt Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu soovitustest teha teoks abi vajaduse, kättesaadavuse ja kvaliteedi regulaarne mõõtmine kui ka selleks tarvilike hindamisvahendite arendamine.

Pikem samm:
Eesti on üks ainsaid riike Euroopas, mil puudub suitsiidiennetuse tegevuskava. Tegevuskava on  Sotsiaalministeeriumis koostamisel, kuid oluline on selle jõudmine riigieelarvesse.
Kulu: vajab täiendavat analüüsi.

  • Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, 2022.
  • OECD/European Union (2020). Health at a Glance: Europe 2020: State of Health in the EU Cycle. OECD Publishing, Paris, doi.org/10.1787/82129230-en.
  • OECD/European Union (2018). Health at a Glance: Europe 2018: State of Health in the EU Cycle. OECD Publishing, Paris/European Union, Brussels, doi.org/10.1787/health_glance_eur-2018-en.
  • Chisholm, D., Sweeny, K., Sheehan, P., Rasmussen, B., Smit, F., Cuijpers, P., & Saxena, S.. (2016). Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return on investmentanalysis. The Lancet Psychiatry, 3(5), 415–424. doi.org/10.1016/s2215-0366(16)30024-4.
  • Sotsiaalministeerium (2020). Vaimse tervise roheline raamat. Tallinn, https://www.sm.ee/media/1345/download
  • Euroopa Komisjon, 2014. Vaimse tervise edendamine töökohal, tervikkäsitluse rakendamise juhend.
  • Matrix, 2013. Economic analysis of workplace mental health promotion and mental disorder prevention programmes and of their potential contribution to EU health, social andeconomic policy obectives.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14-24)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

20% OFF Coupon
Leverage agile frameworks to provide a robust synopsis for high level overviews
Summer20