fbpx

Kogusime rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames inimeste KOGEMUSLUGUSID nende rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud edasi liikuda. “OLEN OLEMAS” NÄITUSELT leiad VAIMSE TERVISE ESMAABI SAMMUD ja INIMESTE LOOD.

Kuidas olla toeks, kui Sinu lähedasel on raske? Mida öelda? Kuidas kuulata? Kuidas tekitada sobivat ruumi, et inimesed julgeksid oma raskuseid üldse jagada?

Loodame, et meie ümber olevate inimeste lood ja vaimse tervise esmaabi sammud AITAVAD ka Sinul oma LÄHEDASTE TOETAMISEGA paremini TOIME TULLA.

Vaimse tervise esmaabi oskusi saame omandada, et LEEVENDADA vaimse tervise KRIISI KOGUKONNA tasandil. Need oskused EI ASENDA kuidagi PROFESSIONAALSET ABI, kuid neid kasutades saab pakkuda asjakohast esmast tuge inimestele meie ümber, kes seda vajavad.

1. Lähene ja hinda olukorda

Esimeseks ülesandeks on minna inimese juurde ning püüda mõista, kas tegemist on kriisiolukorraga. Leia sobiv aeg ja koht, kus te mõlemad end turvaliselt tunneksite. Kui inimene ei alusta sinuga vestlust, et rääkida, kuidas ta ennast tunneb, siis tee ise temaga juttu.

Ütle rahulikult ja sõbralikult, mida oled tema käitumise/oleku juures märganud ja et sa tunned tema pärast muret.

Austa inimese privaatsust ja konfidentsiaalsust. Vaimse tervise alase esmaabi osutaja peab suutma kindlaks teha võimalikud kriisiolukorrad:

Kas inimese elu võib olla ohus? Näiteks enesetapuplaani või enesevigastamise soovi tõttu. Kas inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv? Näiteks agressiivseks muutumine või sideme kaotamine reaalsusega.

Kui tegemist on kriisiolukorraga, tuleb leida abi kohe, vajadusel helistada 112 või minna psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Kui tegemist ei ole kriisiolukorraga, saab asuda järgmiste sammude juurde.

Mul on olnud läbi elu depressioon, ärevus ja muud vaimsed probleemid.

Mul on olnud läbi elu depressioon, ärevus ja muud vaimsed probleemid. On olnud kergemaid ja raskemaid aegu. On olnud aegu, kus valu on nii suur, et on olnud soov kõik lõpetada või on kogu elu niivõrd mõttetu või raske tundunud, et sellest lahkumine tundus kõige mõistlikum. Olen ka mõned korrad proovinud, kuid mu suur empaatiavõime on mind takistanud. Olles piiri peal, üritades seda kõike lõpetada, on olnud põhiliseks takistuseks mõte, et mida mu lähedased tunnevad, kui ma sellega lõpuni lähen. Kas nad süüdistavad ennast? Kas neil on valus? Ma lihtsalt ei suutnud neid sellesse olukorda panna, vaatamata sellele, et minu vaatenurga järgi keegi ei hoolinudki minust. Ühel korral, kui suutsin liiga kaugele minna, päästis mind minu endine poiss-sõber. Jään talle selle eest eluks ajaks tänulikuks.

Aeg-ajalt sellele mõeldes olen ma nii tänulik, et ma ei saanud või ei suutnud enesetappu teha. Ma oleks nii paljust ilma jäänud. Ja just depressiooni, ärevuse ja muude vaimsete probleemidega võitlemine on mind nii palju õpetanud ja muutnud, seega osaliselt olen ma isegi tänulik, et olen pidanud neid asju läbi elama. Ma olen 24 aasta jooksul õppinud ja inimesena muutunud rohkem kui mõni teine minuvanune. Ma tunnen emotsioone oluliselt tugevamini ja negatiivsete emotsioonide tugevam tundmine ei ole ka minu jaoks enam nii hirmutav. Minu jaoks tähendab raske aeg seda, et ma tegelen mingi konkreetse valuga ning elan selle läbi, et see tulevikus mind enam ei mõjutaks. Asi, mida ma teismelisena teha ei osanud. Kuna mul puudusid igasugused teadmised depressiooni osas, siis ma lihtsalt matsin oma emotsioone ja tundeid, kuid nüüd aastaid hiljem pean ma nendega ikka tegelema. Negatiivsed asjad, kogemused, emotsioonid ei kao enne, kui oled nendega suutnud rahu sõlmida.

Kusjuures ilma raskeid aegu üle elamata ei oleks ka ilusad ajad niivõrd ilusad. Ma olin 18-aastane, kui viimati enesetappu üritasin teha. Kui see oleks mul õnnestunud, siis olekski mu elu koosnenud suures osas kurbusest ning sellel poleks mingit mõtet olnud. Kui sa suudad sellest raskest hetkest üle olla, siis üks hetk avastad, kui palju elul tegelikult anda on. Elu võib võtta, aga ta ka annab. Ära lase veel sellest kõigest lahti.

Kui aga rääkida sellest, kuidas ma kõige sügavamatest aukudest välja sain, siis vastus oleks ilmselt pere ja sõbrad. Rääkimine, rääkimine ja rääkimine. Samuti nutmine. Jagatud mure on pool muret. Teismeliseeas ei julgenud ma tegelikult kellelegi rääkida, et mul raske on (tol ajal ei olnud vaimsed häired väga avalik teema ning piinlik oli), kuid ilmselt said nad aru ja me rääkisime asjadest ilma, et ma oleks pidanud neile otse välja ütlema, et ma olen depressioonis või et soovin enesetappu teha. Mida vanemaks ma saanud olen, seda rohkem ma olen julgenud tunnistada ja välja öelda, mida ma praegusel hetkel tunnen. Kui mul on näiteks ärevushood ja ma ei soovi inimesi näha, siis ma ütlen selle välja. See aitab ka teistel  aru saada, miks ma neid näha ei taha. Samas tekitab selle välja ütlemine ka vastupidise efekti – nad teavad, mida ma tunnen, mistõttu ma järsku just soovin neid näha ja oma probleemidest pikemalt rääkida.

Mina arvan, et depressioon ja muud vaimsed häired on teismelisena raskemad kui täiskasvanuna. Täiskasvanuna võivad küll probleemid suuremad olla, kuid sa mõistad maailma paremini, oskad rohkem abi otsida ja suudad rohkem end tagant utsitada. Ma mäletan, et teismelisena olin ma nii segaduses, ei osanud abi otsida (isegi kui käisin ühe korra psühholoogi juures, siis tundus see mõttetu, sest ma tundsin, et see täiskasvanud inimene ei tea, mida ma tunnen, mistõttu ta ei saa mind ka aidata) ja kõik tundus üleüldse nii keeruline ning raske. Vahel ma mõtlengi, et võibolla ei suuda me, täiskasvanud, lapsi ja teismelisi mõista, kuna läheneme sellele teemale oma vaatenurgast. Me oleme küll kogenenumad ja saame sellest nüüd paremini aru, aga nemad on veel selles segaduse staadiumis ja kui me räägime neile, et elu läheb paremaks, siis ilmselgelt nad ei usu meid. Nad ei ole ju näinud seda osa, kus asi paremaks läheb. Nemad on näinud ainult halba.

Naine, 24 a

Asjad läksid halvaks: mitu kehva asja juhtus

Asjad läksid halvaks: mitu kehva asja juhtus, üks nendest, et proovisin narkootikume. Mu vanemad said teada, ma kaotasin ühe enda pikaajaliselt hea sõbra ja üleüldiselt läks kõik väga metsa. Pärast kahte enesetapukatset, millest viimane oleks peaaegu saatuslikuks osutunud, sain ma lõpuks aru, et minust hoolitakse. Vaikselt, aga sihikindlalt püüdsin ma paremaks saada. Enam pole ma üle poole aasta haiglas olnud, end vigastanud ega narkootikume tarvitanud.

17 a

Это случилось 11 лет назад. Тогда я просто не выдержала

Это случилось 11 лет назад. Тогда я просто не выдержала. Я выгорела на работе, в дополнение к этому у меня было расстройство пищевого поведения (к тому времени уже в течение 10 лет), о котором никто не знал. Я хотела поменять свою жизнь. Ушла с работы, получив работу за границей и поехала туда. Но к сожалению это были мошенники и я вернулась ни c чем, в глубоком эмоциональном и душевном кризисе. Так, работы у меня не было, денег тоже, и жить было негде. Я не знала куда обратиться за помощью. Друзья испарились. Был конфликт с мамой, очень острый, и у нее я не могла остаться, в общем я осталась на улице. Очень сложно описать мое эмоциональное и душевное состояние в тот момент, это было дно. Нашла знакомого, у которого могла немного пожить. Я не помню сейчас почему я не обратилась за профессиональной помощью, наверное боялась и не хотела ложиться в больницу. Я выпила очень много снотворных таблеток и в итоге меня увезли в больницу. Мне кажется я была там, на другой стороне…и то что я ощутила там, привело меня к пониманию, что мой путь здесь, в материальном мире еще не закончен, и мне надо его пройти. И я поняла, что материальные вещи – это ничто, по сравнению с заботой, пониманием, поддержкой, хорошими отношениями и любовью. И свою жизнь я могу жить как хочу , а нет так как хотят это другие. Я у себя одна и я важна для самой себя, достаточно хороша и мне не надо меняться, чтобы кому то понравится. 

Я много ходила на терапию и к психологу, но больше всего мне все таки помогло простое человеческое понимание и поддержка. Теперь я не люблю больших шумных мест, а предпочитаю побыть на природе. Иногда побыть одной, чтобы услышать себя. Проводить время с людьми, которые тебе дорогие.  Понять что для тебя важно, и уделять этому время. И конечно надо обязательно обращаться к специалисту, если чувствуешь что уже начинает литься через край и сам ты не справишься.

Naine, 39 a

Tegelikult on meil ümber inimesi, keda reaalselt huvitab

Olen elanud üle 2 katset – mitte naljategemist, vaid päris katset. Depressioon diagnoositi ametlikult siis, kui Lennart Meri oli president, ja olin aastaid ja aastaid üksi oma pimedas kohas. Aitas, et kui asjaks läks, siis selgus, et ma päris üksi siiski pole. Tegelikult on meil ümber inimesi, keda reaalselt huvitab. Räägime nendega enne kui liiga hilja on, et me ei teeks pöördumatute tulemustega otsuseid.

Mees, 32 a

Vihm langes mu pihku

Vihm langes mu pihku
ja tuul sasis pead.
Mul oli nii ilus ja valus.
Mu pihta kui nihkus
üks poisike hea
ja kinkis mul pai –
se’st jõudu ma sain
ja pühkisin kurbuse jalust.

Naine, 17 a

Armastus. Mäletan, kui olin oma teise depressiooniepisoodi kõige sügavamas punktis

Armastus. Mäletan, kui olin oma teise depressiooniepisoodi kõige sügavamas punktis ja ei suutnud iseend jälestusest isegi vaadata. See oli aeg, mil mu vanemad, sõbrannad ja kursakaaslased käisid minu juures lihtsalt istumas või kooli aitamas. Seal ei olnud vestlusi – lihtsalt üks inimvare minu kujul ja keegi, kes aitas liikuda või tõi ja tegi süüa mulle. Me lihtsalt olime. Ja nad kinnitasid alati, et ei kao minu kõrvalt kuhugi ning minu jaoks on alati aega. Ma arvan, et nad armastasid mind, minu kurbust ja vaikust nii kaua, et mul ei jäänud endal ka muud üle, kui neid samu asju armastada. Kogemus, et kui kõik on ümbert kokku varisenud, on inimesed ikka olemas, annab minu ellu iga päev nii palju rohkem julgust ja lootust oma tegemistega edasi minna ja olla kindel, et kuskil on abikäsi olemas.

Naine, 24 a

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom. I was so angry and confused that why she didn’t understand all my problems. Then, I locked myself in my room, crying, listening to music, calling my cousins. After about 5 hours I felt better.

Tahan rääkida sellest, kuidas tunneb end suitsiidsete mõtetega inimese sõber

Tahan rääkida sellest, kuidas tunneb end suitsiidsete mõtetega inimese sõber. Minu lugu sai alguse 5 aastat tagasi, kui tutvusin muusikuga, kellest olin ammu lugu pidanud. Ma tundsin end sel ajal väga üksildaselt ja olin väga rõõmus et keegi helistab ja tunnistab mu olemasolu. Siis sain teada, et see inimene oli end püüdnud kaks korda ära tappa oma eks-tüdruksõbra pärast. Sain niisuguse šoki, et mul tekkisid paanikahood, kaks korda käisin haiglas, mõeldes, et mul on infarkt. Kogesin töö juures blackout’e – aju lülitus välja, kuna ei suutnud kannatada sellist mõtet, et võin temast ilma jääda. Kuid sõbraga oli midagi valesti… Ta süüdistas mind asjades, milles ma ei osanud kahju näha, ähvardas ja karjus. Ma saan aru, et ta kannatas ja valas seda minu peale välja. Siis kuulutas, et oma 45. sünnipäevaks teeb endale otsa peale. Kas te kujutate ette, mida ma tundsin? Mida peab inimene tegema? Samas jäi me suhtlus harvemaks… Mul oli selline hirm, et nutsin päevad otsa. Ühel hetkel ei suutnud enam isegi rääkida inimestega – keegi ei tundunud hoolivat. Kõik ta sõbrad ütlesid “Las ta siis teeb seda! Ta ongi jobu!” Kuidas nad said nii öelda… Sulgusin oma tuppa. Mulle kutsuti isegi politsei, kes murdis ukse maha, sest arvati, et hoopis mina püüan end tappa. Tegelikult ma olin lihtsalt jõuetu ega suutnud ukseni minna – ma polnud 6 päeva söönud ega maganud. Ma arvan, et nutsin 4 kuud 11 tundi päevas lakkamatult. Ta oli mu ainus sõber. Lõpuks ta ei teinud seda. Ta läks tagasi oma eksi juurde… Ma kaotasin oma sõbra ikkagi, kuigi ta on elus. Mida ma peaks tegema? Vahepeal oli ka mul tunne, et ei jaksa enam. Kogu see stress, šokk ja ülepinge jättis ränga jälje. Ma kannatan košmaaride ja ärevushoogude all. Nad ütlevad, see on posttraumaatiline stress, kuigi ma ju ei ole sõjas käinud. Aga väidetavalt võivad ka tavalised inimesed seda kogeda. Mul pole ühtegi lähedast peale tema. Olen rõõmus et ta on elus. Et tal läheb hästi. Vahel olen nii vihane, et ta niimoodi tegi. Et teda üldse ei huvitanud, kuidas usaldav ja armastav sõber end tundis. Siis näen fotot, kus ta silmad on üleni auku vajunud, ja mõtlen, kas tal on ikka piisavalt süüa. Mis ma tahan sellega öelda: need tunded, et sa ei jaksa siin maailmas olla, on ajutised. Aga mõelge ka nende peale, kes teid raskel ajal toetanud on. Sest nemad ei saa seda koormat iialgi maha panna. Palju valusam, kui üldse mitte sõpru omada, on kanda nende pärast südames valu, mis teeb silme eest mustaks.  See oli mu kõige rängem kogemus. Ja ma ei saa kunagi endiseks.

Naine, 40 a

2. Kuula toetavalt ja hinnanguid andmata

Selleks tuleb esmaabi osutajal omaks võtta kindlad hoiakud ja kuulamise oskused, mis lubaksid kuulajal tõepoolest kuulda ja mõista, mida talle  öeldakse, ning tekitaksid teises inimeses tunde, et ta saab oma probleemidest vabalt rääkida, ilma et teda arvustataks. Ja laseks jagada oma arvamust või kogemusi enne, kui hakkame enda poolt lahendusi pakkuma. Oluline on teist põhjalikult ja siiralt kuulata, julgustada teda oma muret igakülgselt jagama.

Ilu päästab. Et mitte alla anda, otsin kõiges seda ilu ja – seni leian.

Olen olemas, sest pean olemas olema oma kahe teismelise lapse jaoks, üks neist Aspergeri sündroomiga. Keeruline. Olen olemas, sest mul on keegi, kes minust hoolib, hoolimata sellest, et olen katki – katkiste tiibadega, kurb, ribadeks. Hoolimata sellest, et oleme samast soost. Keeruline. Olen olemas, sest väärtkirjandus ei lõpe, nagu ka muusika, filmid, vihma lõhn, külm valge vein, hommikukohvi maitse… Mul ei ole lugu, millest pidada: mu lugu on ühiskonna normide järgi läbi kukkunud – lahutus, üksikvanemlus, karjääri umbejooks, väsimus. Elavana tunnen end lihtaistingutes – lõhn, maitse, värv, puudutus. Ilu päästab. Et mitte alla anda, otsin kõiges seda ilu ja – seni leian.

Naine, 44 a

Sõbrad on kõige tähtsamad ja pere ka ning ei tohi kedagi lähedastest eemale tõugata raskel perioodil.

Ma olen halva minevikuga: kasvasin üles lastekodus. Minu jaoks ei ole see teekond kerge olnud. Ma olen palju tahtnud end ära tappa, kuid ma olen elus. Siiamaani võitlen depressiooniga, kuid ma ei tee enam endale haiget, sest mu ellu tulid sõbrad, kes hoidsid mind eemal sellest. Ma olen väga tänulik oma sõpradele, kes ei ole minu suhtes alla andnud. Ma olen tänulik, et paar aastat tagasi tuli mu ellu üks poiss, kes on mind rohkem aidanud kui keegi muu, tema oli see, kes mu mustast august välja aitas. Sõbrad on kõige tähtsamad ja pere ka ning ei tohi kedagi lähedastest eemale tõugata raskel perioodil. Üksinda toime tulemine võib väga raskeks osutuda.

 

Naine, 19 a

Mind aitas vaid meeldetuletus sellest, kui vingeid aegu on mul olnud sõpradega.

Väga rasketel hetkedel pärast mitmeid suitsiidikatseid ja vestlusi psühholoogide ja psühhiaatritega leidsin, et enda puhul ei saanud ma sisulist abi üheltki asutuselt – mind aitas vaid meeldetuletus sellest, kui vingeid aegu on mul olnud sõpradega. Vaatasin kümneid kordi läbi meie üritustel tehtud videoid ja kordasin endale, et on nii palju inimesi, kes mind igatsema jääksid… See ei tähenda, et südamevalu oleks kuskile kadunud, aga nädal-nädalalt läks elu lihtsamaks. Sundisin end pidevalt lähedaste inimeste pilte seinale riputama, kirjutasin igal õhtul endale välja 3 positiivset asja, mis päeva jooksul juhtus, läksin üksinda välismaale reisima ja ootamatult paari aasta pärast juhtus juba imelisi seiklusi, mis tõid vahel kogemata sära silmadesse. Nüüd, 5-6 aastat hiljem, ei mäletagi ma enam õnneks kogu selle jubeda “musta augu” detaile. Polegi vaja. Aju on selle perioodi välja lülitanud ja aktsepteerinud, et oli küll äärmiselt kehv lugu, aga lõppude-lõpuks oleme kõik ise endi emotsioonide autorid. Elu on väärtuslik asi ning kui sellega lõpparve teha, ei saa seda enam mitte kunagi tagasi, ega ema-isa oma last, sõbrad oma sõpra, kolleegid oma kolleegi… Kuidas ometi sain ükskord olla nii rumal ning mõelda vastupidi??? Soovin kõigile positiivset meelt ja hoolivust – igast olukorrast on väljapääs, lihtsalt alati ei tule lahendus 10 minutiga, vaid mõnikord mitme aastaga.

 

Naine, 33 a

Mul on nii hea ühemehetugirühm, kellega meil on ühised trauma ja probleemid.

Pärast vanemate lahutust on mul suht kehva olnud. Ma ei oleks üldse arvanud, et see mind nii tugevalt mõjutab, kuna ma olin selle poolt, aga mingil seletamatul viisil see vabastas kõik minu tunded. Ma käisin 5 kuud ema soovitusel psühholoogi juures, kus ma sain isegi veidi abi, aga see ei olnud see abi, mida ma vajasin. Praegu on päris raske, sest mul on tunne, et keegi päriselt ei usu või ei tea, kui haige ma tegelikult olen. Kuid tänu taevale, et mul on nii hea ühemehetugirühm, kellega meil on ühised trauma ja probleemid. Üksteisele võime rääkida saladusi, mida me ka sihikul olles ei reedaks. Tasuta teraapia.

Naine, 14 a

Mind on aidanud mu koer, kelle jaoks ma olen kõige tähtsam inimene maailmas.

Ma saan teda alati kallistada või temaga mängida, kui on halb olla. Mind aitavad ka minu sõbrad, kes on minu jaoks olemas ning kuulavad mind ära.

Naine, 18 a

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus

Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus. Toona ei teadnud ma küll kuidas, aga aastate pärast räägiti mulle tõde. Mu ema läks vabasurma. Ma olin väga kinnine laps ja mu pere ka suitsiidi teemat ei puudutanud..Elasin leina ainult endas läbi. See oli raske…Kuna mul polnud toona kedagi, kellega sellest rääkida, kedagi, kes mind mõistaks. Ainuke, mis mind sel ajal päästis, oli sport, kus ma kõik oma viha emotsioonid läbi füüsilise treeningu sain välja elada ja muidugi mu väike venna, kelle pärast ma pidin tugev olema. Täna olen õppinud kogemusnõustajaks, et toetada neid, kes on sama läbi elanud, sest elus on asju mida suudavad lõpuni mõista vaid need, kes on sama tee läbinud. Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Naine, 32 a

Mu elul on mõte ja ma tean täpselt, milles minu väärtus seisneb ning tean, et mu ümber on alati inimesed, kes mind väärtustavad.

Olin teismeline – ema oli kolinud Soome, isa võtnud uue naise, keda vihkasin kogu südamest. Tundsin end pidevalt üksikuna, mu enesehinnang oli allpool nulli. Koolis mind kiusati ning peale mu venna polnud mul ühtegi tõelist sõpra. Vihkasin ka ennast, olin väga kinnine ja negatiivne inimene igas mõttes ja mõtlesin korduvalt enda elu hävitamisele. Ühel päeval aga soovitas vanaema minna mul Oleviste kirikusse noorte Alfa kursusele. Võideldes vastuoluliste tunnetega enda sees, ma siiski läksin ja leidsin üsna kiiresti tõelised sõbrad, kes on minu tugiisikud ka täna, 8 aastat hiljem. Mu elul on mõte ja ma tean täpselt, milles minu väärtus seisneb ning tean, et mu ümber on alati inimesed, kes mind väärtustavad. Ja see on aidanud mul õppida armastama paremini ennast ja kõiki teisi inimesi minu ümber. Aga mis peamine – mul on Jumal, kes on lootus ise ja tänu Temale ärkan ma iga päev rõõmuga üles, et olen elavate hulgas.

Naine, 24 a

Lõpuks otsustasin, et ei olegi mõtet loota kellelegi peale iseenda.

Olin 11-aastane ning mu vanaisa võttis endalt elu. Sellega lõppes minu lapsepõlve illusioon, sest mina ei saanud aru, miks ta seda tegi – oli ta ju mulle väga kallis. Oli palju enesesüüdistamist ning emotsioone ja nutmist. Peale seda, teismeeas, olid ka minul need mõtted peas, et miks ja milleks edasi (ma arvan, et meil kõigil on need vähemalt korra elus). Toetuda polnud mitte kellelegi, sest ei tundunud, et keegi mõistaks mind või oleks toeks. Ei osanud abi küsida. Lõpuks otsustasin, et ei olegi mõtet loota kellelegi peale iseenda ja nii ma olen rühkinud elus edasi oma tõusude ja mõõnadega. Ühtegi enesetapu katset ei ole ma teinud.

Naine, 35 a

Minu vaimse tervise teekond on olnud oluliselt pikem, kui järgnev lugu

 

 – tegelikult kestab see ju endiselt. Mind on aidanud erinevad meetodid, nii iseenda vajaduste tundma õppimine, enda eest teadlikult hoole kandmine kui ka hinnaline tugivõrgustik pere ning lähedaste näol. Täna tahan aga kirjutada ühest konkreetsest mõttest, mis mind elu keerulisimal momendil kummitama jäi ja minuga kaasas käis, kuniks ma sellega vaikselt harjusin ja seeläbi endale andeks andsin. Selleks oli üks lause..Üks viiv psühholoogi kabinetis, mil ta ütles mulle sõnad “..aga sa ei saanud ju seda kõike ette näha”. 

Ühel hetkel sõitsin elu laineharjal, järgmisel avastasin end üleöö kõige süngemate mõtete juurest. Nimelt oli minu elus periood, mil ma ei näinud väljapääsu. Ma tahtsin elu raskust enda pealt maha visata, ma ei osanud, ei suutnud, ma süüdistasin end kõiges, mis mu ümber ja minu endaga “minu enda arvates” valesti oli. Ma olin haige. Pärast seda, kui olin püüdnud elust lahkuda, viibisin ravil ja pidin kohustuslikus korras ka psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel käima – ma ei suutnud end psühholoogile avada. Mul ei olnud justkui ühtki tõsiseltvõetavat muret ja jagamine tundus tühine. Ma istusin seal, püüdes aru saada, mis minuga juhtus –  ühel hetkel olin ma nii õnnelik, järgmisel tohutu vaimse pinge all, ja juba järgmisel otsimas viise kõige lõpetamiseks. Kõik kulmineerus sellega, et ärkasin haiglas. Pidin andma vastuseid, mida mul endal ei olnud. Psühholoogi kabinetis enamiku ajast lihtsalt istusin. Malbe olekuga naisterahvas üritas minust sõnu välja kangutada. Ma olin iseenda peas läbi kukkunud, tundsin häbi, süütunnet ja väärtusetust, et ma taolisesse olukorda üldse sattusin. Meie teisel või kolmandal kohtumisel, jõudsime me kusagile. Ta rääkis mulle ühe toona triviaalsena tundunud loo enda elust, tõi mulle paralleeli iseenda inimlikest ootustest, sellest, kuidas miski ei läinud nii nagu ta oli soovinud ja planeerinud. See tundus tol hetkel nii lihtsakoeline ja mõttetu võrdlus. Aga tegelikult see oli just see, mida ma vajasin. See inimene püüdis mind mõista ja panna mind mõistma – et me võime eksida. Eksimine on okei. 

Ma ei saanud osata ette näha oma eluliste valikute tulemusi ja seda, et ma nendega rahul ei ole. Et need mind ühel hetkel hoopis tohutusse segadusse, rahulolematusse ja vaimsesse pingesse viivad. Ja ma hakkasin seda mõtet peas korrutades aru saama, et ma ei saa ennast selle pärast ka lõputult süüdistama jääda. Ma ei saa ennast läbikukkunuks pidada, kui asjad ei lähe alati nii nagu olen mõelnud, planeerinud või lootnud. 

Sellest on nüüdseks möödas umbes 5 aastat, mil mu unistused ja ootused iseendale, oma elule ja eesmärkidele, kolinal kokku kukkusid. Aga ainult mina ise nägin seda katastroofina. Ainult mina ise pidasin end läbikukkunuks – mitte keegi teine. Kahjuks ma ise mõtlesin end haigeks. Aga ma suutsin end tasapisi ka terveks mõelda. See üks mõte –  et ma ei saa ette näha oma hetkeotsuste ja valikute tulemusi –  käis minuga kaasas. Ma harjusin selle mõttega, ja ma olin sellega nõus. Ma olin nõus, et ma võin eksida ja uuesti proovida. Ma ei olnud läbi kukkunud. Ma tegin rahu, sellega, mida ma olin iseendale teinud ja sellega, et elu võib muuta kurssi või teha tagasipöördeid, aga see ei tähenda, et ma olen läbi kukkunud.

Pean tänama õnne? saatust? olukorda? juhust? enda lähedasi!! et minu vaimse tervise murest on praeguseks jäänud alles ainult armid, aga mitte igavikulised haavad lähedaste hingedes. Mul on kahju, et ma ei jõudnud abini ennetavalt, küll aga olen ikka ja jälle nii tänulik sellele, et mu ümber olid ja on turvaline võrgustik, et normaalsusesse tagasi tulla. Et mul on uus võimalus elule. Täna olen ma teadlikum ja õnnelikum inimene kui kunagi varem. Ma oskan märgata ohukohti ja teen iseendaga pidevalt tööd. Ma ei saa muuta seda, mis minuga juhtus, aga ma saan muuta kogu oma ülejäänud elu. Mul on uus võimalus. Sinul on ka. Otsi abi ja #oleolemas

Naine, 31 a

Leidsin sõbra, kes aitas mul võtta julguse kokku ja alustada elu uuesti.

Olin täiesti lootuse kaotanud, et võin tulla välja olukorrast, kus olin kaotanud enamuse sõpradest oma enda valikute ja haiglaslikult armukadeda mehe pärast (oli ka vägivaldne). Leidsin sõbra, kes aitas mul võtta julguse kokku ja alustada elu uuesti. See nõudis julgust, aga tänu sõbrale sain hakkama. Hiljem sattusin ka kirikusse ja nüüd olen ka sealt uute sõprade kaudu saanud palju elurõõmu.

One time I was very-very frightened

One time I was very-very frightened that somebody would kill me and in my fear I asked God: ”Please help me”. And at the same moment (God came?) I became extremely quiet and peaceful. Ofcourse I was very happy and grateful (I was an atheist at that time!)

Elu on antud elamiseks, nii palju, kui Looja on elupäevi andnud ja alati on valikuvõimalus, milliseid otsuseid langetada.

Olin kaheksandat kuud lapseootel vallasema. Mu lapse isa ei tahtnud meist midagi teada. Pidin minema elama tagasi oma vanemate juurde, kes polnud asjade taolise käiguga rahul. Olin täiskasvanud, kuid mul puudud tollel hetkel võimalus eraldi elada. Igapäevane pinge kasvas iga päevaga ja lõpuks tundus kõik lootusetuna ja hirmsana. See muudkui kuhjus ja kuhjus. Lisaks veel rasedusega kaasnevad hormonaalsed muutused. Ühel päeval, pärast järjekordseid pingelisi ütlemisi, tundsin, et enam ei jaksa. Ei taha, ei näe mõtet. Sättisin pangakaardid ja muud dokumendid kenasti laua peale ja koodid ka juurde. Kirjutasin juurde, et arvel on niipalju raha küll, et mind maha matta. Aga siis tuli pöörane hirm. Hirm pimeduse ees, hirm selle ees, et pean vastutama pärast oma surma oma teguviisi ees, hirm Jumala kohtu ees ja üleüldse tundus kogu üritus absurdse ettevõtmisena. Olen kristlane ja usun, et meil tuleb anda vastust oma elu eest lõpuks Jumalale. Võiks öelda, et vastutus oma elu eest tõi selle tee pealt tagasi. Elu on antud elamiseks, nii palju, kui Looja on elupäevi andnud ja alati on valikuvõimalus, milliseid otsuseid langetada

Hoidke oma sõpru-lähedasi. Märgake.

Minu lood – ja need on korduvad olnud – on alguse saanud suhete lõppemisel. Ma leinan neid lõppe nii sügavalt, et “upun” oma valusse. Upun, kuni tuleb tühjus ja soov minna. Sinna, kus on soojus, valgus ja rahu. Sinna, kust tagasi ei tulda. Ja kuskil enda sees ma karjun: “Palun, aidake mind! Olge mu ruumis! Olge mulle praegu olemas!”. Sel hetkel ma soovin, et mind kuuldakse – isegi siis, kui ma ei ava suud. Et siis küsitakse: “Kuidas sul TEGELIKULT läheb? Tahad sa rääkida? Või soovid, istume vaikides, koos?”. Sest mina ju nii küsiksin.
Mind on “tagasi toonud” selguse juurde tühjaks nutmine (jah, vahest kestab see nädalaid-kuid) ja Lähedase Sõbra sõnad, öelduna kõrva läbi telefoni või kirjutatult, hoidvalt või talle omaselt pisut noomivalt. Mind on tagasi toonud see, et ta on Olemas ja ta Hoolib.
Hoidke oma sõpru-lähedasi. Märgake. Vahest võib “ma-saan-kõigega-hakkama”-naeratuse taga olla ka valu, rääkimata sõnad, mis ootavad väljumist, soov läheduse või siis lihtsa kallistuse järgi.
Märgake ja olge olemas.
See on kõige tähtsam.

Mees, 54 a

Olen tulnud võitjana välja, aga samas pikk tee on minna.

 

Olen võidelnud depressiooniga 7 aastat.
Selle aja sees on olnud kõike, alates sellest, kui väärtusetuna end tunnen, kuni selleni et ma ei taha enam eksisteerida selles maailmas (suitsiidikatse).
Viimased 5 aastat olen olnud stabiilses seisundis kuigi sisemus on tühi .
Olen leidnud oma elu armastuse, kes toetab mind ning abistab. Ma pole kunagi kellegi peale lootma saanud jääda ning toetust saan ainult oma elu armastuselt.
Olen tulnud võitjana välja, aga samas pikk tee on minna.
Vaimne tervis on väga tähtis ja õrn.
Ma loodan, et rohkem räägitakse nendest teemadest.

Mees, 28 a

Nüüd olen rahul, et tookord vastu pidasin, sest see aeg tegi minust selle inimese, kes olen täna.

Hakkas kõik nooruses halbadest ja veel halvematest valikutest. Ise seda tajumata, keerlesin allakäigutrepil vaikselt allapoole. Kuni lähedase surm ja elukaaslasest lahkuminek andsid  suurema hoo sisse. Väljastpoolt ilmselt paistsin nagu tavaliselt, sest ega keegi väga ei uurinudki, kas on raske ja kas saan hakkama. Tuli suvi ja siis tundus kõik natuke kergem. Oma osa oli kindlasti ka alkoholil, mida kulus iga päev ja ka üksi olles. Lõpuks sõbrannale hakkas asi ilmselt kahtlane tunduma ja ta kutsus mu enda pere juurde elama, et ma ei peaks kogu aeg õhtuti üksi olema.

Saabusid sügisesed pimedad ilmad, mis toitsid masendust veelgi. Lisaks igasugused argised ebaõnnestumised, mida võtsin otsese rünnakuna enda vastu. Ja neid väikeseid asju muudkui kuhjus ja kuhjus. Lootsin peale igat ebaõnnestumist, et enam hullemaks minna ei saa, nüüd läheb paremaks. Aga läks alati veel hullemini või tundus see siis nii. 

Kuniks tulles töölt, viis tuulehoog võtit otsides mu käekotist kogu palga. Sel hetkel see tundus nii uskumatult ebareaalne. Ja samas tabasin end mõttelt, et nüüd elan ainult selle nimel, et näha kui allamäge ühel inimesel minna võib. Surra jõuan ju alati.  

Kuidagi elasin selle talve siiski üle. Väga paljut sellest ajast ei mäleta. Tööl siiski poole kohaga käisin, et mingit tegevust oleks. 

Ühel päikselisel kevadhommikul tööle minnes nägin prükkarit prügikastist toitu otsimas ja jõudsin otsusele, et nii allamäge ma oma elul ka minna ei lase, vaid pean kohe midagi ette võtma. Hakkasingi otsima täisajaga tööd ja vaikselt oma võlgu tasuma, neid ikka jätkus.

Lõpuks, saades aastate pärast võlad tasutud oli see rabamine ka omamoodi teraapia eest ja nüüd olen rahul, et tookord vastu pidasin, sest see aeg tegi minust selle inimese, kes olen täna.

Tavaliselt, kui juhtuvad kurvad sündmused inimeste eludes, siis lähedased, sõbrad, tuttavad on kõik alguses ümber ja aitavad. Pikapeale aga jäetakse inimene üksi, sest kõigil on omad mured ja elud. Aga just sel hetkel oleks hea, kui kasvõi lepitakse omavahel kokku korrad, kes sõbrale toeks oleks, et ei jääks päris üksi hetkel, kui kogu reaalsus jõuab tõesti pärale.

Naine, 38 a

3. Anna kindlustunnet, paku tuge ja teavet

Kui vaimse tervise probleemi kogev inimene on ära kuulatud, on esmaabi osutajal lihtsam talle tuge ja informatsiooni pakkuda. Pakutav abi hõlmab emotsionaalset tuge – kaasaelamist inimese tunnetele ja taastumislootuse pakkumist ning praktilist abi asjades. Esmaabi osutaja võib ka inimeselt küsida, kas ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada.

Miski on valust vägevam ja kannatustest kangem.

Miski on valust vägevam ja kannatustest kangem.

Miski on teadmistest tugevam ja härmavalgestki valgem – 

ARMASTUS

Oma kõige kallimate pärast peidan oma valu, sest emaarmastus on piiritu. Annab jõudu. Annab lootusetus olukorras lootust. Võidab soovi alla anda. ARMASTUS on kõik!

Märkamine, hinnanguteta kuulamine ja toetuse pakkumine on elu hinnaga oskused.

See on lugu, mil pole kindlat algust ega ka tegelikult lõppu. Olen mõistnud, et depressioonist ei ole võimalik igaveseks lahti saada, mälupiltidest ei ole võimalik loobuda. Aga on võimalus elada edasi ja leppida, lasta emotsioonid endast läbi, leida põhjused ja seosed ning olla edasi. Lihtsalt olla olemas.
Ma arvan, et see algas kaheksandas klassis, ma ei mäleta, millal ma harjusin sellega, et ma tunnen end tühjana. See hiilis vaikselt juurde ja vaid 15 aastase lapsena ei osanud ma midagi teha, et olukorda vältida. Ühel hetkel muutus nii tavaliseks magama nutmine, täisnutetud taskurätikute peitmine voodi alla, mõtlemine sellest, mis oleks kui mind ei oleks, mida teised siis tunneks, kas nad üldse midagi tunneks, miks ma nii kasutu olen, miks mina, miks miks miks. Ma olin tavaline laps, tavalisest perest, kes käis tavalises koolis. Mind ei kiusatud, mul olid sõbrad ja hobid. Kuid see ei päästnud, kui see tuleb, siis tuleb, depressioon ei vali, ta lihtsalt tuleb ja on. Ma olin peas mõelnud läbi selle, kuidas ma võiksin selle piinarikka elu lõpetada, milline on kõige leebem variant. Ma kartsin valu, väga. Paaril korral tegin ka endale haiget, seda suurte emotsioonide korral ja täielikult paanikas olles. See oli lahendus, kuidas tappa sisemist valu, teha endale füüsiliselt haiget. Teadsin sõnade täpsusega, mida ma kirjutaksin hüvastijätukirja, mille jätan oma voodile. Ma ei ole uhke, et seda öelda saan, mul on häbi.
Nüüd, aastakümneid hiljem, on mul sellest väikesest tüdrukust kahju, tahan nii väga, et mul oleks sel hetkel olnud keegi, kellega päriselt rääkida. Võibolla paljudel tekib küsimus, et kui perekond ja sõbrad olid, siis kuidas saab end üksi tunda ja mitte kedagi, kellega probleemist rääkida, pole. Saab, mul oli piinlik, ma arvasin, et vanematel pole aega ja nad peavad oma tööd tegema. Sõpradega ei osanud teemat üles võtta. Keegi ei olnud kunagi rääkinud, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Koolis seda ei õpetata, vanematel on kiire ja ilmselt arvasid nad, et küll koolis ka neid teemasid puudutatakse. Tegelikult nii ei olnud. Abi ei olnud, ma ei osanud küsida, sest hirm oli suurem. Hirm näidata end nõrgana, mõte sellest, kuidas kõik saavad teada ja äkki loobuvad minuga suhtlemisest. Ma kartsin süüdistusi, et mina olen kõiges süüdi ja kuidas ma hakkama ei saa. Hirm sai võitu kõigist ratsionaalsetest abivahenditest.
Põhikoolis suutsin hommikul ärgata, küll paistes punaste silmadega ja rampväsinuna aga suutsin, gümnaasiumis ma enam voodist lahkuda ei suutnud. Ma olin kogu aeg väsinud, ärkasin öösel vahel kolm, vahel neli, korda. Väsimus ei tulnud ainult kehvast unest, vaid sellest, et ma olin väsinud eksisteerimast. Ainuke suur soov oli tulla koolist koju, tagasi oma tuppa, kuulata muusikat, scrollida Tumblerist kõikvõimalike depressiivseid pilte. Põhikoolis suutsin ära teha kodused tööd, võtta aktiivselt osa trennidest ja kogukonnaprojektidest. See aitas unustada selle, kui üksi ja tühjalt ma end siis tunnen, kui iseendaga kahekesi jään. Tagasi vaadates oli see hea, et siis ümbritsesid mind pere, sõbrad ja klassikaaslased. Nad ise ei teadnudki, et nad on mulle abiks sellega, et nad lihtsalt on. Vahel tundsin, et läks nagu paremaks, aga see oli pettemanööver, trikk mida mõtted tegid, enne veel suuremat auku kukkumist.
Gümnaasiumisse minnes kolisin kodust ära. See sillutas teed uutele episoodidele. Kordusid juba tuttavad magamanutmised, väsimus, apaatsus, söögiisu kõikumised, keskendumisraskused, ärevuse episoodid. Lisandusid ka noortele omased alkoholi tarvitamised, peod, suitsetamine jne. Voodist välja saamine oli sel hetkel kõige raskem asi maailmas. Pärast järjekordset noomitust õpetajatelt puudumise pärast tundsin, kuidas tahaksin vastu karjuda, et “Sa ei kujuta ette kui palju tahtejõudu vajas see, et ma üldse kohale tulin”. Ma ei tahtnud olla siin ega seal. Koolipoolne suhtumine oli tingitud vägagi paljudest puudumistest, seetõttu nägid nad mind ka halva õpilasena. Tegelikult ma seda ei tahtnud, ma ei tahtnud kunagi olla halb, aga ma ei suutnud. Mäletan ühte vestlust direktoriga, kus ta kinnitas, et pean ennast kokku võtma kui tahan kooli lõpetada. Ma ei mäleta enam, mida ma vastasin, kuid mäletan, kuidas tema kabineti ukse sulgedes silmadest pisarad voolama hakkasid. Tundsin ebaõiglast kohtlemist, tundsin, et kõik on minu süü. Suhtumine, et “Aga võta end lihtsalt kokku” oli nii raske, et ma tundsin füüsilist valu kogu kehas. Ma ju tahtsin, ma tõesti tahtsin, aga ma ei suutnud. Tol ajal räägiti vaimse tervise probleemidest vähe, peaaegu, et üldse mitte.
Ma tundsin iga hommik silmi avades, et ma ei taha olemas olla. Aga ma mõistsin, et mul on kohustusi, mis tuleb ära täita, et keegi ei hakkaks kahtlustama ja küsima, et kas kõik ikka on korras. Õnneks keegi ei küsinud, ilmselt oleksin ma vastanud et “Kõik on hästi”. See on palju lihtsam kui hakata seletama, mis tegelikult toimub. Lõpuks olin ma nii harjunud ja arvasin, et selline minu elu ongi, silmad täis tühjust, hinges auk, kuhu mahuks terve klaver. Depressiooni diagnoosini ma ei jõudnud, sest vältisin oma olukorrast rääkimist. Mitte keegi ei saanud teada, mida ma tol ajal tundsin. Ma arvan, et oli inimesi, kes said aru, nende hoiak oli kuidagi ebalev ja tahan-abi-pakkuda-aga-ei-oska moodi, võibolla oli neil endil sama mure. Me tunneme üksteist, me näeme, aga tihti ei oska kuskilt alustada. Arvasin, et kellelgi on kindlasti raskem kui minul, kellelgi on õlgadel veel suurem koorem, mis teda aina väiksemaks muudab ja lõpuks ka murrab. Lisan täpsustuse mõttes, et oma depressiooni raskusest sain aru aastaid hiljem, kui hakkasin ülikoolis psühholoogiat õppima.
Alates kaheksandast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni kestsid erineva pikkuse ja raskusega depressiivsed episoodid. Minu jaoks möödus kogu see aeg justkui udus olles, nagu oleks see võinud olla üks päev, üks nädal või hoopis terve aastakümme. Ma mäletan vähe, mõnes mõttes tunnen, et nii ongi parem. Usun, et minu depressiooni vähenemisele aitas kaasa keskkonnamuutus. Ülikool, uus kodu, uued sõbrad, töökoht. Ma ei tea, mis hetkel toimus see klikk. Ühel hetkel sundisin ennast oma elu muutma. Hakkasin haiguse kohta rohkem uurima ja lahendusi otsima.
Sellest hullemast ajast on nüüd möödas aastakümneid. Tunnen end küll palju tervema inimesena, kuid annan endale aru, et päriselt ei oska ma siiani oma emotsioone juhtida. Ma olen sihilikult võtnud endale kohustusi, mis sisaldavad palju suhtlemist ja tegemisi. Vahel kardan, et see saab minust võitu, aga ma ei ela selles hirmus. Nüüd tunnen ma need hetked ära ja kasutan teraapiavõtteid, et mitte lasta asjadel nii kaugele minna. Ma olen teadlikum kui see 15aastane iseendaga pahuksis olev tüdruk.
Olen eluteel kohanud mitmeid inimesi, kes on ise samalaadse või veelgi raskema kogemusega. Ma ei oska neile kaasa tunda ega ka selgeid sõnu öelda. Neid lugusid kuulates olen ma olnud lihtsalt väga vaikselt ja kuulanud, sest sellistest asjadest rääkimine nõuab julgust. Minu jaoks on inimesed, kes sellest räägivad väga tugevad isiksused. Ma ei oska neile küll midagi vastata aga mõistan, ma saan neist täielikult aru.
Samuti ei süüdista ma selles olukorras mitte kedagi, ma ei süüdista vanemaid ega sõpru mitte märkamises. Mõnikord elu lihtsalt on selline. Kummalisel kombel on depressioon õpetanud mulle enda kohta palju. Lisaks olen ma nüüd palju teadlikum, rohkem selleteemalisi raamatuid lugenud, inimese toimimist ja psühholoogiat õppinud.
Mul on hea meel, et ma ei julgenud endalt elu võtta, muidu ma ei kirjutaks neid ridu ja loodaks, et ehk keegi tunneb sama ja otsib nüüd abi. Me võime iga päev seista trollis, trammis või poejärjekorras kellegi kõrval, kes annab endast kõik, et ennast koos hoida ja mitte langeda põhjatusse musta auku. Elu on oluline, elada on oluline. Ma soovin südamest, et kõik inimesed käiksid ringi avatud silmade ja avatud südamega. Märkamine, hinnanguteta kuulamine ja toetuse pakkumine on elu hinnaga oskused. Hoolime rohkem, et meil oleks vähem katkiseid lapsi, kelle noorusaeg jääb depressiooni mustade käte vahele.

Naine, 22 a

Avatud jagamine, professionaalse abi usaldamine ja medikamentoosse ravi rakendamine toovad imelisi lahendusi.

2020. aasta detsembris sain 30 ja vahetult enne seda olin otsustanud lahkuda rohkem kui täiskohaga töölt õpetajana, sest koormus ja mittetoetav töökeskkond põletasid mu läbi. Osalesin igakuiselt individuaalses supervisioonis, see toetas palju. Tegin otsuse, et alustan oma ettevõttega ja leian tööd sedasi. Sellele järgnes aga suur must auk: ma ei suutnud keskenduda, päevade kaupa vaatasin oma lemmiksarju, sõin ja sõin ja sõin. Selleks ajaks olin olnud terve oma täiskasvanuelu tugevalt ülekaaluline ja igasugused kaalulangetusperioodid ainult süvendasid masendust. Olin selleks hetkeks oma tööd, õpetaja-koolitajana, teinud pikalt: alustasin lisaraha teenimisega gümnaasiumisse minnes, nii et 13 aastat karjääri oli tehtud, erinevates organisatsioonides, iseseisvalt. Raske oli edasi minna, sest koolitusettevõttele õppekavade koostamine on mu leivanumber – ma oskan seda, ma naudin seda, aga 10 minutit keskendumist ning jaks, mõtted ja tahe olid otsas. Tööd siiski oli ühe hea koostööpartneri kaudu, et lisaks vaimsele varingule ei tekkinud finantskriisi minu elus. Sel ajal sai minu lähisugulane oma lapsele ATH diagnoosi, kusjuures ka endale, ja kuulates juttu, kuidas tolle lapse elukvaliteet paranes tänu ravimitele, tundsin end ära. Läksin psühhiaatri juurde. Ennäe imet, 30 aastasena sain kinnitust, et mul on tugev ATH ja vajan ajutöö toetamiseks ravimit. Pärast seda mu elu muutus. Töövõime tõusis märgatavalt, isu õgardamiseks kadus. Tänaseks olen kehamassi kaotanud kohe varsti 30 kg ja tunnen elust rõõmu. Mis mind toetas? See, et ma räägin asjadest. Mulle ei meeldi midagi enda sees hoida ja ma arutan asju pere, sõprade ja, kui vaja, spetsialistidega. Jah, ATH ei ole depressioon, ei ole mõtteid, et ei tahaks enam elada. Kerge pole see siiski. Tunda emotsionaalset kõikumist, paigalpüsimatust ja siia-sinna tuuseldamist valikute, töökohtade ja katkestatud magistriõpingutega – üsna laastav. Kuna aga julgesin seda kõike jagada oma lähisugulasele ja teistele pereliikmetele, toetasid nad mu teekonda psühhiaatri juurde ja tema juures. Olen täna tagasi oma üle-üle-üle-eelmise tööandja juures ja treenin noorte võõrkeelt üldhariduskoolis. Kõige tähtsam, ma tean, et minu missioon on toetada noorte positiivse enesehinnangu ja mina-pildi kujunemist ning edendada vaimse tervise väljakutsete puhul abi otsima. Mind nii kurvastab stigma, et psühholoog, psühhiaater ei aita lõpuni, seda eriti usklike seas. Kõige tähtsam on rääkida. Ja julgus minna abi küsima. Ja siis julgus see abi vastu võtta, sest see ongi määramatus, garantiid ei ole. Minu kogemus aga näitab, et avatud jagamine, professionaalse abi usaldamine ja medikamentoosse ravi rakendamine toovad imelisi lahendusi, nii et üks inimene võib nautida elu ja suunata teisigi elu täiel rinnal avatult nautima.

Mees, 30 a

Mis mind aitas?  Kuulamine. Kohalolek. Küsimine, mida mina vajan.

Ilmselt sai minu lugu alguse juba varakult. Pisikesed killud, mis kogunesid ja kogunesid (isa lahkumine, vägivaldne kasuisa, suur tähelepanu- ja saavutusvajadus). Ühel hommikul, aga see kohutav maailmalõpu tunne, et enam edasi ei jaksa. Sealt edasi suur segadus, mitte elada tahtmine jne, mis lõppes Psühhiaatriakliinikuga ja see tunne, et Sinust 17-aastasena ei saa enam asja. Ja sealt uuesti enda ülesse ehitamine – erinevate emotsioonidega tegelemine, tunnistamine jne. Ma tahan jagada kirja, mida tolleaegne klassiõde mulle kirjutas. 

Sa kukud ja puruned kildudeks ja tükikesteks minu ees. Ma üritan sind püüda, aga mu käed on liialt nõrgad, liiga kasutud ja nii me langeme mõlemad põrandale, segamini, üle toa, kõik ja mitte midagi korraga. Meid uputab piina ja leevenduse kokkumäng, magushapu maitse keelel, mis ei tunne ammu enam midagi. Sa nutad lohutamatult. Hullemini, kui ma eales varem olen näinud sind nutmas ja ainus, mida ma saan teha, on sööta sulle väljamõeldud lubadusi ja valesid, mille täitumisse ma isegi ei usu. 

Aga me ei saa kunagi terveks, mitte täielikult. Meisse jääb alati veidi katkist armastust, hirmu ja ebakindlust. Inimesed haavavad meid taas ja taas, ikka ja jälle. Isegi need, kes ei peaks. Kes kunagi ei tohiks. Aga ära võta seda kui luba loobuda. Kui üldse miski, siis sinu reaktsioon peaks olema vastupidine. 

Võitle kõvemini, armasta suuremalt. Võta rohkem riske taganemise asemel. 

Kõik, mis me oleme ja milleks me saame, ongi see – kaunis segadus, mis koosneb igapäevasest pingutusest ja vastupidavusest. Me peame liikuma edasi, justkui urgitsedes kõiki elu kitsaskohti, võideldes iseenda ebakindlusega. Ära peitu! Ära muutu õrnaks öö saabudes, ära lahku pimedusse! Raev! Raev ja jõud peaksid olema need, mis sind saadavad, kui sa võitled selle eest, et öö ei tuleks. Et valgus iial ei sureks. See valgus võib olla pelk hetk nagu see siin, kus sa oled katki ja haavatud. Sa võid kahelda oma võimes paraneda, üle saada, mõeldes, et paremat homset ei tule iial. Sa ei saagi kuidagi kustutada seda valu, mida sa praegu tunned, aga sa saad unustada, et see hetk ei ole igavene. John Green ei valeta, kui ta ütleb, et valu nõuab, et teda tuntaks, kuid ta unustab siinjuures, et õnn on täpselt sama tuntav. 

Sa võid arvata, et õnn on põgus moment keset kõike, lühiajaline autosõit, mis möödub nagu aastaajad mööduvad mitte kunagi pikemaks kestma jäädes, kui on määratud, aga sa eksid. Sest õnn ei ole koht ega olukord, see on ise teekond. Tõeline õnn voolab nagu jõgi ja kasvab nagu puu. See pole vahetu ja silmapilkne, see on areng. See ongi see kasv, mis põhineb meie elu-uuringutel, “katseaegadel” ja vigadel. Me kukume, aga tõuseme püsti. Me õpime eelkõndija vigadest ja saame sellest tarkust, et ise ellu jääda.

Ja kui sa ei suuda ise üles tõusta, tõstan ma su püsti. Ma teen seda kõike sinu eest. Ma näitan sulle oma sõnade väärtust ja panen sind uskuma iseenda tugevusse. Hetkel on kõik, mida sa teha saad, nutmine ja see on lubatud, sest see ei ole tühine. Su pisarad ei ole väärtusetud, täpselt nagu miski muu sinus ega kelleski teises. John Green ei öelnud kunagi, et valu on tuntav individuaalselt, igaühel omal tasandil, enda jõu piires. Ma luban sind hoida, kuni sa leiad enda jõu jälle üles. Ja sa leiad selle, sa paraned ja tõused, et jälle minna. Nagu aastaajad järgnevad vältimatult teineteisele. Nagu päikesetõus, mis peab alati järgnema oma pimedusele, et tuua valgus uude päeva.

Ma lugesin seda kirja iga kord, kui mul raske oli. Nüüd 9 aastat hiljem –  “Avastasin end unistamas hetkedest, mis praegu ongi käes.” Ja nii ongi – ma teen tööd, mida ma armastan (tegelen ise riskinoortega) ja kõik, mida ma olen soovinud, olen ma saavutanud – saavutamas. 

Mis mind aitas?  Kuulamine. Kohalolek. Küsimine, mida mina vajan. Toetav abi (psühholoogid, psühhiaatrid).

Naine, 26 a

Mind päästis mu õe tütar, kes sündis novembris.

Ma olin 18-aastane kui ma ainult magasin, nutsin täiesti suvalisel hetkel ja olin kuri täiesti suvalisel hetkel, kuna eelnevatest aastatest on kõik enda sisse kogutud ei saanud ma päris täpselt aru, mis mul siis viga on, miks ma olen selline, miks ma ei võiks olla normaalne. Asi läks hullemaks kõigi pingetega koolis ja eraelus, kooli mitte sisse saamistega, teiste aitamistega. Ma tundsin et ma ei jõua enam, ma hakkasin meeletult jooma ja ennast hävitama, sest mul oli täiesti suva endast, kui hetkel ma tundsin, et ma ei pea kuuluma siia ellu, mind pole kellegile vaja ja ma ei saa millegagi hakkama ja olen pettumus. Hoogu andis juurde ka see, kui perearst ütles mulle, et ma peaksin ammu haiglas ja tilgutite all olema. Mind päästis mu õe tütar, kes sündis novembris, tema õnnest olen ma siin, kus ma hetkel olen ja ma olen rahul, tema õnnest olen ma elus, tema on see, kes päästis mind. Ma ei taha, et ta kasvaks sellises maailmas üksi, ma tahan talle toeks olla ja ma olengi talle olemas. Teha temaga koos ja ma ei taha olla lihtsalt mälestus temale!

Naine, 21 a

Parim ülikool #eneseanalüüs profressionaalse abiga.

Kas ma olen väärtuslik kaaslane, sõber, elukaaslane…? Kas ma sobin? Need on küsimused, millele vastamine osutus üksi painavalt raskeks, kui elu viskas mind keerisesse. Olen sellele samale elule väga tänulik, kuna keerisele lisaks andis ta mu teele ka õpetajad, kelleks olid fantastilised terapeudid, eluks koolitajad. Olen tänulik endale, et leidsin julguse asuda õppima oma elu tähtsamal kursusel. Ja mida? Isennast! Parim ülikool #eneseanalüüs profressionaalse abiga.

Lõppude lõpuks aitasid mind siiski tugevad sotsiaalsed sidemed.

Mitu korda leidsin end mõtlemast, et kui keegi mu elu kõrvalt vaatab, võiks ta mõelda, et perfektsemat elustiili ei ole olemas… Oli taas lockdown ja kes teab mitmes koroonalaine. Kas minu mured ja kurbus olid otseselt sellest põhjustatud? Ei olnud, küll aga tõi see olukord esile probleemid, mis viimase aastaga süvenenud ja intensiivistunud olid. Olin kasutusele võtnud kõik abinõud, mida vähegi teadsin võtta. Alustasin iga oma päeva hommikujooksuga ja kui ei jooksnud, siis jalutasin. Ei, enne jooksmist võtsin 10 minutit, et kirjutada päevikusse üles kõik, mis mu peas pöörles ja alustada päeva puhtalt lehelt. Iga sissekande lõpetasin positiivse sõnumiga “päikest sulle!” või “sa oled ilus ja imeline” või “täna on tore päev!” vms. Seejärel tegin trenni ja tegelesin kooliasjadega. Hiljemalt lõunaks olin tagasi aga samas pargis, kus hommikul jooksnud olin, kuid hoopis teises seisus: nutmas… ja lahinal… Olin jõudnud punkti, kus miski ei inspireerinud, miski ei huvitanud enam. Tundsin, et ma olen kõige mõttetum inimene maailmas. Kõigest sellest ei paistnud mitte ühtegi valguskiirt, sest kui midagi oli soov ette võtta, siis seda kas ei saanud teha või ei olnud see soovitatav. Hommikuti tõusin kohusetundest. Jah, mu õpingud pakkusid mulle huvi, kuid juba aasta olid need olnud ainult interneti vahendusel. Minu ümber olid armastavad inimesed, aga ka see lihtsalt ei aidanud. Minu sees oli ainult lootusetus ja ka sellest rääkimine ei toonud leevendust. Paljud sõbrad tunnistasid, et ka neil on raske. 

Lõppude lõpuks aitasid mind siiski tugevad sotsiaalsed sidemed. Sel perioodil kasvasin kokku oma nüüdseks ühe parima sõbraga. Ka temal oli raske ja ühel hetkel olid ülejäänud meie ümber läinud lihavõteteks koju pere juurde, kuid meie jäime kahekesi. Temal oli seljataga raske lahkuminek kooselust. Lõputud vestlused elust, inimestest, minevikust, unistustest, koos matkamine tõid lõpuks leevendust. Koos ronisime sellest august välja. Ma hoolisin temast ja mul oli siiras soov teda aidata ning seda tehes õnnestus mul aidata ka iseend. Tavalised õhtusöögid sõpradega või jalutuskäigud, füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine jms ei olnud võluvitsad, kuid ilma nende abinõudeta oleks kindlasti olnud hullem. Võttes eesmärgiks aga kellegi teise aitamise, õnnestus see raske aeg seljatada. Mul oli eesmärk ja see inspireeris mind.

Naine, 22 a

Don’t be ashamed to talk about depression and suicides and to seek help.

 

Don’t be ashamed to talk about depression and suicides and to seek help.

When I was 20 years old I suffered from severe depression. I was not able to stand up in the morning and couldn’t get any sleep, nevertheless I didn’t leave my bed.

From time to time there were moments where I was able to stand up and I put all my energy into an hour of doing sports. This helped a lot. Over the time I also began writing texts and poems to express my thoughts and feelings (as well as the absence of them). It helped me a lot.

The most important thing was for me to love good people around me with whom I could share my state of mind.

Now I’m 31 and I’m feeling much better. If I feel sad, I still tend to poetry + talking to my loved ones.

Naine, 31 a

Mul oli sünnitusjärgne depressioon ja mu ainuke lootus oli, et laps kasvab suuremaks ja läheb lihtsamaks.

Mul oli sünnitusjärgne depressioon ja mu ainuke lootus oli, et laps kasvab suuremaks ja läheb lihtsamaks. See võtab aega ainult.

Toidulisandite tarbima hakkamine aitas täiega. Aga endaga on vaja palju vaeva näha.

Naine, 29 a

Elus peab julgema abi küsida ja julgema probleemidest rääkida.

See juhtus 7 a tagasi. Sain teada, et minu arvutisse ja nutitelefoni on häkitud ning häkker nõudis, et looksin temaga lähisuhte (abielu). Tegemist oli mu tuttavaga, kellega aastaid varem oli olnud mul põgus romantiline suhe. Häkkimisest teada saades tabas mind šokk ja apaatia. Ma polnud kunagi varem niimoodi tundnud! Olen alati probleeme lahendanud, pole midagi ega kedagi kartnud. Pidasin end toona tubliks ja aktiivseks inimeseks. Mu keha polnud kunagi niimoodi reageerinud, et tunneksin abitust, jõuetust ja apaatiat. Ma ei tahtnud selle probleemiga tegeleda: soovisin lihtsalt haihtuda, kaduda, mitte midagi teha ega tunda. Samuti tundsin häbi ning ei julgenud juhtunust kellelegi rääkida. Kartsin, et kui ma häkkeri tahtmist ei tee, avalikustab ta minu arvutist leitud isiklikud e-kirjad ja fotod ning see kahjustab nii mind ennast kui mu pereliikmeid.
Lisaks häkkimisele hakkas too häkkinud mees mind ka küberkiusama. Sain iga päev mitmeid ähvardavaid ja vulgaarse sisuga sõnumeid oma tuttavate sotsiaalmeediakontodelt. Ma ei teadnud, kas need oli saatnud häkker, või mu tuttavad soovisid mind solvata. Tekkis hirm ja ahastus, kuna ma ei teadnud enam, mis toimub. Tundsin, et mul on raske inimesi usaldada ja pean olukorraga ise hakkama saama.
Pärast enam kui 3 nädalat kestnud kiusamist helistasin lõpuks numbrile 112. Korrapidaja vastas, et nemad ei saa mind aidata, et pean pöörduma oma internetiteenuse pakkuja ehk Telia poole. Samuti pöördusin abi saamiseks häkkeri parima sõbra poole, kes oli samuti jäme ja ebaviisakas ning keeldus mind aitamast. Viimases hädas tegin avaliku postituse sotsiaalmeediasse ja kirjutasin, et vajan abi. Kohe hakkasid saabuma sõnumid, inimesed tahtsid teada, mis toimub ja millist abi vajan. See kõik oli emotsionaalselt väga kurnav, tundsin, kui raske mul on inimesi usaldada ja abi vastu võtta. Ning siis see juhtus. Soovisin nii väga sellest keerulisest olukorrast pääseda, et mõtlesin, et peale enesetapu ei ole mul ühtegi võimalust situatsiooniga väärikalt toime tulla.
Ma ei tahtnud end tegelikult tappa, soovisin vaid säilitada mingisugustki eneseväärikust ja kaitsta oma perekonda. Kuna mu pere on kristliku taustaga, siis hakkasin mõttes Meie Isa palvet lugema. Kristlaste jaoks on enesetapp suurim patt ja seda ei tohiks teha. Kristluse sõnum on loota ka kõige hullemas olukorras Jumalale. Kui inimene end tapab, siis ta pöörab lootusele selja. Nii ma siis palvetasin umbes 20 minutit vahetpidamata. See palvetamine oli justkui mantra lugemine – aitas mõtted fokusseerida millelegi muule kui see keeruline olukord, kus viibisin. 20 minuti järel lõid mu mõtted korraga täiesti klaariks. Sain aru, et olukorda on võimalik lahendada mitut moodi ning enesetapp pole lahendus. Sain aru, et mul on võimalik oma elu ja väärikuse ja vaimse tervise eest võidelda. Otsustasin, et võitluseta ma alla ei anna. Tagantjärele tundub, et mu närvisüsteem rahunes piisavalt, et jõudsin apaatiast ja põgenemisest võitlemise seisundisse.
Häkkinud mees kiusab mind aeg-ajalt tänaseni. Ta on korduvalt mind kohtusse andnud ja prokuratuurile minu kohta valesisuga avaldusi esitanud. Kuid see ei heiduta mind enam. Soov elada vabana ja õnnelikuna kannustab mind oma põhiõiguste eest seisma. Kõige enam on mind sellel teekonnal inspireerinud austraalia psühholoogi Dorothy Rowe mõttetera “Don’t let the bastards win” ehk siis eesti keeles “Ära luba pättidel võita!”.
Meie ümber on väga palju kurjust, oskamatust ja lihtsalt ebakompetentsust. Aga lootus, et kõike seda on võimalik võita, võib anda jõudu ka kõige keerulisemas olukorras.
Minu viga oli see, et ma ei osanud abi küsida. Arvasin, et pean olema “edukas” ja tubli ja ise hakkama saama. Aga elus peab julgema abi küsida ja julgema probleemidest rääkida. Mitte keegi ei tohi jääda üksi!

Naine, 40 a

Loodan, et tulevikus kaob stigma psühhoosi kogevate inimeste vastu.

Mul on skisofreenia. Mind on aidanud teraapia, sõbrad ja õiged ravimid. Vahel on abi olnud ka haiglaravist. Olen üritanud endalt elu võtta mitmel korral. Õnneks olen ellu jäänud.
Loodan, et tulevikus kaob stigma psühhoosi kogevate inimeste vastu.

Mees, 21 a

4. Julgusta asjakohase professionaalse abi kasutamist

Küsi kas ja millist professionaalset abi ta juba kasutab või on kasutanud. Esmaabi osutaja võiks rääkida saadaolevatest toe- ja abivõimalustest. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu nõustamine, tervishoiuteenused, psühhoteraapia, pereliikmete tugi, tööalaste ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks mõeldud tugiteenused, rahalised toetused ja majutusvõimalused, kuna abivajaja ei pruugi kõigist neist teadlik olla.

Vihm langes mu pihku

Vihm langes mu pihku
ja tuul sasis pead.
Mul oli nii ilus ja valus.
Mu pihta kui nihkus
üks poisike hea
ja kinkis mul pai –
se’st jõudu ma sain
ja pühkisin kurbuse jalust.

Naine, 17 a

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus

Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Naine, 32 a: Olin 13-aastane kui mu ema lahkus. Toona ei teadnud ma küll kuidas, aga aastate pärast räägiti mulle tõde. Mu ema läks vabasurma. Ma olin väga kinnine laps ja mu pere ka suitsiidi teemat ei puudutanud..Elasin leina ainult endas läbi. See oli raske…Kuna mul polnud toona kedagi, kellega sellest rääkida, kedagi, kes mind mõistaks. Ainuke, mis mind sel ajal päästis, oli sport, kus ma kõik oma viha emotsioonid läbi füüsilise treeningu sain välja elada ja muidugi mu väike venna, kelle pärast ma pidin tugev olema. Täna olen õppinud kogemusnõustajaks, et toetada neid, kes on sama läbi elanud, sest elus on asju mida suudavad lõpuni mõista vaid need, kes on sama tee läbinud. Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom. I was so angry and confused that why she didn’t understand all my problems. Then, I locked myself in my room, crying, listening to music, calling my cousins. After about 5 hours I felt better.

5. Julgusta eneseabi ja muude toetusstrateegiate kasutamist

Vaimse tervise murede korral on päris palju, mida saame teha iseenda aitamiseks. Julgusta küsima vajalikke kohandusi töökeskkonnas, kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt. Abivajaja taastumisel võivad pakkuda väärtuslikku tuge ka teised vaimse tervise probleeme kogenud inimesed ehk kogemusnõustajad.

Vihm langes mu pihku

Vihm langes mu pihku
ja tuul sasis pead.
Mul oli nii ilus ja valus.
Mu pihta kui nihkus
üks poisike hea
ja kinkis mul pai –
se’st jõudu ma sain
ja pühkisin kurbuse jalust.

Naine, 17 a

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus

Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Naine, 32 a: Olin 13-aastane kui mu ema lahkus. Toona ei teadnud ma küll kuidas, aga aastate pärast räägiti mulle tõde. Mu ema läks vabasurma. Ma olin väga kinnine laps ja mu pere ka suitsiidi teemat ei puudutanud..Elasin leina ainult endas läbi. See oli raske…Kuna mul polnud toona kedagi, kellega sellest rääkida, kedagi, kes mind mõistaks. Ainuke, mis mind sel ajal päästis, oli sport, kus ma kõik oma viha emotsioonid läbi füüsilise treeningu sain välja elada ja muidugi mu väike venna, kelle pärast ma pidin tugev olema. Täna olen õppinud kogemusnõustajaks, et toetada neid, kes on sama läbi elanud, sest elus on asju mida suudavad lõpuni mõista vaid need, kes on sama tee läbinud. Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom. I was so angry and confused that why she didn’t understand all my problems. Then, I locked myself in my room, crying, listening to music, calling my cousins. After about 5 hours I felt better.