Kogusime rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames inimeste KOGEMUSLUGUSID nende rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud edasi liikuda. “OLEN OLEMAS” NÄITUSELT leiad VAIMSE TERVISE ESMAABI SAMMUD ja INIMESTE LOOD.

Rändnäitus “Olen olemas” on kuni 19. detsembrini avatud Tartus, Küüni tänaval. 

Kuidas olla toeks, kui Sinu lähedasel on raske? Mida öelda? Kuidas kuulata? Kuidas tekitada sobivat ruumi, et inimesed julgeksid oma raskuseid üldse jagada?

Loodame, et meie ümber olevate inimeste lood ja vaimse tervise esmaabi sammud AITAVAD ka Sinul oma LÄHEDASTE TOETAMISEGA paremini TOIME TULLA.

Vaimse tervise esmaabi oskusi saame omandada, et LEEVENDADA vaimse tervise KRIISI KOGUKONNA tasandil. Need oskused EI ASENDA kuidagi PROFESSIONAALSET ABI, kuid neid kasutades saab pakkuda asjakohast esmast tuge inimestele meie ümber, kes seda vajavad.

1

1. Lähene ja hinda olukorda

Esimeseks ülesandeks on minna inimese juurde ning püüda mõista, kas tegemist on kriisiolukorraga. Leia sobiv aeg ja koht, kus te mõlemad end turvaliselt tunneksite. Kui inimene ei alusta sinuga vestlust, et rääkida, kuidas ta ennast tunneb, siis tee ise temaga juttu.

Ütle rahulikult ja sõbralikult, mida oled tema käitumise/oleku juures märganud ja et sa tunned tema pärast muret.

Austa inimese privaatsust ja konfidentsiaalsust. Vaimse tervise alase esmaabi osutaja peab suutma kindlaks teha võimalikud kriisiolukorrad:

Kas inimese elu võib olla ohus? Näiteks enesetapuplaani või enesevigastamise soovi tõttu. Kas inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv? Näiteks agressiivseks muutumine või sideme kaotamine reaalsusega.

Kui tegemist on kriisiolukorraga, tuleb leida abi kohe, vajadusel helistada 112 või minna psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Kui tegemist ei ole kriisiolukorraga, saab asuda järgmiste sammude juurde.

Mul on olnud läbi elu depressioon, ärevus ja muud vaimsed probleemid.

Mul on olnud läbi elu depressioon, ärevus ja muud vaimsed probleemid. On olnud kergemaid ja raskemaid aegu. On olnud aegu, kus valu on nii suur, et on olnud soov kõik lõpetada või on kogu elu niivõrd mõttetu või raske tundunud, et sellest lahkumine tundus kõige mõistlikum. Olen ka mõned korrad proovinud, kuid mu suur empaatiavõime on mind takistanud. Olles piiri peal, üritades seda kõike lõpetada, on olnud põhiliseks takistuseks mõte, et mida mu lähedased tunnevad, kui ma sellega lõpuni lähen. Kas nad süüdistavad ennast? Kas neil on valus? Ma lihtsalt ei suutnud neid sellesse olukorda panna, vaatamata sellele, et minu vaatenurga järgi keegi ei hoolinudki minust. Ühel korral, kui suutsin liiga kaugele minna, päästis mind minu endine poiss-sõber. Jään talle selle eest eluks ajaks tänulikuks.

Aeg-ajalt sellele mõeldes olen ma nii tänulik, et ma ei saanud või ei suutnud enesetappu teha. Ma oleks nii paljust ilma jäänud. Ja just depressiooni, ärevuse ja muude vaimsete probleemidega võitlemine on mind nii palju õpetanud ja muutnud, seega osaliselt olen ma isegi tänulik, et olen pidanud neid asju läbi elama. Ma olen 24 aasta jooksul õppinud ja inimesena muutunud rohkem kui mõni teine minuvanune. Ma tunnen emotsioone oluliselt tugevamini ja negatiivsete emotsioonide tugevam tundmine ei ole ka minu jaoks enam nii hirmutav. Minu jaoks tähendab raske aeg seda, et ma tegelen mingi konkreetse valuga ning elan selle läbi, et see tulevikus mind enam ei mõjutaks. Asi, mida ma teismelisena teha ei osanud. Kuna mul puudusid igasugused teadmised depressiooni osas, siis ma lihtsalt matsin oma emotsioone ja tundeid, kuid nüüd aastaid hiljem pean ma nendega ikka tegelema. Negatiivsed asjad, kogemused, emotsioonid ei kao enne, kui oled nendega suutnud rahu sõlmida.

Kusjuures ilma raskeid aegu üle elamata ei oleks ka ilusad ajad niivõrd ilusad. Ma olin 18-aastane, kui viimati enesetappu üritasin teha. Kui see oleks mul õnnestunud, siis olekski mu elu koosnenud suures osas kurbusest ning sellel poleks mingit mõtet olnud. Kui sa suudad sellest raskest hetkest üle olla, siis üks hetk avastad, kui palju elul tegelikult anda on. Elu võib võtta, aga ta ka annab. Ära lase veel sellest kõigest lahti.

Kui aga rääkida sellest, kuidas ma kõige sügavamatest aukudest välja sain, siis vastus oleks ilmselt pere ja sõbrad. Rääkimine, rääkimine ja rääkimine. Samuti nutmine. Jagatud mure on pool muret. Teismeliseeas ei julgenud ma tegelikult kellelegi rääkida, et mul raske on (tol ajal ei olnud vaimsed häired väga avalik teema ning piinlik oli), kuid ilmselt said nad aru ja me rääkisime asjadest ilma, et ma oleks pidanud neile otse välja ütlema, et ma olen depressioonis või et soovin enesetappu teha. Mida vanemaks ma saanud olen, seda rohkem ma olen julgenud tunnistada ja välja öelda, mida ma praegusel hetkel tunnen. Kui mul on näiteks ärevushood ja ma ei soovi inimesi näha, siis ma ütlen selle välja. See aitab ka teistel  aru saada, miks ma neid näha ei taha. Samas tekitab selle välja ütlemine ka vastupidise efekti – nad teavad, mida ma tunnen, mistõttu ma järsku just soovin neid näha ja oma probleemidest pikemalt rääkida.

Mina arvan, et depressioon ja muud vaimsed häired on teismelisena raskemad kui täiskasvanuna. Täiskasvanuna võivad küll probleemid suuremad olla, kuid sa mõistad maailma paremini, oskad rohkem abi otsida ja suudad rohkem end tagant utsitada. Ma mäletan, et teismelisena olin ma nii segaduses, ei osanud abi otsida (isegi kui käisin ühe korra psühholoogi juures, siis tundus see mõttetu, sest ma tundsin, et see täiskasvanud inimene ei tea, mida ma tunnen, mistõttu ta ei saa mind ka aidata) ja kõik tundus üleüldse nii keeruline ning raske. Vahel ma mõtlengi, et võibolla ei suuda me, täiskasvanud, lapsi ja teismelisi mõista, kuna läheneme sellele teemale oma vaatenurgast. Me oleme küll kogenenumad ja saame sellest nüüd paremini aru, aga nemad on veel selles segaduse staadiumis ja kui me räägime neile, et elu läheb paremaks, siis ilmselgelt nad ei usu meid. Nad ei ole ju näinud seda osa, kus asi paremaks läheb. Nemad on näinud ainult halba.

Naine, 24 a

Asjad läksid halvaks: mitu kehva asja juhtus

Asjad läksid halvaks: mitu kehva asja juhtus, üks nendest, et proovisin narkootikume. Mu vanemad said teada, ma kaotasin ühe enda pikaajaliselt hea sõbra ja üleüldiselt läks kõik väga metsa. Pärast kahte enesetapukatset, millest viimane oleks peaaegu saatuslikuks osutunud, sain ma lõpuks aru, et minust hoolitakse. Vaikselt, aga sihikindlalt püüdsin ma paremaks saada. Enam pole ma üle poole aasta haiglas olnud, end vigastanud ega narkootikume tarvitanud.

17 a

Я росла под присмотром бабушки: мы прожили вместе первые 20 лет моей жизни.

Она была не только моей бабушкой, но и подругой, матерью, отцом… моим всем. Я мог сказать ему что угодно, не опасаясь осуждения. Бабушка всегда была рядом: она меня слушала, всячески обо мне заботилась и во всем меня поддерживала. Моя бабушка была добрым, теплым и заботливым человеком во всех отношениях, но часто слишком беспокойным. Хотя она многое переживала внутри себя, она не показывала этого: при встрече была активна, весела и даже шутила. Основная истина ее жизни, о которой она напоминала мне в самые трудные минуты, заключалась в том, что главное – это жизнь, всегда есть решение любой проблемы…

Жизнь моей бабушки оборвалась 29 октября 2016 года. Она умерла чуть раньше полудня, но в тот день я вернулась домой поздно. Бабушку нашли в темной душевой нашего крошечного дома, на двери которой она оставила записку: «Не заходи одна». На моем письменном столе, за которым я училась 12 лет. Была прощальная записка: «Дорогая внученька, так лучше для всех.» Я никогда в жизни так сильно не плакала: я чувствовала, как плач хоронил мою душу. Я мысленно молил Бога, чтобы она вернулась… чтобы произошло чудо. Я мало что помню о неделе после смерти моей бабушки. Это было похоже на кошмар, от которого я так и не проснулась… Я думаю о ее грустных зеленых глазах, теплых руках и наших совместных прогулках на природе. Иногда я чувствую ее запах в комнате, и мне хочется обнять ее, сказать ей, как сильно я ее люблю и как сильно скучаю по ней… Я помню ее последние слова, которые она сказала мне: «Мне так жаль тебя, так жаль…”. В то время я не могла понять значения этих слов и не могла предвидеть бедствия, которое вот-вот нас постигнет. Мне часто снится, что она вот-вот покончит с собой, но я вовремя возвращаюсь домой и спасаю ее, а потом умоляю: «Пожалуйста, пообещай мне, что никогда больше так не поступишь». Во сне она соглашается, и мы дальше живем вместе. 

После смерти бабушки меня окружали два типа людей: одни усугубляли мою боль, а другие (семья, пара близких друзей, два профессора университета) помогали мне выйти из этой сложной ситуации. Я до сих пор посещаю психиатра каждый месяц, и мне нужна психотерапия, чтобы справляться со сложностями жизни. Я так благодарна, что рядом со мной были люди, благодаря которым я здесь.

Женщина, 23 года

Каждый день, каждый час, каждая минута, каждая секунда, каждое мгновение — это большой вызов…

научиться жить без него, без моего умного, талантливого, красивого, заботливого сердцем и душой сына, который был в моих мыслях каждый день почти 18 лет и был моим прошлым, настоящим и будущим. 

Я часто просыпаюсь ночью и снова осознаю, что мне грустно, иногда я уже сплю и чувствую, что мне грустно и что это не очень плохой сон, а страшная реальность. Каждое утро, когда я просыпаюсь, мой сын умирает снова и снова, и так каждое утро. Каждое утро я чувствую это пустое, разбитое и ужасающее чувство, что мой счастливый мир рухнул. Когда моя семья сломалась, нас осталось трое, вместо четверых. Совершенство разбилось. Но все же я держусь, хоть и не хочу, а приходится, думая о том, что младшему сыну нужна мать, нормальная мать, которая бывает иногда веселая, надоедливая, глупая, которая смеется, ходит на работу, готовит. Нормальная, а не грустная мать. Он не должен потерять еще и мать, помимо брата. Так что я собираю все свои силы и встаю, хотя каждая клеточка моего тела грустит и хочет спать вечно, чтобы мне никогда не пришлось горевать и думать обо всех этих желаниях, сожалениях, будущем без бытия, его непрожитой жизни, его неисполненных мечтах, что он мог бы дать этому миру. Матери должны защищать своих детей, но я не смогла защитить своего сына от самого себя и от этой болезни. Я чувствую вину за то, что думала, что еще есть время, что скоро все наладится, что все будет хорошо. Я чувствую вину за то, что родила его в этом израненном мире, хотя ни на что не променяла бы почти 18 лет. Я гордилась и горжусь тем, что я его мать. Он многому меня научил: быть матерью, заботливой, а не эгоистичной. На самом деле дети пришли в этот мир, чтобы учить нас, я поняла это сейчас, когда он ушел. 

Теперь я уже достаточно много изучила о «депрессии с улыбкой» и знаю, как коварна и опасна эта болезнь. Так что мне бы хотелось, чтобы кто-нибудь схватил меня за плечи, посмотрел мне в глаза и сказал: «Мама, у Вашего ребенка такая болезнь, это как рак, но невидимый, тут не ткнешь пальцем на рентген и анализ крови ее не покажет. У нее индивидуальные, но некоторые известные симптомы, они такие-то. И лечится это вот так».  

Иногда я хочу узнать все до мелочей, что произошло той ночью, но и это не вернет его. Я хотела бы знать, что надломило его, откуда взялась болезнь, лишившая его радости. Но опять же, реальность в том, что это знание не вернет его. Ничто не вернет его. Иногда мне интересно, какую бы жену он выбрал, ту ли девушку, которая у него была? И какие бы у него были дети, он был бы хорошим отцом, и какую бы профессию он выбрал –  стал бы он врачом или режиссером… У него должно было быть несколько жизней… но затем я прерываю свои мысли и больше не позволяю себе думать их, потому что этого никогда не будет. Я никогда не узнаю. Но иногда я все же теряюсь в этих мечтах, хоть потом и больно. 

Уже в этом году фотографии выпускников на Фейсбуке сделали больно, семейные фотографии, в следующем году его класс и его друзья будут выпускниками, хотелось бы порадоваться за них, но все это еще и ранит, что сына нет, это так нечестно. Когда приходят молодые люди, его ровесники, это тоже ранит. Некоторые воспоминания ранят: места, люди, вещи. 

Иногда я думаю, что сейчас он в порядке и я должна быть этому рада, но потом я думаю, что хочу его обнять, поговорить с ним о наших классных и деловых разговорах, мне хочется схватить его квадратное мужественное, слегка небритое лицо и поцеловать его в щеку, сказать ему, что я так его люблю, и что никакие его действия не уменьшат этой любви. Я хочу позвонить и услышать его голос и спросить его, как дела на Небесах, я хочу услышать его шутки, его прекрасный юмор, я хочу снова услышать, как он поет, его музыку, игру на гитаре, занятия с музыкальной группой, кашель, чихание, смех, дыхание. Я так скучаю по нему, и это так больно. Сердце сжимается в груди, тяжело дышать, к горлу подступает комок слез, я в панике, хочу плакать, но не могу, пытаюсь проглотить боль, а потом, когда прихожу домой и я одна, я плачу, как маленький ребенок, иногда даже кричу, как раненый зверь. Буду ли я когда-нибудь снова счастлив? Затем слезы заканчиваются, и я остаюсь смотреть в пустоту, собирая осколки, на которые я разбита, и пытаясь снова жить как можно более нормально. По возможности так, чтобы окружающих не пугать и не отпугивать от себя. Иногда мне не терпится вернуться домой, и слезы катятся по моим щекам, когда я уже иду по улице, или еду в автобусе, или вожу машину, и мне все равно, что думают люди. А потом думаю, как помочь младшему сыну, в таком нежном возрасте, и как справится муж, ведь он такой смелый, утешая меня. Мои мать и отец, которые тоже скорбят и тоже сломлены. К счастью, я знаю, что Бог есть, Он не может предотвратить все плохое в мире, Он не может предотвратить то, что случилось с нашим сыном, но Он может утешить нас, Всемогущий Бог утешает меня и мою семью. Он также обнимет моего ребенка на Небесах, где ему сейчас хорошо и спокойно. Я должен так думать и верить, иначе я сойду с ума. Я должен думать, что сейчас он в порядке. Сынок, но это все равно не было хорошим решением. Мы так скучаем по тебе, что нет слов, чтобы описать это чувство… пусть твоя душа покоится с миром. Мы любим тебя!

Женщина, 40 лет

Every day, every hour, every minute, every second, every moment is a challenge for me..

To learn to live without him, without my clever, talented, beautiful, caring and big-hearted son.  I thought of him every day for nearly 18 years. He was my past, my present, my future.

I often wake up at night and realise that I’m sad again, manage to fall asleep, dream and feel that I am sad and that it’s not some bad dream, but instead my horrible reality. Every morning when I wake up, my son dies again and again. Every morning I feel the emptiness, brokenness and the horrifying feeling of my joyful world just crumbling apart. When my family broke, four became three. Perfect became shattered. But none the less, I get up, despite not wanting to, out of obligation, thinking that my younger son needs a mom, a normal mom, who is sometimes funny, annoying, silly, laughing, working, cooking, normal. Not a sad mom. He shouldn’t lose his mother after he’s lost his brother. So, I gather all my strength and willpower and get up, though every cell in my body is sad and wants to stay asleep forever so that I wouldn’t ever have to be sad again and think of all those could-have-beens, regrets, the lost future, his unlived life, his unfulfilled dreams, what he could have given to this world. 

Mothers have to protect their children, but I couldn’t protect my son from himself and his disease. I feel guilt, because I thought that there was still time, it will get better soon, it will all be fine. I feel guilt, because I brought him into this world of hurt, although I wouldn’t swap those almost-18-years for anything. I was and am so proud that I got to be his mother. He taught me so much: how to be a mom, caring and not selfish. Children are brought into this world to teach us. I understood this after his departure.

I have read up a lot on the smiling depression and now know how devious and dangerous that disease is. I would have wanted someone to grab my shoulders, look me in the eyes and say: “mother, your child is ill with such a disease, it is like cancer, but invisible. It can’t be seen on an x-ray or discovered with a blood test. It has individual, but some known symptoms: they are such and such. It’s treated like so and so.” Sometimes I want to know every moment of what happened that night, but even that wouldn’t bring him back. I would like to know what broke him, where did this disease come from that stole his joy. But then, again, the reality hits that knowing this won’t bring him back. Nothing will bring him back. 

Sometimes I think, who he’d have married, maybe that girl he had? And what kind of children he’d have fathered. He’d have been a good father. And what would he have studied? Would he have become a doctor or a director? He should have had many lives… but then I stop myself and don’t allow myself to think these thoughts, because that will never happen. I will never know. But sometimes I still get lost in these daydreams even though it hurts later. 

This year, seeing all the graduation and family photos on Facebook upset me. Next year, his class and his friends will graduate, I want to be happy for them, but it all stings, because my son cannot and it’s all so unfair. If I see young people, about his age, that also stings. Some memories sting: places, people, things. 

Sometimes I think that he’s fine now, I should be happy with that, but then I think that I want to hug him, talk to him, have these fun chats with him that we had. I want to grab his developing, manly jaw with that light stubble and kiss his cheek, say that I love him and nothing that he does will diminish that love. I want to call him, hear his voice and ask how he’s doing in heaven. I want to hear his jokes, his cool humour. I want to hear him sing again, his music, guitar play, his band, his coughs, sneezes, laughing, breathing. I miss him so much and it pains me so. My chest tightens, it’s hard to breathe, I get a lump in my throat, the panic comes, I would want to cry, but I can’t. I try to swallow the pain and when I get home alone, I cry like a child, sometimes screaming like a wounded animal. Will I ever be happy again? Then the tears stop and I stare into nothingness. I gather all the shards that I’ve shattered into and try to live a relatively normal life. Live in a way that wouldn’t startle or scare away the people around me. Sometimes I can’t wait until I get home and the tears start welling on the streets, on the bus or while driving my car and I don’t care what people think. I also have to think on how to help my younger son. He is in such a vulnerable age… And how does my husband manage, because he is so brave when he consoles me. My mother and father, who are also grieving and who are also broken. Thankfully I know that God exists. He can’t keep everything bad away, couldn’t keep away what happened to our son, but He can console us. The almighty God consoles me and my family. He hugs my child in heaven, where he is happy and calm now. I have to believe this, because otherwise I’d go mad. I have to think that he’s fine now. Son, it wasn’t the best solution. We miss you so much that there the words that could describe this feeling don’t exist… God rest your soul. We love you!

Female, 40 a

My brother killed himself. It was a wake-up call.

My brother killed himself. Four simple words that, when ordered in this way, form such an experience that saying them out loud and finishing this sentence without getting a lump in my throat took me years.

I was ashamed. That shame shows that there is something wrong with how I and the society at large deal with these issues and mental health.

Although on the one hand, what happened is horrible and sad, on the other, looking back at it all today, I see that it has been one of the most enlightening and necessary experiences of my life. It was a wake-up call. For example, I realised that I don’t know myself at all. At times, I can’t take care of myself. I can’t handle my experiences, my emotions. By bottling them up I was hurting myself and the people around me. 

I had finished high school, learned a lot about the world and others, but I didn’t learn to know myself. It’s true that school and the society through culture teach a thing or two about being human, but sometimes these experiences are separated into the good (joy, love, warmth, kindness, etc.) and the bad (sadness, anger, weakness, etc.) and the bad are generally being avoided. Yet, they are also a part of the essence of being human. By avoiding these emotions, we avoid a part of life, and that avoidance leads us to not being able to handle them well. Instead of accepting them, we suppress them and pile all their hurts inside us. 

So it was, that I too was incapable of grieving, of recognizing that I should set aside some room and time for it, of asking for help, of helping someone who may have needed it. 

The first few months after the funeral, I submerged myself in work. Instead of praising your workaholic colleagues I recommend asking them why are they acting like this. It wasn’t until my first holiday that I could no longer escape it. I had stepped outside the hustle of everyday life but taken myself and all the suppressed emotions with me. 

Thousands of kilometres from home, without friends or acquaintances and without a familiar environment, I finally found the chance and some room to process it all. To let in memories of joy, tears and sadness, because there was no one that knew me to witness it. For years, I couldn’t speak of anything that had been a part of my life (even though it was hard on me). I spent enormous amounts of energy on avoiding it through changing the subject or escaping into distractions. It didn’t get easier until it was allowed to be like it was. By avoiding it, I held on to it.

I also understood that I had not valued mental health and thought of it as a part of me that I could always blame or that always growled out. I had set it aside or bottled it up and pushed uncomfortable emotions away with work, sports, talking, drugs or other replacement activities. That was, until I reached my limit and one day the anxiety never left.

I acted like I’ve always been told since a child – you must always be happy, get yourself together, be strong, get over it, etc. I didn’t even allow myself being happy, because it was always followed by the Estonian tradition of knowing that I could always do better. 

The understanding, that being human constitutes handling a much wider range of emotions than what was shown in school, at home or in culture or society, really came to me on the threshold of turning 30. I was seemingly successful physically, mentally and financially, but emotionally, I was behind a couple of decades. 

Mental health and taking care of it is often thought of as a softy subject. Those who think that don’t really understand what they’re doing. If our physical body helps us move then our mental health dictates whether we want to move at all. The experiences that our body and mind offer us are a part of our lives. They are necessary, because they always hint at something.

Even a man can allow himself to be sad, depressed, to cry or to be sincerely happy, to be tender.

What my brother did was a shock, because we had grown up together for 20 years and I thought I knew him. By nature, he was open and seemed to get over things without a worry in the world. His unexpected choice surprised even his closest friends. It showed how people can suffer without us ever noticing it. If we don’t notice or don’t show interest then we’ll never know. 

Suicides and death in general are not just personal issues, because they tend to affect tens-hundreds-thousands of people. I have had the chance to speak up about suicides and mental health in general in the recent years. By talking or sharing and explaining these stories, you can avoid the loss of one life ending several others. 

The experience led me to meditation, which has helped me learn to know myself more in a few years than I had my entire life.

I’ve found the courage to be who I am. I don’t try to mimic or meet some abstract or unrealistic expectations of success or manliness.

I started accepting that much what happened in my childhood or at school had been violent and it also affected and shaped me. I realised that these experiences needed to be worked with as well and to be let go. 

I learned to forgive and move on.

I learned to be thankful for all experiences.

I learned to be humble.

I learned to value life. It is pure joy, but also very fragile. People around us may disappear at any moment.

I learned to reconsider what success or achievements are. Maybe they should be the courage to live as you are instead of chasing short term glory, power or money.

Authentic. Happy.

Это случилось 11 лет назад. Тогда я просто не выдержала

Это случилось 11 лет назад. Тогда я просто не выдержала. Я выгорела на работе, в дополнение к этому у меня было расстройство пищевого поведения (к тому времени уже в течение 10 лет), о котором никто не знал. Я хотела поменять свою жизнь. Ушла с работы, получив работу за границей и поехала туда. Но к сожалению это были мошенники и я вернулась ни c чем, в глубоком эмоциональном и душевном кризисе. Так, работы у меня не было, денег тоже, и жить было негде. Я не знала куда обратиться за помощью. Друзья испарились. Был конфликт с мамой, очень острый, и у нее я не могла остаться, в общем я осталась на улице. Очень сложно описать мое эмоциональное и душевное состояние в тот момент, это было дно. Нашла знакомого, у которого могла немного пожить. Я не помню сейчас почему я не обратилась за профессиональной помощью, наверное боялась и не хотела ложиться в больницу. Я выпила очень много снотворных таблеток и в итоге меня увезли в больницу. Мне кажется я была там, на другой стороне…и то что я ощутила там, привело меня к пониманию, что мой путь здесь, в материальном мире еще не закончен, и мне надо его пройти. И я поняла, что материальные вещи – это ничто, по сравнению с заботой, пониманием, поддержкой, хорошими отношениями и любовью. И свою жизнь я могу жить как хочу , а нет так как хотят это другие. Я у себя одна и я важна для самой себя, достаточно хороша и мне не надо меняться, чтобы кому то понравится. 

Я много ходила на терапию и к психологу, но больше всего мне все таки помогло простое человеческое понимание и поддержка. Теперь я не люблю больших шумных мест, а предпочитаю побыть на природе. Иногда побыть одной, чтобы услышать себя. Проводить время с людьми, которые тебе дорогие.  Понять что для тебя важно, и уделять этому время. И конечно надо обязательно обращаться к специалисту, если чувствуешь что уже начинает литься через край и сам ты не справишься.

Naine, 39 a

Tegelikult on meil ümber inimesi, keda reaalselt huvitab

Olen elanud üle 2 katset – mitte naljategemist, vaid päris katset. Depressioon diagnoositi ametlikult siis, kui Lennart Meri oli president, ja olin aastaid ja aastaid üksi oma pimedas kohas. Aitas, et kui asjaks läks, siis selgus, et ma päris üksi siiski pole. Tegelikult on meil ümber inimesi, keda reaalselt huvitab. Räägime nendega enne kui liiga hilja on, et me ei teeks pöördumatute tulemustega otsuseid.

Mees, 32 a

В сентябре 2006 года мой отец покончил жизнь самоубийством.

Ровно через месяц, в октябре того же года, мой друг покончил жизнь самоубийством.
В марте 2008 года еще один мой друг покончил жизнь самоубийством.
Мне было тогда 18-20 лет. После первых двух самоубийств близкого человека я несколько раз ходила к консультанту по горю и к психологу.

Увы, эти события оставили необратимый след в моей жизни. Я крайне трепетно ​​отношусь к мужчинам из моего круга знакомых, страдающим депрессией. Многие люди приходят ко мне со своими проблемами, и я чувствую, что если я не поддержу людей в безнадежной ситуации, они могут внезапно покончить с собой.

По сути, я живу в горе более десяти лет, и мой разум продолжает отказываться верить, что мне приходилось проходить через что-то подобное много раз. Поэтому я безмерно благодарна за то, что в этом году в центре внимания оказались люди, потерявшие близких в результате самоубийства. Нам нужно больше говорить о суициде! Нам всем стоит уметь увидеть людей, находящихся на грани, и, с другой стороны, нельзя оставлять без внимания людей, потерявших близких.

Женщина, 31 год

My father committed suicide in September 2006. 

Exactly one month later, in October, my friend killed themselves.
And then, in the March of 2008, I lost another friend to it.

I was 18-20 then. After the first two suicides, I went to grief counselling and a psychologist for a few sessions.

Unfortunately, these events have left an irreversible mark on me. I am extremely responsive to my male acquaintances undergoing depression. People tend to turn to me with their worries and I feel that if I wouldn’t be there for them during a hopeless situation, they could take their own lives.  

I’ve lived in grief for more than ten years and my mind is still in disbelief that I’ve had to experience something like that repeatedly. Because of that, I am really grateful that this year, the people who’ve lost someone to suicide, have been taken into focus. We need to talk more about suicide! We should all learn to notice the people around us who are at their limits and on the other hand we should pay more attention to those who lost someone near and dear to them.

Female, 31

Vihm langes mu pihku

Vihm langes mu pihku
ja tuul sasis pead.
Mul oli nii ilus ja valus.
Mu pihta kui nihkus
üks poisike hea
ja kinkis mul pai –
se’st jõudu ma sain
ja pühkisin kurbuse jalust.

Naine, 17 a

Мой брат покончил с собой

Пять простых слов, которые, поставленные в ряд, образуют такие переживание и опыт, что потребовалось много лет, чтобы научиться договаривать это предложение до конца без кома в горле. Было чувство стыда, и этот стыд показывает, что что-то не так в том, как я, и общество в целом, смотрит на это и на психическое здоровье. Хотя, с одной стороны, то, что произошло, ужасно и печально, с другой стороны, оглядываясь на это сегодня, я вижу, что это был один из самых нужных и поучительных опытов в моей жизни. Это был тревожный звонок.

Например, я узнал, что совсем себя не знаю. Иногда не могу справиться с собой. Не могу справиться со своими переживаниями, чувствами. Однако подавляя их, я наносил ущерб себе и своим близким. Например, я закончил среднюю школу с большим количеством фактических знаний о мире и других, но я не узнал себя. Это правда, что школа и общество описывают то или иное о бытии человека через культуру, но иногда эти переживания делятся на хорошие (радость, любовь, теплота, доброта и т. д.) и плохие (печаль, гнев, моменты слабость и др.), а плохого скорее стараются избегать. Тем не менее, они в равной степени являются частью человеческого опыта. Однако, избегая этих тем, мы избегаем части жизни, а избегая, мы добиваемся того, что не знаем, как с этим справляться. Вместо того, чтобы позволять, мы подавляем и таким образом накапливаем то, что нас ломает. Таким образом, например, я не мог оплакивать или осознавать необходимость тратить на это время и пространство. Или попросить о помощи. Или предложить, кому необходимо. Первые месяцы после похорон я погрузился в работу (тут рекомендую спросить у коллеги-трудоголика, почему он так себя ведет, прежде чем хвалить его за хорошую работу), и только во время отпуска больше не было выхода. Я вышел из суеты повседневной жизни, но я взял с собой себя вместе со всем тем, что подавлял.
За тысячи километров от дома, без знакомых и друзей и без привычного окружения было пространство и возможность переварить  случившееся. Допустить воспоминания от радости до слез и печали, потому что не было свидетелей, знавших меня. В течение многих лет я не мог говорить о чем-то, что было частью моей жизни (хотя это тяжело). Огромное количество энергии ушло на избегание, от отстранения от разговоров до бегства к альтернативным занятиям. Но от этого не становилось легче, пока это не было воспринято тем, чем оно являлось. Избегая, я держался за это.
Я также понял, что не ценил психическое здоровье и считал эту часть себя чем-то, за что можно дать по шее или облаять. Вместо того, чтобы заняться психическим здоровьем, я отодвинул его в сторону или подавил и задушил неприятные эмоции с помощью работы, спорта, общения,
дурманящих веществ или тому подобного. Пока не наступил предел и однажды тревога так и не ушла. Я вел себя так, как слышал и видел пример с детства – всегда радуйся, бери себя в руки, будь сильным, преодолевай и т. д. Но и не позволял себе быть особо счастливым, потому что это всегда сопровождалось типичным для эстонцев пониманием, что «всегда есть куда лучше».
Осознание того, что частью человеческого бытия являются эмоции и то, как с ними справляться, а не то, что отражается в школе, доме, культуре и обществе, вот что по-настоящему озарило меня только тогда, когда мне исполнилось 30 лет. Физически, умственно и финансово я был успешен, но эмоционально я отставал от своего возраста на десятилетия. Психическое здоровье и забота о нем часто считается деликатной темой. Тот, кто это говорит, на самом деле не понимает, что делает. Если физическое тело помогает двигаться, то хотим ли мы вообще двигаться, зависит от психического здоровья. Переживания, которые дает нам наше тело и разум, являются частью нашего опыта. Необходимые, потому что они всегда указывают на что-то.
И мужчина тоже может позволить себе быть грустным, подавленным, плакать или радоваться от всего сердца (без того, чтобы услышать «а чего это ты цветешь и пахнешь?»), быть нежным. Поступок моего брата был шоком, потому что мы росли вместе 20 лет, и я думал, что знаю его.
По натуре он был довольно открытым и, казалось, все преодолевал без особых трудностей, но этот неожиданный шаг удивил даже его самых близких друзей. Это показало, что часто люди страдают так, что мы даже не догадываемся. Если мы не замечаем или не интересуемся, мы и
не знаем. Самоубийства, смерть вообще — это не только личные проблемы, потому что они часто затрагивают десятки, сотни, тысячи людей. В последние годы я могу много говорить о суициде и психическом здоровье в целом. Обращение к этой теме, например, путем обмена опытом и
объяснения, помогает, чтобы с завершением одной жизни не прекратились многие.
Вот так этот опыт привел меня к медитации, которая помогла мне узнать себя за несколько лет больше, чем за всю жизнь.
Так я осмелился быть максимально тем, кто я есть. Не пытаясь подражать и оправдывать какието абстрактные и нереалистичные ожидания успеха, мужественности или чего-то еще. Я осмелился признать, что многое из того, что происходило в детстве и в школьные годы, было
жестоким и повлияло на меня, сформировало меня, и эти переживания тоже нужно проработать, а затем отпустить.
Я научился прощать и двигаться дальше. Я научился быть благодарным за любой опыт. Я научился быть смиренным. Я научился ценить жизнь. Это такое счастье, очень хрупкое. Люди могут покинуть нас в любой момент. Я научился переоценивать то, что мы считаем успехом и достижением. Может быть, вместо сиюминутного блеска, власти, денег и карьеры стоит мужество жить таким, какой я есть. Понастоящему. Счастливо.

Armastus. Mäletan, kui olin oma teise depressiooniepisoodi kõige sügavamas punktis

Armastus. Mäletan, kui olin oma teise depressiooniepisoodi kõige sügavamas punktis ja ei suutnud iseend jälestusest isegi vaadata. See oli aeg, mil mu vanemad, sõbrannad ja kursakaaslased käisid minu juures lihtsalt istumas või kooli aitamas. Seal ei olnud vestlusi – lihtsalt üks inimvare minu kujul ja keegi, kes aitas liikuda või tõi ja tegi süüa mulle. Me lihtsalt olime. Ja nad kinnitasid alati, et ei kao minu kõrvalt kuhugi ning minu jaoks on alati aega. Ma arvan, et nad armastasid mind, minu kurbust ja vaikust nii kaua, et mul ei jäänud endal ka muud üle, kui neid samu asju armastada. Kogemus, et kui kõik on ümbert kokku varisenud, on inimesed ikka olemas, annab minu ellu iga päev nii palju rohkem julgust ja lootust oma tegemistega edasi minna ja olla kindel, et kuskil on abikäsi olemas.

Naine, 24 a

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom

Several weeks ago, I had a bad quarrel with my mom. I was so angry and confused that why she didn’t understand all my problems. Then, I locked myself in my room, crying, listening to music, calling my cousins. After about 5 hours I felt better.

Tahan rääkida sellest, kuidas tunneb end suitsiidsete mõtetega inimese sõber

Tahan rääkida sellest, kuidas tunneb end suitsiidsete mõtetega inimese sõber. Minu lugu sai alguse 5 aastat tagasi, kui tutvusin muusikuga, kellest olin ammu lugu pidanud. Ma tundsin end sel ajal väga üksildaselt ja olin väga rõõmus et keegi helistab ja tunnistab mu olemasolu. Siis sain teada, et see inimene oli end püüdnud kaks korda ära tappa oma eks-tüdruksõbra pärast. Sain niisuguse šoki, et mul tekkisid paanikahood, kaks korda käisin haiglas, mõeldes, et mul on infarkt. Kogesin töö juures blackout’e – aju lülitus välja, kuna ei suutnud kannatada sellist mõtet, et võin temast ilma jääda. Kuid sõbraga oli midagi valesti… Ta süüdistas mind asjades, milles ma ei osanud kahju näha, ähvardas ja karjus. Ma saan aru, et ta kannatas ja valas seda minu peale välja. Siis kuulutas, et oma 45. sünnipäevaks teeb endale otsa peale. Kas te kujutate ette, mida ma tundsin? Mida peab inimene tegema? Samas jäi me suhtlus harvemaks… Mul oli selline hirm, et nutsin päevad otsa. Ühel hetkel ei suutnud enam isegi rääkida inimestega – keegi ei tundunud hoolivat. Kõik ta sõbrad ütlesid “Las ta siis teeb seda! Ta ongi jobu!” Kuidas nad said nii öelda… Sulgusin oma tuppa. Mulle kutsuti isegi politsei, kes murdis ukse maha, sest arvati, et hoopis mina püüan end tappa. Tegelikult ma olin lihtsalt jõuetu ega suutnud ukseni minna – ma polnud 6 päeva söönud ega maganud. Ma arvan, et nutsin 4 kuud 11 tundi päevas lakkamatult. Ta oli mu ainus sõber. Lõpuks ta ei teinud seda. Ta läks tagasi oma eksi juurde… Ma kaotasin oma sõbra ikkagi, kuigi ta on elus. Mida ma peaks tegema? Vahepeal oli ka mul tunne, et ei jaksa enam. Kogu see stress, šokk ja ülepinge jättis ränga jälje. Ma kannatan košmaaride ja ärevushoogude all. Nad ütlevad, see on posttraumaatiline stress, kuigi ma ju ei ole sõjas käinud. Aga väidetavalt võivad ka tavalised inimesed seda kogeda. Mul pole ühtegi lähedast peale tema. Olen rõõmus et ta on elus. Et tal läheb hästi. Vahel olen nii vihane, et ta niimoodi tegi. Et teda üldse ei huvitanud, kuidas usaldav ja armastav sõber end tundis. Siis näen fotot, kus ta silmad on üleni auku vajunud, ja mõtlen, kas tal on ikka piisavalt süüa. Mis ma tahan sellega öelda: need tunded, et sa ei jaksa siin maailmas olla, on ajutised. Aga mõelge ka nende peale, kes teid raskel ajal toetanud on. Sest nemad ei saa seda koormat iialgi maha panna. Palju valusam, kui üldse mitte sõpru omada, on kanda nende pärast südames valu, mis teeb silme eest mustaks.  See oli mu kõige rängem kogemus. Ja ma ei saa kunagi endiseks.

Naine, 40 a

2

2. Kuula toetavalt ja hinnanguid andmata

Selleks tuleb esmaabi osutajal omaks võtta kindlad hoiakud ja kuulamise oskused, mis lubaksid kuulajal tõepoolest kuulda ja mõista, mida talle  öeldakse, ning tekitaksid teises inimeses tunde, et ta saab oma probleemidest vabalt rääkida, ilma et teda arvustataks. Ja laseks jagada oma arvamust või kogemusi enne, kui hakkame enda poolt lahendusi pakkuma. Oluline on teist põhjalikult ja siiralt kuulata, julgustada teda oma muret igakülgselt jagama.

Ilu päästab. Et mitte alla anda, otsin kõiges seda ilu ja – seni leian.

Olen olemas, sest pean olemas olema oma kahe teismelise lapse jaoks, üks neist Aspergeri sündroomiga. Keeruline. Olen olemas, sest mul on keegi, kes minust hoolib, hoolimata sellest, et olen katki – katkiste tiibadega, kurb, ribadeks. Hoolimata sellest, et oleme samast soost. Keeruline. Olen olemas, sest väärtkirjandus ei lõpe, nagu ka muusika, filmid, vihma lõhn, külm valge vein, hommikukohvi maitse… Mul ei ole lugu, millest pidada: mu lugu on ühiskonna normide järgi läbi kukkunud – lahutus, üksikvanemlus, karjääri umbejooks, väsimus. Elavana tunnen end lihtaistingutes – lõhn, maitse, värv, puudutus. Ilu päästab. Et mitte alla anda, otsin kõiges seda ilu ja – seni leian.

Naine, 44 a

Я здесь, потому что должна быть здесь ради двух своих детей-подростков, у одного из которых тяжелый синдром Аспергера.

Я здесь, потому что у меня есть кто-то, кто заботится обо мне, несмотря на то, что я разбита на мелкие кусочки, со сломанными крыльями. Несмотря на то, что мы одного пола. Сложно… Я здесь, потому что хорошая литература никогда не кончится, как и музыка, кино, запах дождя, холодное белое вино, вкус утреннего кофе… Мне нечего рассказать: моя история провальная по меркам общества – развод, я мать-одиночка, крах карьеры, усталость. Но я жива в простых ощущениях – запахе, вкусе, цвете, прикосновении. Спасает красота. Чтобы не сдаваться, ищу красоту во всем и – пока нахожу.

Женщина, 44 года

Sõbrad on kõige tähtsamad ja pere ka ning ei tohi kedagi lähedastest eemale tõugata raskel perioodil.

Ma olen halva minevikuga: kasvasin üles lastekodus. Minu jaoks ei ole see teekond kerge olnud. Ma olen palju tahtnud end ära tappa, kuid ma olen elus. Siiamaani võitlen depressiooniga, kuid ma ei tee enam endale haiget, sest mu ellu tulid sõbrad, kes hoidsid mind eemal sellest. Ma olen väga tänulik oma sõpradele, kes ei ole minu suhtes alla andnud. Ma olen tänulik, et paar aastat tagasi tuli mu ellu üks poiss, kes on mind rohkem aidanud kui keegi muu, tema oli see, kes mu mustast august välja aitas. Sõbrad on kõige tähtsamad ja pere ka ning ei tohi kedagi lähedastest eemale tõugata raskel perioodil. Üksinda toime tulemine võib väga raskeks osutuda.

 

Naine, 19 a

Mind aitas vaid meeldetuletus sellest, kui vingeid aegu on mul olnud sõpradega.

Väga rasketel hetkedel pärast mitmeid suitsiidikatseid ja vestlusi psühholoogide ja psühhiaatritega leidsin, et enda puhul ei saanud ma sisulist abi üheltki asutuselt – mind aitas vaid meeldetuletus sellest, kui vingeid aegu on mul olnud sõpradega. Vaatasin kümneid kordi läbi meie üritustel tehtud videoid ja kordasin endale, et on nii palju inimesi, kes mind igatsema jääksid… See ei tähenda, et südamevalu oleks kuskile kadunud, aga nädal-nädalalt läks elu lihtsamaks. Sundisin end pidevalt lähedaste inimeste pilte seinale riputama, kirjutasin igal õhtul endale välja 3 positiivset asja, mis päeva jooksul juhtus, läksin üksinda välismaale reisima ja ootamatult paari aasta pärast juhtus juba imelisi seiklusi, mis tõid vahel kogemata sära silmadesse. Nüüd, 5-6 aastat hiljem, ei mäletagi ma enam õnneks kogu selle jubeda “musta augu” detaile. Polegi vaja. Aju on selle perioodi välja lülitanud ja aktsepteerinud, et oli küll äärmiselt kehv lugu, aga lõppude-lõpuks oleme kõik ise endi emotsioonide autorid. Elu on väärtuslik asi ning kui sellega lõpparve teha, ei saa seda enam mitte kunagi tagasi, ega ema-isa oma last, sõbrad oma sõpra, kolleegid oma kolleegi… Kuidas ometi sain ükskord olla nii rumal ning mõelda vastupidi??? Soovin kõigile positiivset meelt ja hoolivust – igast olukorrast on väljapääs, lihtsalt alati ei tule lahendus 10 minutiga, vaid mõnikord mitme aastaga.

 

Naine, 33 a

Mul on nii hea ühemehetugirühm, kellega meil on ühised trauma ja probleemid.

Pärast vanemate lahutust on mul suht kehva olnud. Ma ei oleks üldse arvanud, et see mind nii tugevalt mõjutab, kuna ma olin selle poolt, aga mingil seletamatul viisil see vabastas kõik minu tunded. Ma käisin 5 kuud ema soovitusel psühholoogi juures, kus ma sain isegi veidi abi, aga see ei olnud see abi, mida ma vajasin. Praegu on päris raske, sest mul on tunne, et keegi päriselt ei usu või ei tea, kui haige ma tegelikult olen. Kuid tänu taevale, et mul on nii hea ühemehetugirühm, kellega meil on ühised trauma ja probleemid. Üksteisele võime rääkida saladusi, mida me ka sihikul olles ei reedaks. Tasuta teraapia.

Naine, 14 a

My story – a recurring one – always starts at the end of a relationship.

I mourn these endings so deeply that I “drown” in my own pain. I’m drowning until the emptiness comes and I wish to go. Go there, where there is warmth, light and peace. There, where you don’t come back from. Somewhere inside me, I’m screaming “PLEASE, help me! Come into my room! Please be there for me now!”. During these moments, I wish to be heard – even when I’m not opening my mouth. I’d like someone to ask me “How are you, really? Do you want to speak? Do you want that we sit together in silence instead?”. That’s what I’d ask. I’ve been “brought back” by crying myself dry (yes, sometimes it takes me weeks or months) and the words of a Close Friend, either by telephone or writing, in their usual caring or slightly scolding manner. I’ve been brought back by the fact that they are There for me and they Care about me. Hold on to your friends and family. Notice. Sometimes, behind that I-can-handle-it smile, hides pain, unspoken words waiting to be let out, a need for closeness or a simple need for a hug. 

Notice and be there for them.

That is the most important thing.

Male, 54 a

Mind on aidanud mu koer, kelle jaoks ma olen kõige tähtsam inimene maailmas.

Ma saan teda alati kallistada või temaga mängida, kui on halb olla. Mind aitavad ka minu sõbrad, kes on minu jaoks olemas ning kuulavad mind ära.

Naine, 18 a

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus

Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Olin 13-aastane kui mu ema lahkus. Toona ei teadnud ma küll kuidas, aga aastate pärast räägiti mulle tõde. Mu ema läks vabasurma. Ma olin väga kinnine laps ja mu pere ka suitsiidi teemat ei puudutanud..Elasin leina ainult endas läbi. See oli raske…Kuna mul polnud toona kedagi, kellega sellest rääkida, kedagi, kes mind mõistaks. Ainuke, mis mind sel ajal päästis, oli sport, kus ma kõik oma viha emotsioonid läbi füüsilise treeningu sain välja elada ja muidugi mu väike venna, kelle pärast ma pidin tugev olema. Täna olen õppinud kogemusnõustajaks, et toetada neid, kes on sama läbi elanud, sest elus on asju mida suudavad lõpuni mõista vaid need, kes on sama tee läbinud. Minu nõuanne on, et otsi endale tugiisik, kellega sa saad olla aus ja kes sind siiralt toetab, tee sporti, ja anna aega, sest aeg parandab haavad, aga ainult need, mis on puhtaks pestud.

Naine, 32 a

I’m alive because there is no end to quality literature, music, films, the smell of rain, cold white wine, the taste of morning coffee

I’m alive because I have to be there for my two teenagers, one of them with Asperger’s Syndrome. It’s difficult. I’m alive because I have someone who cares about me despite the fact that I’m broken – with broken wings, sad and torn apart. Despite the fact that we are the same. Difficult… I’m alive because there is no end to quality literature, music, films, the smell of rain, cold white wine, the taste of morning coffee… My story is a collection of me failing the societal norms – divorce, single parenthood, career down the drain, fatigue. I feel alive with simple sensations – taste, smell, colour, touch. Beauty is my saviour. I try to see the beauty in everything to not give up. So far it has worked out.

Female, 44 a

Mu elul on mõte ja ma tean täpselt, milles minu väärtus seisneb ning tean, et mu ümber on alati inimesed, kes mind väärtustavad.

Olin teismeline – ema oli kolinud Soome, isa võtnud uue naise, keda vihkasin kogu südamest. Tundsin end pidevalt üksikuna, mu enesehinnang oli allpool nulli. Koolis mind kiusati ning peale mu venna polnud mul ühtegi tõelist sõpra. Vihkasin ka ennast, olin väga kinnine ja negatiivne inimene igas mõttes ja mõtlesin korduvalt enda elu hävitamisele. Ühel päeval aga soovitas vanaema minna mul Oleviste kirikusse noorte Alfa kursusele. Võideldes vastuoluliste tunnetega enda sees, ma siiski läksin ja leidsin üsna kiiresti tõelised sõbrad, kes on minu tugiisikud ka täna, 8 aastat hiljem. Mu elul on mõte ja ma tean täpselt, milles minu väärtus seisneb ning tean, et mu ümber on alati inimesed, kes mind väärtustavad. Ja see on aidanud mul õppida armastama paremini ennast ja kõiki teisi inimesi minu ümber. Aga mis peamine – mul on Jumal, kes on lootus ise ja tänu Temale ärkan ma iga päev rõõmuga üles, et olen elavate hulgas.

Naine, 24 a

Lõpuks otsustasin, et ei olegi mõtet loota kellelegi peale iseenda.

Olin 11-aastane ning mu vanaisa võttis endalt elu. Sellega lõppes minu lapsepõlve illusioon, sest mina ei saanud aru, miks ta seda tegi – oli ta ju mulle väga kallis. Oli palju enesesüüdistamist ning emotsioone ja nutmist. Peale seda, teismeeas, olid ka minul need mõtted peas, et miks ja milleks edasi (ma arvan, et meil kõigil on need vähemalt korra elus). Toetuda polnud mitte kellelegi, sest ei tundunud, et keegi mõistaks mind või oleks toeks. Ei osanud abi küsida. Lõpuks otsustasin, et ei olegi mõtet loota kellelegi peale iseenda ja nii ma olen rühkinud elus edasi oma tõusude ja mõõnadega. Ühtegi enesetapu katset ei ole ma teinud.

Naine, 35 a

Minu vaimse tervise teekond on olnud oluliselt pikem, kui järgnev lugu

 

 – tegelikult kestab see ju endiselt. Mind on aidanud erinevad meetodid, nii iseenda vajaduste tundma õppimine, enda eest teadlikult hoole kandmine kui ka hinnaline tugivõrgustik pere ning lähedaste näol. Täna tahan aga kirjutada ühest konkreetsest mõttest, mis mind elu keerulisimal momendil kummitama jäi ja minuga kaasas käis, kuniks ma sellega vaikselt harjusin ja seeläbi endale andeks andsin. Selleks oli üks lause..Üks viiv psühholoogi kabinetis, mil ta ütles mulle sõnad “..aga sa ei saanud ju seda kõike ette näha”. 

Ühel hetkel sõitsin elu laineharjal, järgmisel avastasin end üleöö kõige süngemate mõtete juurest. Nimelt oli minu elus periood, mil ma ei näinud väljapääsu. Ma tahtsin elu raskust enda pealt maha visata, ma ei osanud, ei suutnud, ma süüdistasin end kõiges, mis mu ümber ja minu endaga “minu enda arvates” valesti oli. Ma olin haige. Pärast seda, kui olin püüdnud elust lahkuda, viibisin ravil ja pidin kohustuslikus korras ka psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel käima – ma ei suutnud end psühholoogile avada. Mul ei olnud justkui ühtki tõsiseltvõetavat muret ja jagamine tundus tühine. Ma istusin seal, püüdes aru saada, mis minuga juhtus –  ühel hetkel olin ma nii õnnelik, järgmisel tohutu vaimse pinge all, ja juba järgmisel otsimas viise kõige lõpetamiseks. Kõik kulmineerus sellega, et ärkasin haiglas. Pidin andma vastuseid, mida mul endal ei olnud. Psühholoogi kabinetis enamiku ajast lihtsalt istusin. Malbe olekuga naisterahvas üritas minust sõnu välja kangutada. Ma olin iseenda peas läbi kukkunud, tundsin häbi, süütunnet ja väärtusetust, et ma taolisesse olukorda üldse sattusin. Meie teisel või kolmandal kohtumisel, jõudsime me kusagile. Ta rääkis mulle ühe toona triviaalsena tundunud loo enda elust, tõi mulle paralleeli iseenda inimlikest ootustest, sellest, kuidas miski ei läinud nii nagu ta oli soovinud ja planeerinud. See tundus tol hetkel nii lihtsakoeline ja mõttetu võrdlus. Aga tegelikult see oli just see, mida ma vajasin. See inimene püüdis mind mõista ja panna mind mõistma – et me võime eksida. Eksimine on okei. 

Ma ei saanud osata ette näha oma eluliste valikute tulemusi ja seda, et ma nendega rahul ei ole. Et need mind ühel hetkel hoopis tohutusse segadusse, rahulolematusse ja vaimsesse pingesse viivad. Ja ma hakkasin seda mõtet peas korrutades aru saama, et ma ei saa ennast selle pärast ka lõputult süüdistama jääda. Ma ei saa ennast läbikukkunuks pidada, kui asjad ei lähe alati nii nagu olen mõelnud, planeerinud või lootnud. 

Sellest on nüüdseks möödas umbes 5 aastat, mil mu unistused ja ootused iseendale, oma elule ja eesmärkidele, kolinal kokku kukkusid. Aga ainult mina ise nägin seda katastroofina. Ainult mina ise pidasin end läbikukkunuks – mitte keegi teine. Kahjuks ma ise mõtlesin end haigeks. Aga ma suutsin end tasapisi ka terveks mõelda. See üks mõte –  et ma ei saa ette näha oma hetkeotsuste ja valikute tulemusi –  käis minuga kaasas. Ma harjusin selle mõttega, ja ma olin sellega nõus. Ma olin nõus, et ma võin eksida ja uuesti proovida. Ma ei olnud läbi kukkunud. Ma tegin rahu, sellega, mida ma olin iseendale teinud ja sellega, et elu võib muuta kurssi või teha tagasipöördeid, aga see ei tähenda, et ma olen läbi kukkunud.

Pean tänama õnne? saatust? olukorda? juhust? enda lähedasi!! et minu vaimse tervise murest on praeguseks jäänud alles ainult armid, aga mitte igavikulised haavad lähedaste hingedes. Mul on kahju, et ma ei jõudnud abini ennetavalt, küll aga olen ikka ja jälle nii tänulik sellele, et mu ümber olid ja on turvaline võrgustik, et normaalsusesse tagasi tulla. Et mul on uus võimalus elule. Täna olen ma teadlikum ja õnnelikum inimene kui kunagi varem. Ma oskan märgata ohukohti ja teen iseendaga pidevalt tööd. Ma ei saa muuta seda, mis minuga juhtus, aga ma saan muuta kogu oma ülejäänud elu. Mul on uus võimalus. Sinul on ka. Otsi abi ja #oleolemas

Naine, 31 a

Leidsin sõbra, kes aitas mul võtta julguse kokku ja alustada elu uuesti.

Olin täiesti lootuse kaotanud, et võin tulla välja olukorrast, kus olin kaotanud enamuse sõpradest oma enda valikute ja haiglaslikult armukadeda mehe pärast (oli ka vägivaldne). Leidsin sõbra, kes aitas mul võtta julguse kokku ja alustada elu uuesti. See nõudis julgust, aga tänu sõbrale sain hakkama. Hiljem sattusin ka kirikusse ja nüüd olen ka sealt uute sõprade kaudu saanud palju elurõõmu.

One time I was very-very frightened

One time I was very-very frightened that somebody would kill me and in my fear I asked God: ”Please help me”. And at the same moment (God came?) I became extremely quiet and peaceful. Ofcourse I was very happy and grateful (I was an atheist at that time!)

Elu on antud elamiseks, nii palju, kui Looja on elupäevi andnud ja alati on valikuvõimalus, milliseid otsuseid langetada.

Olin kaheksandat kuud lapseootel vallasema. Mu lapse isa ei tahtnud meist midagi teada. Pidin minema elama tagasi oma vanemate juurde, kes polnud asjade taolise käiguga rahul. Olin täiskasvanud, kuid mul puudud tollel hetkel võimalus eraldi elada. Igapäevane pinge kasvas iga päevaga ja lõpuks tundus kõik lootusetuna ja hirmsana. See muudkui kuhjus ja kuhjus. Lisaks veel rasedusega kaasnevad hormonaalsed muutused. Ühel päeval, pärast järjekordseid pingelisi ütlemisi, tundsin, et enam ei jaksa. Ei taha, ei näe mõtet. Sättisin pangakaardid ja muud dokumendid kenasti laua peale ja koodid ka juurde. Kirjutasin juurde, et arvel on niipalju raha küll, et mind maha matta. Aga siis tuli pöörane hirm. Hirm pimeduse ees, hirm selle ees, et pean vastutama pärast oma surma oma teguviisi ees, hirm Jumala kohtu ees ja üleüldse tundus kogu üritus absurdse ettevõtmisena. Olen kristlane ja usun, et meil tuleb anda vastust oma elu eest lõpuks Jumalale. Võiks öelda, et vastutus oma elu eest tõi selle tee pealt tagasi. Elu on antud elamiseks, nii palju, kui Looja on elupäevi andnud ja alati on valikuvõimalus, milliseid otsuseid langetada

Hoidke oma sõpru-lähedasi. Märgake.

Minu lood – ja need on korduvad olnud – on alguse saanud suhete lõppemisel. Ma leinan neid lõppe nii sügavalt, et “upun” oma valusse. Upun, kuni tuleb tühjus ja soov minna. Sinna, kus on soojus, valgus ja rahu. Sinna, kust tagasi ei tulda. Ja kuskil enda sees ma karjun: “Palun, aidake mind! Olge mu ruumis! Olge mulle praegu olemas!”. Sel hetkel ma soovin, et mind kuuldakse – isegi siis, kui ma ei ava suud. Et siis küsitakse: “Kuidas sul TEGELIKULT läheb? Tahad sa rääkida? Või soovid, istume vaikides, koos?”. Sest mina ju nii küsiksin.
Mind on “tagasi toonud” selguse juurde tühjaks nutmine (jah, vahest kestab see nädalaid-kuid) ja Lähedase Sõbra sõnad, öelduna kõrva läbi telefoni või kirjutatult, hoidvalt või talle omaselt pisut noomivalt. Mind on tagasi toonud see, et ta on Olemas ja ta Hoolib.
Hoidke oma sõpru-lähedasi. Märgake. Vahest võib “ma-saan-kõigega-hakkama”-naeratuse taga olla ka valu, rääkimata sõnad, mis ootavad väljumist, soov läheduse või siis lihtsa kallistuse järgi.
Märgake ja olge olemas.
See on kõige tähtsam.

Mees, 54 a

Моя история — она повторялась — началась в конце отношений.

Я так глубоко оплакиваю их, что «тону» в своей боли. Тону до пустоты и желания уйти. Туда, где тепло, свет и покой. К точке невозврата. И где-то внутри я кричу: «Пожалуйста, помогите мне! Побудьте рядом! Будьте рядом со мной сейчас!». В этот момент я хочу, чтобы меня услышали, даже если я не открою рта. Чтобы спросили: "Как дела НА САМОМ ДЕЛЕ? Поговорить хочешь?
Или хочешь посидеть молча, вдвоем?". Потому что я бы так спросил. К ясности меня «вернули» плач до опустошения (да, иногда это длится неделями) и слова Близкого Друга, сказанные мне по телефону или же написанные, сдержанно или с характерной
для него легкой строгостью. Меня вернуло то, что Он Есть и Он Заботится. Берегите друзей и близких. Замечайте. Иногда за улыбкой со словами «я в порядке» может скрываться боль, не говоря уже о словах, ожидающих выхода, о желании близости или просто
объятий.
Замечайте, будьте рядом.
Это самое главное.

Мужчина, 54 года:

Olen tulnud võitjana välja, aga samas pikk tee on minna.

 

Olen võidelnud depressiooniga 7 aastat.
Selle aja sees on olnud kõike, alates sellest, kui väärtusetuna end tunnen, kuni selleni et ma ei taha enam eksisteerida selles maailmas (suitsiidikatse).
Viimased 5 aastat olen olnud stabiilses seisundis kuigi sisemus on tühi .
Olen leidnud oma elu armastuse, kes toetab mind ning abistab. Ma pole kunagi kellegi peale lootma saanud jääda ning toetust saan ainult oma elu armastuselt.
Olen tulnud võitjana välja, aga samas pikk tee on minna.
Vaimne tervis on väga tähtis ja õrn.
Ma loodan, et rohkem räägitakse nendest teemadest.

Mees, 28 a

Nüüd olen rahul, et tookord vastu pidasin, sest see aeg tegi minust selle inimese, kes olen täna.

Hakkas kõik nooruses halbadest ja veel halvematest valikutest. Ise seda tajumata, keerlesin allakäigutrepil vaikselt allapoole. Kuni lähedase surm ja elukaaslasest lahkuminek andsid  suurema hoo sisse. Väljastpoolt ilmselt paistsin nagu tavaliselt, sest ega keegi väga ei uurinudki, kas on raske ja kas saan hakkama. Tuli suvi ja siis tundus kõik natuke kergem. Oma osa oli kindlasti ka alkoholil, mida kulus iga päev ja ka üksi olles. Lõpuks sõbrannale hakkas asi ilmselt kahtlane tunduma ja ta kutsus mu enda pere juurde elama, et ma ei peaks kogu aeg õhtuti üksi olema.

Saabusid sügisesed pimedad ilmad, mis toitsid masendust veelgi. Lisaks igasugused argised ebaõnnestumised, mida võtsin otsese rünnakuna enda vastu. Ja neid väikeseid asju muudkui kuhjus ja kuhjus. Lootsin peale igat ebaõnnestumist, et enam hullemaks minna ei saa, nüüd läheb paremaks. Aga läks alati veel hullemini või tundus see siis nii. 

Kuniks tulles töölt, viis tuulehoog võtit otsides mu käekotist kogu palga. Sel hetkel see tundus nii uskumatult ebareaalne. Ja samas tabasin end mõttelt, et nüüd elan ainult selle nimel, et näha kui allamäge ühel inimesel minna võib. Surra jõuan ju alati.  

Kuidagi elasin selle talve siiski üle. Väga paljut sellest ajast ei mäleta. Tööl siiski poole kohaga käisin, et mingit tegevust oleks. 

Ühel päikselisel kevadhommikul tööle minnes nägin prükkarit prügikastist toitu otsimas ja jõudsin otsusele, et nii allamäge ma oma elul ka minna ei lase, vaid pean kohe midagi ette võtma. Hakkasingi otsima täisajaga tööd ja vaikselt oma võlgu tasuma, neid ikka jätkus.

Lõpuks, saades aastate pärast võlad tasutud oli see rabamine ka omamoodi teraapia eest ja nüüd olen rahul, et tookord vastu pidasin, sest see aeg tegi minust selle inimese, kes olen täna.

Tavaliselt, kui juhtuvad kurvad sündmused inimeste eludes, siis lähedased, sõbrad, tuttavad on kõik alguses ümber ja aitavad. Pikapeale aga jäetakse inimene üksi, sest kõigil on omad mured ja elud. Aga just sel hetkel oleks hea, kui kasvõi lepitakse omavahel kokku korrad, kes sõbrale toeks oleks, et ei jääks päris üksi hetkel, kui kogu reaalsus jõuab tõesti pärale.

Naine, 38 a

3

3. Anna kindlustunnet, paku tuge ja teavet

Kui vaimse tervise probleemi kogev inimene on ära kuulatud, on esmaabi osutajal lihtsam talle tuge ja informatsiooni pakkuda. Pakutav abi hõlmab emotsionaalset tuge – kaasaelamist inimese tunnetele ja taastumislootuse pakkumist ning praktilist abi asjades. Esmaabi osutaja võib ka inimeselt küsida, kas ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada.

Miski on valust vägevam ja kannatustest kangem.

Miski on valust vägevam ja kannatustest kangem.

Miski on teadmistest tugevam ja härmavalgestki valgem – 

ARMASTUS

Oma kõige kallimate pärast peidan oma valu, sest emaarmastus on piiritu. Annab jõudu. Annab lootusetus olukorras lootust. Võidab soovi alla anda. ARMASTUS on kõik!

Märkamine, hinnanguteta kuulamine ja toetuse pakkumine on elu hinnaga oskused.

See on lugu, mil pole kindlat algust ega ka tegelikult lõppu. Olen mõistnud, et depressioonist ei ole võimalik igaveseks lahti saada, mälupiltidest ei ole võimalik loobuda. Aga on võimalus elada edasi ja leppida, lasta emotsioonid endast läbi, leida põhjused ja seosed ning olla edasi. Lihtsalt olla olemas.
Ma arvan, et see algas kaheksandas klassis, ma ei mäleta, millal ma harjusin sellega, et ma tunnen end tühjana. See hiilis vaikselt juurde ja vaid 15 aastase lapsena ei osanud ma midagi teha, et olukorda vältida. Ühel hetkel muutus nii tavaliseks magama nutmine, täisnutetud taskurätikute peitmine voodi alla, mõtlemine sellest, mis oleks kui mind ei oleks, mida teised siis tunneks, kas nad üldse midagi tunneks, miks ma nii kasutu olen, miks mina, miks miks miks. Ma olin tavaline laps, tavalisest perest, kes käis tavalises koolis. Mind ei kiusatud, mul olid sõbrad ja hobid. Kuid see ei päästnud, kui see tuleb, siis tuleb, depressioon ei vali, ta lihtsalt tuleb ja on. Ma olin peas mõelnud läbi selle, kuidas ma võiksin selle piinarikka elu lõpetada, milline on kõige leebem variant. Ma kartsin valu, väga. Paaril korral tegin ka endale haiget, seda suurte emotsioonide korral ja täielikult paanikas olles. See oli lahendus, kuidas tappa sisemist valu, teha endale füüsiliselt haiget. Teadsin sõnade täpsusega, mida ma kirjutaksin hüvastijätukirja, mille jätan oma voodile. Ma ei ole uhke, et seda öelda saan, mul on häbi.
Nüüd, aastakümneid hiljem, on mul sellest väikesest tüdrukust kahju, tahan nii väga, et mul oleks sel hetkel olnud keegi, kellega päriselt rääkida. Võibolla paljudel tekib küsimus, et kui perekond ja sõbrad olid, siis kuidas saab end üksi tunda ja mitte kedagi, kellega probleemist rääkida, pole. Saab, mul oli piinlik, ma arvasin, et vanematel pole aega ja nad peavad oma tööd tegema. Sõpradega ei osanud teemat üles võtta. Keegi ei olnud kunagi rääkinud, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Koolis seda ei õpetata, vanematel on kiire ja ilmselt arvasid nad, et küll koolis ka neid teemasid puudutatakse. Tegelikult nii ei olnud. Abi ei olnud, ma ei osanud küsida, sest hirm oli suurem. Hirm näidata end nõrgana, mõte sellest, kuidas kõik saavad teada ja äkki loobuvad minuga suhtlemisest. Ma kartsin süüdistusi, et mina olen kõiges süüdi ja kuidas ma hakkama ei saa. Hirm sai võitu kõigist ratsionaalsetest abivahenditest.
Põhikoolis suutsin hommikul ärgata, küll paistes punaste silmadega ja rampväsinuna aga suutsin, gümnaasiumis ma enam voodist lahkuda ei suutnud. Ma olin kogu aeg väsinud, ärkasin öösel vahel kolm, vahel neli, korda. Väsimus ei tulnud ainult kehvast unest, vaid sellest, et ma olin väsinud eksisteerimast. Ainuke suur soov oli tulla koolist koju, tagasi oma tuppa, kuulata muusikat, scrollida Tumblerist kõikvõimalike depressiivseid pilte. Põhikoolis suutsin ära teha kodused tööd, võtta aktiivselt osa trennidest ja kogukonnaprojektidest. See aitas unustada selle, kui üksi ja tühjalt ma end siis tunnen, kui iseendaga kahekesi jään. Tagasi vaadates oli see hea, et siis ümbritsesid mind pere, sõbrad ja klassikaaslased. Nad ise ei teadnudki, et nad on mulle abiks sellega, et nad lihtsalt on. Vahel tundsin, et läks nagu paremaks, aga see oli pettemanööver, trikk mida mõtted tegid, enne veel suuremat auku kukkumist.
Gümnaasiumisse minnes kolisin kodust ära. See sillutas teed uutele episoodidele. Kordusid juba tuttavad magamanutmised, väsimus, apaatsus, söögiisu kõikumised, keskendumisraskused, ärevuse episoodid. Lisandusid ka noortele omased alkoholi tarvitamised, peod, suitsetamine jne. Voodist välja saamine oli sel hetkel kõige raskem asi maailmas. Pärast järjekordset noomitust õpetajatelt puudumise pärast tundsin, kuidas tahaksin vastu karjuda, et “Sa ei kujuta ette kui palju tahtejõudu vajas see, et ma üldse kohale tulin”. Ma ei tahtnud olla siin ega seal. Koolipoolne suhtumine oli tingitud vägagi paljudest puudumistest, seetõttu nägid nad mind ka halva õpilasena. Tegelikult ma seda ei tahtnud, ma ei tahtnud kunagi olla halb, aga ma ei suutnud. Mäletan ühte vestlust direktoriga, kus ta kinnitas, et pean ennast kokku võtma kui tahan kooli lõpetada. Ma ei mäleta enam, mida ma vastasin, kuid mäletan, kuidas tema kabineti ukse sulgedes silmadest pisarad voolama hakkasid. Tundsin ebaõiglast kohtlemist, tundsin, et kõik on minu süü. Suhtumine, et “Aga võta end lihtsalt kokku” oli nii raske, et ma tundsin füüsilist valu kogu kehas. Ma ju tahtsin, ma tõesti tahtsin, aga ma ei suutnud. Tol ajal räägiti vaimse tervise probleemidest vähe, peaaegu, et üldse mitte.
Ma tundsin iga hommik silmi avades, et ma ei taha olemas olla. Aga ma mõistsin, et mul on kohustusi, mis tuleb ära täita, et keegi ei hakkaks kahtlustama ja küsima, et kas kõik ikka on korras. Õnneks keegi ei küsinud, ilmselt oleksin ma vastanud et “Kõik on hästi”. See on palju lihtsam kui hakata seletama, mis tegelikult toimub. Lõpuks olin ma nii harjunud ja arvasin, et selline minu elu ongi, silmad täis tühjust, hinges auk, kuhu mahuks terve klaver. Depressiooni diagnoosini ma ei jõudnud, sest vältisin oma olukorrast rääkimist. Mitte keegi ei saanud teada, mida ma tol ajal tundsin. Ma arvan, et oli inimesi, kes said aru, nende hoiak oli kuidagi ebalev ja tahan-abi-pakkuda-aga-ei-oska moodi, võibolla oli neil endil sama mure. Me tunneme üksteist, me näeme, aga tihti ei oska kuskilt alustada. Arvasin, et kellelgi on kindlasti raskem kui minul, kellelgi on õlgadel veel suurem koorem, mis teda aina väiksemaks muudab ja lõpuks ka murrab. Lisan täpsustuse mõttes, et oma depressiooni raskusest sain aru aastaid hiljem, kui hakkasin ülikoolis psühholoogiat õppima.
Alates kaheksandast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni kestsid erineva pikkuse ja raskusega depressiivsed episoodid. Minu jaoks möödus kogu see aeg justkui udus olles, nagu oleks see võinud olla üks päev, üks nädal või hoopis terve aastakümme. Ma mäletan vähe, mõnes mõttes tunnen, et nii ongi parem. Usun, et minu depressiooni vähenemisele aitas kaasa keskkonnamuutus. Ülikool, uus kodu, uued sõbrad, töökoht. Ma ei tea, mis hetkel toimus see klikk. Ühel hetkel sundisin ennast oma elu muutma. Hakkasin haiguse kohta rohkem uurima ja lahendusi otsima.
Sellest hullemast ajast on nüüd möödas aastakümneid. Tunnen end küll palju tervema inimesena, kuid annan endale aru, et päriselt ei oska ma siiani oma emotsioone juhtida. Ma olen sihilikult võtnud endale kohustusi, mis sisaldavad palju suhtlemist ja tegemisi. Vahel kardan, et see saab minust võitu, aga ma ei ela selles hirmus. Nüüd tunnen ma need hetked ära ja kasutan teraapiavõtteid, et mitte lasta asjadel nii kaugele minna. Ma olen teadlikum kui see 15aastane iseendaga pahuksis olev tüdruk.
Olen eluteel kohanud mitmeid inimesi, kes on ise samalaadse või veelgi raskema kogemusega. Ma ei oska neile kaasa tunda ega ka selgeid sõnu öelda. Neid lugusid kuulates olen ma olnud lihtsalt väga vaikselt ja kuulanud, sest sellistest asjadest rääkimine nõuab julgust. Minu jaoks on inimesed, kes sellest räägivad väga tugevad isiksused. Ma ei oska neile küll midagi vastata aga mõistan, ma saan neist täielikult aru.
Samuti ei süüdista ma selles olukorras mitte kedagi, ma ei süüdista vanemaid ega sõpru mitte märkamises. Mõnikord elu lihtsalt on selline. Kummalisel kombel on depressioon õpetanud mulle enda kohta palju. Lisaks olen ma nüüd palju teadlikum, rohkem selleteemalisi raamatuid lugenud, inimese toimimist ja psühholoogiat õppinud.
Mul on hea meel, et ma ei julgenud endalt elu võtta, muidu ma ei kirjutaks neid ridu ja loodaks, et ehk keegi tunneb sama ja otsib nüüd abi. Me võime iga päev seista trollis, trammis või poejärjekorras kellegi kõrval, kes annab endast kõik, et ennast koos hoida ja mitte langeda põhjatusse musta auku. Elu on oluline, elada on oluline. Ma soovin südamest, et kõik inimesed käiksid ringi avatud silmade ja avatud südamega. Märkamine, hinnanguteta kuulamine ja toetuse pakkumine on elu hinnaga oskused. Hoolime rohkem, et meil oleks vähem katkiseid lapsi, kelle noorusaeg jääb depressiooni mustade käte vahele.

Naine, 22 a

Avatud jagamine, professionaalse abi usaldamine ja medikamentoosse ravi rakendamine toovad imelisi lahendusi.

2020. aasta detsembris sain 30 ja vahetult enne seda olin otsustanud lahkuda rohkem kui täiskohaga töölt õpetajana, sest koormus ja mittetoetav töökeskkond põletasid mu läbi. Osalesin igakuiselt individuaalses supervisioonis, see toetas palju. Tegin otsuse, et alustan oma ettevõttega ja leian tööd sedasi. Sellele järgnes aga suur must auk: ma ei suutnud keskenduda, päevade kaupa vaatasin oma lemmiksarju, sõin ja sõin ja sõin. Selleks ajaks olin olnud terve oma täiskasvanuelu tugevalt ülekaaluline ja igasugused kaalulangetusperioodid ainult süvendasid masendust. Olin selleks hetkeks oma tööd, õpetaja-koolitajana, teinud pikalt: alustasin lisaraha teenimisega gümnaasiumisse minnes, nii et 13 aastat karjääri oli tehtud, erinevates organisatsioonides, iseseisvalt. Raske oli edasi minna, sest koolitusettevõttele õppekavade koostamine on mu leivanumber – ma oskan seda, ma naudin seda, aga 10 minutit keskendumist ning jaks, mõtted ja tahe olid otsas. Tööd siiski oli ühe hea koostööpartneri kaudu, et lisaks vaimsele varingule ei tekkinud finantskriisi minu elus. Sel ajal sai minu lähisugulane oma lapsele ATH diagnoosi, kusjuures ka endale, ja kuulates juttu, kuidas tolle lapse elukvaliteet paranes tänu ravimitele, tundsin end ära. Läksin psühhiaatri juurde. Ennäe imet, 30 aastasena sain kinnitust, et mul on tugev ATH ja vajan ajutöö toetamiseks ravimit. Pärast seda mu elu muutus. Töövõime tõusis märgatavalt, isu õgardamiseks kadus. Tänaseks olen kehamassi kaotanud kohe varsti 30 kg ja tunnen elust rõõmu. Mis mind toetas? See, et ma räägin asjadest. Mulle ei meeldi midagi enda sees hoida ja ma arutan asju pere, sõprade ja, kui vaja, spetsialistidega. Jah, ATH ei ole depressioon, ei ole mõtteid, et ei tahaks enam elada. Kerge pole see siiski. Tunda emotsionaalset kõikumist, paigalpüsimatust ja siia-sinna tuuseldamist valikute, töökohtade ja katkestatud magistriõpingutega – üsna laastav. Kuna aga julgesin seda kõike jagada oma lähisugulasele ja teistele pereliikmetele, toetasid nad mu teekonda psühhiaatri juurde ja tema juures. Olen täna tagasi oma üle-üle-üle-eelmise tööandja juures ja treenin noorte võõrkeelt üldhariduskoolis. Kõige tähtsam, ma tean, et minu missioon on toetada noorte positiivse enesehinnangu ja mina-pildi kujunemist ning edendada vaimse tervise väljakutsete puhul abi otsima. Mind nii kurvastab stigma, et psühholoog, psühhiaater ei aita lõpuni, seda eriti usklike seas. Kõige tähtsam on rääkida. Ja julgus minna abi küsima. Ja siis julgus see abi vastu võtta, sest see ongi määramatus, garantiid ei ole. Minu kogemus aga näitab, et avatud jagamine, professionaalse abi usaldamine ja medikamentoosse ravi rakendamine toovad imelisi lahendusi, nii et üks inimene võib nautida elu ja suunata teisigi elu täiel rinnal avatult nautima.

Mees, 30 a

Mis mind aitas?  Kuulamine. Kohalolek. Küsimine, mida mina vajan.

Ilmselt sai minu lugu alguse juba varakult. Pisikesed killud, mis kogunesid ja kogunesid (isa lahkumine, vägivaldne kasuisa, suur tähelepanu- ja saavutusvajadus). Ühel hommikul, aga see kohutav maailmalõpu tunne, et enam edasi ei jaksa. Sealt edasi suur segadus, mitte elada tahtmine jne, mis lõppes Psühhiaatriakliinikuga ja see tunne, et Sinust 17-aastasena ei saa enam asja. Ja sealt uuesti enda ülesse ehitamine – erinevate emotsioonidega tegelemine, tunnistamine jne. Ma tahan jagada kirja, mida tolleaegne klassiõde mulle kirjutas. 

Sa kukud ja puruned kildudeks ja tükikesteks minu ees. Ma üritan sind püüda, aga mu käed on liialt nõrgad, liiga kasutud ja nii me langeme mõlemad põrandale, segamini, üle toa, kõik ja mitte midagi korraga. Meid uputab piina ja leevenduse kokkumäng, magushapu maitse keelel, mis ei tunne ammu enam midagi. Sa nutad lohutamatult. Hullemini, kui ma eales varem olen näinud sind nutmas ja ainus, mida ma saan teha, on sööta sulle väljamõeldud lubadusi ja valesid, mille täitumisse ma isegi ei usu. 

Aga me ei saa kunagi terveks, mitte täielikult. Meisse jääb alati veidi katkist armastust, hirmu ja ebakindlust. Inimesed haavavad meid taas ja taas, ikka ja jälle. Isegi need, kes ei peaks. Kes kunagi ei tohiks. Aga ära võta seda kui luba loobuda. Kui üldse miski, siis sinu reaktsioon peaks olema vastupidine. 

Võitle kõvemini, armasta suuremalt. Võta rohkem riske taganemise asemel. 

Kõik, mis me oleme ja milleks me saame, ongi see – kaunis segadus, mis koosneb igapäevasest pingutusest ja vastupidavusest. Me peame liikuma edasi, justkui urgitsedes kõiki elu kitsaskohti, võideldes iseenda ebakindlusega. Ära peitu! Ära muutu õrnaks öö saabudes, ära lahku pimedusse! Raev! Raev ja jõud peaksid olema need, mis sind saadavad, kui sa võitled selle eest, et öö ei tuleks. Et valgus iial ei sureks. See valgus võib olla pelk hetk nagu see siin, kus sa oled katki ja haavatud. Sa võid kahelda oma võimes paraneda, üle saada, mõeldes, et paremat homset ei tule iial. Sa ei saagi kuidagi kustutada seda valu, mida sa praegu tunned, aga sa saad unustada, et see hetk ei ole igavene. John Green ei valeta, kui ta ütleb, et valu nõuab, et teda tuntaks, kuid ta unustab siinjuures, et õnn on täpselt sama tuntav. 

Sa võid arvata, et õnn on põgus moment keset kõike, lühiajaline autosõit, mis möödub nagu aastaajad mööduvad mitte kunagi pikemaks kestma jäädes, kui on määratud, aga sa eksid. Sest õnn ei ole koht ega olukord, see on ise teekond. Tõeline õnn voolab nagu jõgi ja kasvab nagu puu. See pole vahetu ja silmapilkne, see on areng. See ongi see kasv, mis põhineb meie elu-uuringutel, “katseaegadel” ja vigadel. Me kukume, aga tõuseme püsti. Me õpime eelkõndija vigadest ja saame sellest tarkust, et ise ellu jääda.

Ja kui sa ei suuda ise üles tõusta, tõstan ma su püsti. Ma teen seda kõike sinu eest. Ma näitan sulle oma sõnade väärtust ja panen sind uskuma iseenda tugevusse. Hetkel on kõik, mida sa teha saad, nutmine ja see on lubatud, sest see ei ole tühine. Su pisarad ei ole väärtusetud, täpselt nagu miski muu sinus ega kelleski teises. John Green ei öelnud kunagi, et valu on tuntav individuaalselt, igaühel omal tasandil, enda jõu piires. Ma luban sind hoida, kuni sa leiad enda jõu jälle üles. Ja sa leiad selle, sa paraned ja tõused, et jälle minna. Nagu aastaajad järgnevad vältimatult teineteisele. Nagu päikesetõus, mis peab alati järgnema oma pimedusele, et tuua valgus uude päeva.

Ma lugesin seda kirja iga kord, kui mul raske oli. Nüüd 9 aastat hiljem –  “Avastasin end unistamas hetkedest, mis praegu ongi käes.” Ja nii ongi – ma teen tööd, mida ma armastan (tegelen ise riskinoortega) ja kõik, mida ma olen soovinud, olen ma saavutanud – saavutamas. 

Mis mind aitas?  Kuulamine. Kohalolek. Küsimine, mida mina vajan. Toetav abi (psühholoogid, psühhiaatrid).

Naine, 26 a

Mind päästis mu õe tütar, kes sündis novembris.

Ma olin 18-aastane kui ma ainult magasin, nutsin täiesti suvalisel hetkel ja olin kuri täiesti suvalisel hetkel, kuna eelnevatest aastatest on kõik enda sisse kogutud ei saanud ma päris täpselt aru, mis mul siis viga on, miks ma olen selline, miks ma ei võiks olla normaalne. Asi läks hullemaks kõigi pingetega koolis ja eraelus, kooli mitte sisse saamistega, teiste aitamistega. Ma tundsin et ma ei jõua enam, ma hakkasin meeletult jooma ja ennast hävitama, sest mul oli täiesti suva endast, kui hetkel ma tundsin, et ma ei pea kuuluma siia ellu, mind pole kellegile vaja ja ma ei saa millegagi hakkama ja olen pettumus. Hoogu andis juurde ka see, kui perearst ütles mulle, et ma peaksin ammu haiglas ja tilgutite all olema. Mind päästis mu õe tütar, kes sündis novembris, tema õnnest olen ma siin, kus ma hetkel olen ja ma olen rahul, tema õnnest olen ma elus, tema on see, kes päästis mind. Ma ei taha, et ta kasvaks sellises maailmas üksi, ma tahan talle toeks olla ja ma olengi talle olemas. Teha temaga koos ja ma ei taha olla lihtsalt mälestus temale!

Naine, 21 a

Parim ülikool #eneseanalüüs profressionaalse abiga.

Kas ma olen väärtuslik kaaslane, sõber, elukaaslane…? Kas ma sobin? Need on küsimused, millele vastamine osutus üksi painavalt raskeks, kui elu viskas mind keerisesse. Olen sellele samale elule väga tänulik, kuna keerisele lisaks andis ta mu teele ka õpetajad, kelleks olid fantastilised terapeudid, eluks koolitajad. Olen tänulik endale, et leidsin julguse asuda õppima oma elu tähtsamal kursusel. Ja mida? Isennast! Parim ülikool #eneseanalüüs profressionaalse abiga.

Lõppude lõpuks aitasid mind siiski tugevad sotsiaalsed sidemed.

Mitu korda leidsin end mõtlemast, et kui keegi mu elu kõrvalt vaatab, võiks ta mõelda, et perfektsemat elustiili ei ole olemas… Oli taas lockdown ja kes teab mitmes koroonalaine. Kas minu mured ja kurbus olid otseselt sellest põhjustatud? Ei olnud, küll aga tõi see olukord esile probleemid, mis viimase aastaga süvenenud ja intensiivistunud olid. Olin kasutusele võtnud kõik abinõud, mida vähegi teadsin võtta. Alustasin iga oma päeva hommikujooksuga ja kui ei jooksnud, siis jalutasin. Ei, enne jooksmist võtsin 10 minutit, et kirjutada päevikusse üles kõik, mis mu peas pöörles ja alustada päeva puhtalt lehelt. Iga sissekande lõpetasin positiivse sõnumiga “päikest sulle!” või “sa oled ilus ja imeline” või “täna on tore päev!” vms. Seejärel tegin trenni ja tegelesin kooliasjadega. Hiljemalt lõunaks olin tagasi aga samas pargis, kus hommikul jooksnud olin, kuid hoopis teises seisus: nutmas… ja lahinal… Olin jõudnud punkti, kus miski ei inspireerinud, miski ei huvitanud enam. Tundsin, et ma olen kõige mõttetum inimene maailmas. Kõigest sellest ei paistnud mitte ühtegi valguskiirt, sest kui midagi oli soov ette võtta, siis seda kas ei saanud teha või ei olnud see soovitatav. Hommikuti tõusin kohusetundest. Jah, mu õpingud pakkusid mulle huvi, kuid juba aasta olid need olnud ainult interneti vahendusel. Minu ümber olid armastavad inimesed, aga ka see lihtsalt ei aidanud. Minu sees oli ainult lootusetus ja ka sellest rääkimine ei toonud leevendust. Paljud sõbrad tunnistasid, et ka neil on raske. 

Lõppude lõpuks aitasid mind siiski tugevad sotsiaalsed sidemed. Sel perioodil kasvasin kokku oma nüüdseks ühe parima sõbraga. Ka temal oli raske ja ühel hetkel olid ülejäänud meie ümber läinud lihavõteteks koju pere juurde, kuid meie jäime kahekesi. Temal oli seljataga raske lahkuminek kooselust. Lõputud vestlused elust, inimestest, minevikust, unistustest, koos matkamine tõid lõpuks leevendust. Koos ronisime sellest august välja. Ma hoolisin temast ja mul oli siiras soov teda aidata ning seda tehes õnnestus mul aidata ka iseend. Tavalised õhtusöögid sõpradega või jalutuskäigud, füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine jms ei olnud võluvitsad, kuid ilma nende abinõudeta oleks kindlasti olnud hullem. Võttes eesmärgiks aga kellegi teise aitamise, õnnestus see raske aeg seljatada. Mul oli eesmärk ja see inspireeris mind.

Naine, 22 a

Don’t be ashamed to talk about depression and suicides and to seek help.

 

Don’t be ashamed to talk about depression and suicides and to seek help.

When I was 20 years old I suffered from severe depression. I was not able to stand up in the morning and couldn’t get any sleep, nevertheless I didn’t leave my bed.

From time to time there were moments where I was able to stand up and I put all my energy into an hour of doing sports. This helped a lot. Over the time I also began writing texts and poems to express my thoughts and feelings (as well as the absence of them). It helped me a lot.

The most important thing was for me to love good people around me with whom I could share my state of mind.

Now I’m 31 and I’m feeling much better. If I feel sad, I still tend to poetry + talking to my loved ones.

Naine, 31 a

Mul oli sünnitusjärgne depressioon ja mu ainuke lootus oli, et laps kasvab suuremaks ja läheb lihtsamaks.

Mul oli sünnitusjärgne depressioon ja mu ainuke lootus oli, et laps kasvab suuremaks ja läheb lihtsamaks. See võtab aega ainult.

Toidulisandite tarbima hakkamine aitas täiega. Aga endaga on vaja palju vaeva näha.

Naine, 29 a

In the end, strong social connections helped me out after all

I found myself repeatedly thinking that if someone were to watch my life from the side, they’d think that a better lifestyle doesn’t exist… There was another lockdown and the umpteenth coronavirus wave. Were my worries and sadness directly caused by that? No, they weren’t, but the situation brought out the problems that had worsened during the last years. I had tried all the remedies that I knew of. I started my days with a morning jog. If I didn’t run, I walked. No, before running, I took 10 minutes to write everything that was spiralling in my head down in my diary so I could start the day with a clean slate. I ended each entry with a positive message like “See ya sunshine!” or “You are beautiful and amazing” or “Today is a good day!” or some other such thing. After that I went jogging and focused on schoolwork. I’d be back in the same park where I jogged by lunch at the latest, but in a very different emotional state: crying… bawling even… I’d get to the point where nothing inspired or interested me anymore. I felt that I was the most worthless person in the world. There was not a single ray of light, because when I wanted to do something, I either couldn’t or it wasn’t advised. Every morning, I woke up out of a sense of obligation. Yes, my studies interested me, but they moved online years ago. There were loving people around me, but that didn’t help either. I only felt a sense of hopelessness and speaking about it just didn’t ease my mind. Many friends admitted that they were also going through hard times.

In the end, strong social connections helped me out after all. During that period, I grew close with my now best friend. They were also having a hard time and at one point, everyone around us had gone home to their families for Easter, but we were alone together. They had a hard breakup behind them. We had endless conversations about life, people, the past, our dreams. These talks and going on treks together finally brought me some relief. We climbed out of that hole together. I cared about them and had a genuine wish to help them. Doing that also helped me help myself. Regular dinners or walks with friends, physical activity, healthy eating and such weren’t the cure-all, but it would have definitely been worse without them. I managed to put that difficult time behind me by setting a goal of helping someone else. I had a goal and that inspired me.

Female, 22 a

Elus peab julgema abi küsida ja julgema probleemidest rääkida.

See juhtus 7 a tagasi. Sain teada, et minu arvutisse ja nutitelefoni on häkitud ning häkker nõudis, et looksin temaga lähisuhte (abielu). Tegemist oli mu tuttavaga, kellega aastaid varem oli olnud mul põgus romantiline suhe. Häkkimisest teada saades tabas mind šokk ja apaatia. Ma polnud kunagi varem niimoodi tundnud! Olen alati probleeme lahendanud, pole midagi ega kedagi kartnud. Pidasin end toona tubliks ja aktiivseks inimeseks. Mu keha polnud kunagi niimoodi reageerinud, et tunneksin abitust, jõuetust ja apaatiat. Ma ei tahtnud selle probleemiga tegeleda: soovisin lihtsalt haihtuda, kaduda, mitte midagi teha ega tunda. Samuti tundsin häbi ning ei julgenud juhtunust kellelegi rääkida. Kartsin, et kui ma häkkeri tahtmist ei tee, avalikustab ta minu arvutist leitud isiklikud e-kirjad ja fotod ning see kahjustab nii mind ennast kui mu pereliikmeid.
Lisaks häkkimisele hakkas too häkkinud mees mind ka küberkiusama. Sain iga päev mitmeid ähvardavaid ja vulgaarse sisuga sõnumeid oma tuttavate sotsiaalmeediakontodelt. Ma ei teadnud, kas need oli saatnud häkker, või mu tuttavad soovisid mind solvata. Tekkis hirm ja ahastus, kuna ma ei teadnud enam, mis toimub. Tundsin, et mul on raske inimesi usaldada ja pean olukorraga ise hakkama saama.
Pärast enam kui 3 nädalat kestnud kiusamist helistasin lõpuks numbrile 112. Korrapidaja vastas, et nemad ei saa mind aidata, et pean pöörduma oma internetiteenuse pakkuja ehk Telia poole. Samuti pöördusin abi saamiseks häkkeri parima sõbra poole, kes oli samuti jäme ja ebaviisakas ning keeldus mind aitamast. Viimases hädas tegin avaliku postituse sotsiaalmeediasse ja kirjutasin, et vajan abi. Kohe hakkasid saabuma sõnumid, inimesed tahtsid teada, mis toimub ja millist abi vajan. See kõik oli emotsionaalselt väga kurnav, tundsin, kui raske mul on inimesi usaldada ja abi vastu võtta. Ning siis see juhtus. Soovisin nii väga sellest keerulisest olukorrast pääseda, et mõtlesin, et peale enesetapu ei ole mul ühtegi võimalust situatsiooniga väärikalt toime tulla.
Ma ei tahtnud end tegelikult tappa, soovisin vaid säilitada mingisugustki eneseväärikust ja kaitsta oma perekonda. Kuna mu pere on kristliku taustaga, siis hakkasin mõttes Meie Isa palvet lugema. Kristlaste jaoks on enesetapp suurim patt ja seda ei tohiks teha. Kristluse sõnum on loota ka kõige hullemas olukorras Jumalale. Kui inimene end tapab, siis ta pöörab lootusele selja. Nii ma siis palvetasin umbes 20 minutit vahetpidamata. See palvetamine oli justkui mantra lugemine – aitas mõtted fokusseerida millelegi muule kui see keeruline olukord, kus viibisin. 20 minuti järel lõid mu mõtted korraga täiesti klaariks. Sain aru, et olukorda on võimalik lahendada mitut moodi ning enesetapp pole lahendus. Sain aru, et mul on võimalik oma elu ja väärikuse ja vaimse tervise eest võidelda. Otsustasin, et võitluseta ma alla ei anna. Tagantjärele tundub, et mu närvisüsteem rahunes piisavalt, et jõudsin apaatiast ja põgenemisest võitlemise seisundisse.
Häkkinud mees kiusab mind aeg-ajalt tänaseni. Ta on korduvalt mind kohtusse andnud ja prokuratuurile minu kohta valesisuga avaldusi esitanud. Kuid see ei heiduta mind enam. Soov elada vabana ja õnnelikuna kannustab mind oma põhiõiguste eest seisma. Kõige enam on mind sellel teekonnal inspireerinud austraalia psühholoogi Dorothy Rowe mõttetera “Don’t let the bastards win” ehk siis eesti keeles “Ära luba pättidel võita!”.
Meie ümber on väga palju kurjust, oskamatust ja lihtsalt ebakompetentsust. Aga lootus, et kõike seda on võimalik võita, võib anda jõudu ka kõige keerulisemas olukorras.
Minu viga oli see, et ma ei osanud abi küsida. Arvasin, et pean olema “edukas” ja tubli ja ise hakkama saama. Aga elus peab julgema abi küsida ja julgema probleemidest rääkida. Mitte keegi ei tohi jääda üksi!

Naine, 40 a

Loodan, et tulevikus kaob stigma psühhoosi kogevate inimeste vastu.

Mul on skisofreenia. Mind on aidanud teraapia, sõbrad ja õiged ravimid. Vahel on abi olnud ka haiglaravist. Olen üritanud endalt elu võtta mitmel korral. Õnneks olen ellu jäänud.
Loodan, et tulevikus kaob stigma psühhoosi kogevate inimeste vastu.

Mees, 21 a

4

4. Julgusta asjakohase professionaalse abi kasutamist

Küsi kas ja millist professionaalset abi ta juba kasutab või on kasutanud. Esmaabi osutaja võiks rääkida saadaolevatest toe- ja abivõimalustest. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu nõustamine, tervishoiuteenused, psühhoteraapia, pereliikmete tugi, tööalaste ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks mõeldud tugiteenused, rahalised toetused ja majutusvõimalused, kuna abivajaja ei pruugi kõigist neist teadlik olla.

Ma püüan iga päev kolmele positiivsele asjale mõelda, mis päeva jooksul tehtud sai, ja ka see on raske. Aga ma proovin.

Esimest korda seisin depressiooniga silmitsi ca 3-4 aastat tagasi. Mina suitsiidini või ka selle katseni füüsiliselt ei jõudnud. Küll aga viisid sinna mind mu mõtted. Väliselt oli kõik korras – hea töökoht, ühtegi võlga või muud rahamure ei olnud, käisin tihedalt läbi oma sõpruskonnaga jne. Kõik oli justkui olemas. Eredalt on meeles, kuidas ühel pühapäeva hommikul, kui õele ja vennale pannkooke tegin ja nad söömise järel oma toimetusi tegema läksid, uks vajus nende järel kinni ja ma nutsin. See ei olnud esimene kord. Ma olin varasemalt ka töö juures broneerinud omale koosolekuruumi, et nutta. Üksi olles ma muud enam ei teinudki. 

Ma hakkasin iseenda mõtteid kartma. Ma mõtlesin iseenda vigastamise peale korduvalt. Pöördusin perearsti poole. Mulle kirjutati unerohud, rahustid ja antidepressandid. Ka peale seda mõtlesin neid peoga tarvitades end vigastada. Hakkasin ka perearsti soovitusel teraapias käima, see aitas mind vast kõige enam. Esialgu ei osanud midagi rääkida ja samamoodi vaid nutsin seansside ajal. Mõtlesin, et kuidas saab lihtsalt rääkimine aidata.

Mind aga hirmutas ka antidepressantide võtmine – see tundus häbiväärne, nagu ma ei saaks iseendaga hakkama. Ma ei julgenud sellest ei pere ega sõpradega rääkida. Ma tundsin end üksi ja arvasin, et see on midagi, millest pean üksi üle saama. Nii hakkasingi lugema, mis see depressioon üldse on ja milliseid mooduseid on selle leevendamiseks. Selleks leidsin mitmeid soovitusi. Aga üks, mis läbivalt kordus, oli trenn/füüsiline liigutamine ja teatud toiduained/toidulisandid (nt kreeka pähklid, punane liha). Võtsin ka need teadlikult eesmärgiks. 

Täna võitlen taas depressiooniga. Ma püüan kõigest väest oma vaimset tervist tugevdada. Siiani olen ka terapeuti soovitusel päevikut pidanud, et erinevaid olukordi enda jaoks selgemaks saada või emotsioonid välja kirjutada. Teinekord kui õhtuti mõtted keerlevad, mis magada ei lase, panen ka kirja. 

See on raske. Raske on saada end toast välja. Raske on igapäevaseid kohustusi täita. Ma püüan iga päev kolmele positiivsele asjale mõelda, mis päeva jooksul tehtud sai, ja ka see on raske. Aga ma proovin.

Naine, 29 a

I booked myself the first available time to a psychologist and didn’t dare to cancel it.

I believe that it was a good day when I picked up the telephone and called the first clinic with an available psychologist and booked myself the first available time. I didn’t dare to cancel it. And so, I went. After the first time, I cursed myself, because I really messed up. Today, after each and every failure, I am a bit more knowledgeable and experienced, because that’s how it goes and messing up is also okay. Life really has qualities to it. It’s known that asking for help is the hardest part of dealing with whatever difficulty, but it has to be done. I’m happy that I did it, because today, I’m still here because of it.

Female, 21 a

Pingutan seni kuni olen sellest august väljas

Ma olen olnud üsna suures mustas augus. Jah, paljud mu sõbrad ja tuttavad ei uskunud seda seni, kuni ma oleks ühel õhtul endalt elu võtnud. Ega ma ei saanud abi sõpradelt ega perekonnalt, sest mu vanemate arust olen täiesti terve laps, aga psühholoogid ütlevad teist. Jah, mul on siiani raske ja halb. Kuid sina – Noor – kes tunned, et su elu on lootusetu ja enam pole midagi/kedagi, kelle nimel elada, siis palun. Palun ära anna alla. Ka mina mõtlesin, et minu elu on nüüdseks läbi, aga ei, ma suutsin endale nii palju toeks olla, et otsisin ise abi, sest muidu poleks ma täna siin. Ma tahan panna kõigile südamele, et suitsiid ei ole LAHENDUS. Otsi abi kasvõi oma õpetajalt, kellega hästi läbi saad, või mõnelt psühholoogilt, aga palun ära vigasta ennast, sest sulle on antud ÜKS elu. Elu ei olegi kahjuks õiglane, aga koos saame hakkama! Ületame kõik mäed. See on raske, ma tean. Ka minul on siiani raske sellest välja tulla, aga ma püüan iga päev liikuda parema mina suunas. Kuigi mul pole väga kedagi, kelle õlal nutta kui vaja või kedagi, kellel oma muredest kurta, aga olen siiani elus, sest pingutan, pingutan seni kuni olen sellest august väljas!

Naine, 14 a

Kõige raskem on alati see esimene samm

Minu lugu sai alguse nagu ikka päris varajases eas, esimene sügava depressiooni diagnoos tuli juba 15-aastaselt ning mul puudus igasugune perekonna toetus sel teel. Abilisteks esimesel teekonnal olid klassijuhataja, koolipsühholoog ja psühhiaater. Mäletan, et kõige suurimaks abiks oli inimestega rääkimine ning tunne, et ma pole siin maailmas üksi, mul on keegi, kellele oma muresid jagada. Kuigi ma pidin enamus ajast salaja professionaalide vastuvõttu hiilima, sest mu perekond ei tahtnud vaimse tervise muresid teatavasti nii noorel inimesel tunnistada, oli see kõike seda väärt. Psühhiaatri kiitvad ja tunnustavad laused tõid sageli hea tuju päevadeks ning nii sai ka esimene pikem ja süngem episood ületatud. Raskel hetkel, kui sul pole ümber mõistvat sõpruskonda või perekonda, hoidis mind pinnal see, et saan iseendale loota ning olen tugev. Seda sisendasingi, et katsumused on ületamiseks ja ma olen väga tänulik inimestele, kes koolisüsteemis suutsid märgata, et midagi on valesti. Nende mure aitas ka mind sellest suuremast august välja.

Depressioon ründas mind aga kaks korda uuesti. Teisel korral kaasnesid sellele sotsiaalfoobia ja söömishäired, kolmandal korral juba ärevus- ja unehäired. Tol hetkel olin saanud juba täisealiseks ja mul oli taaskord vaja teha valik, kas jääda seisma või teha midagi iseenda jaoks. Otsustasin, et ma vähemalt proovin olla olukorrast üle ning pöördusin julgel sammul spetsialistide poole. Midagi kaotada ju sellel hetkel enam polnud. Sellel raskel ajal on väga oluline iseendaga rahu teha ning tunnistada seda, mis sinu sees toimub. See kõik on olemas siin ja sinuga praegu ning sellega on võimalik tegeleda. Hea tugivõrgustik on boonuseks, kuid kahjuks on selliseid ideaalseid juhtumeid harva, kus abikäsi kiiresti haarata. Õnneks ka seekord oli võtta suur hulk spetsialiste, kes mind õigel rajal hoidsid ning pakkusid suurepärast psühhoteraapiat, mis mu mõttemustreid murdsid ning mu taas funktsioneerima said.

Kõige raskem on alati see esimene samm. Kui oled juba nädalaid voodis vedelenud, sul puudub igasugune motivatsioon midagi teha, sul puudub lootus tuleviku osas ning sa ei mäleta, millal viimati üldse tundsid, et oled rõõmus ja õnnelik. Tean, et see on tohutu eneseületus sealt voodist välja astuda, riidesse panna ja minna ning rääkida, mis sinuga toimub. See tundub tihtipeale täiesti jabur, miks peaks üldse keegi mõistma seda? Aga see esimene samm on kõige tähtsam, see on võimalus taas elama hakata! See on võimalus näha taas eredamaid värve ning kardinad akna eest ära tõmmata. See on võimalus täita oma unistusi, reisida, suhelda, õppida. Mis iganes su meeles mõlkunud on.

Hetkedel, kui sul pole mitte kedagi ja iga kord, kui sa üritad mõne tuttavaga oma vaimsest tervisest rääkida või saata välja appikarjeid, saadab sind inimeste haihtumine või ignoreerimine. Tea, et sa pole siin maailmas üksi. Sinusuguseid on veelgi! Sa oled tugev! Sul on lubatud kõik tunded ja mitte miski, mida sa mõtled, pole väär. See on lihtsalt hetk, mida sa proovid endale saadavate vahenditega hallata. Sa pole praegu rohkemaks võimeline. Inimesed su ümber sageli ei oska selliseid olukordi lahendada, neil pole piisavalt kokkupuudet või kogemusi sind aidata. Sul on tegelikult olemas kõik vahendid, lihtsalt vahel on vaja kõrvalist abi, et need tööriistad taas enda jaoks tööle saada. Sageli on vaja enne sasipuntras ajukeemia korda saada, kui üldse mõni tegutsemine kõne alla tulla võib. Ka see on täiesti normaalne! Sa ei pea end kellelegi õigustama, end välja vabandama, end kellegi eest varjama. See on vägagi okei! Sa tegutsed, sa teed midagi selleks, et end hästi tunda. Sa oled kõikvõimas! Ma loodan, et su teekond saab peagi seljatatud ning minu mõtted on toeks. Ma saadan kogu hingest ühe kosutava ja sooja kallistuse! Pea vastu!

Naine, 29 a

Mind aitasid mu kõige lähedasemad sõbrad, kes kuulasid mind ja kes tulid kohale kohe, kui ma neid vajasin

Minu elu pöördepunkt oli siis, kui ma hakkasin lõpetama kõrgkooli. Ma kirjutasin koos kursaõega lõputööd ja samal ajal käisin tööl ning praktikal. Kõik oli segamini ja tundsin kuidas ma olin juba end sinna kaotanud. Ma olen inimesena perfektsionist, tahtsin alati, et kõik oleksid ideaalses korras tehtud, et oleksin andnud endast maksimumi. Sel ajal kasvas mu pinge tohutult ning ma teadsin juba mitu kuud ette, et teen endale liiga, kuid ma ei teinud midagi selleks, et seda peatada. Ma läksin lõputööd tehes oma kursaõega tülli, ma varjasin seda tema eest. Ma varjasin seda kõigi eest. Ma ei tahtnud end näida nõrgana. Ma teadsin, et ma vajan abi, kuid ma ei osanud seda küsida. Lõpuks ma siiski läksin perearsti juurde ja ma tulin välja kahe diagnoosiga. Mul diagnoositi depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire ning unehäired. Ma olin omadega suures pahuksis. Hoogudena kaasnesid tavaliselt tugevad nutuhood, tugev ärevus, enesesüüdistused, sundmõtted jne. Sundmõtted olid minu jaoks kõige hullemad, kuna need olid minu häälega aga need ei olnud minu mõtted. Ma kuulsin enda sisemust mulle rääkimast, et kuidas ma olen kõigile koorem, et millist valu ma neile põhjustan ja kuidas ma teeksin kõigile heateo, kui ma ennast ära tapaksin. Ma nägin  mitu nädalat järjest unes ja iga kord kui ma silmad sulgesin, et ma kukun rõdult alla. Kõige hullem oli siis, kui mul esines tugev ärevus ja raske depressioon ühes ja sinna sekka tuli ka mitu paanikahoogu. Sel ajal ma tundsin, et ma ei jaksa enam. Ma olen tugev isiksus, kuid sel ajal ma tundsin, et ma lihtsalt ei jaksa enam. Ma ei ela, ma lihtsalt eksisteerin ja mul käis mõtteist läbi nii mõndagi, et kuidas ma oma elule lõpu teen. Ma olin sel ajal suitsiidiohtlik ja tugevas riskis! Mind aitasid mu kõige lähedasemad sõbrad, kes kuulasid mind ja kes tulid kohale kohe, kui ma neid vajasin. Mind aitas mu pere. Mind aitas tugevalt muusika, mis juhtis mu tähelepanu mujale ja andis mulle jõudu, et ma ei ole siin maailmas üksinda. Ma saan hakkama ja mind toetatakse. Hiljem ma läksin ka psühhoteraapiasse ja mind väga aitas kõigest sellest välja tulla psühholoog, kes pani mind nägema ja mõtlema teistmoodi. Kõige enam kes mind aitas, olin aga ma ise. Isegi kui ma olin alla vandumas, siis ma tean, et kuskilt sisimast, ma siiski tahtsin veel võidelda ja ma ei olnud nõus andma alla haigusele, mis mind maatasa tegi. Ma tahtsin elada ja ma tahtsin teisi aidata. Kui ma lõpuks leppisin oma haiguse ja seisundiga, siis oli lihtsam inimestele rääkida, mida ma läbi elan. Mida ma läbi elasin, et ma olin suitsiidse käitumisega. Ma siiamaani taastun ja vahetevahel tulevad need sundmõtted tagasi, et ma peaksin end ära tapma, kuid ma ei võta neid kuulda, sest nüüd ma tean, mida ma tahan oma elust ja kes ma olen. Ma tahan aidata kõiki teisi, kel on vaimse tervise häired/haigused/suitsiidse käitumisega…miks? Kuna ma tean, mida see kõik tähendab, ma ise olin selles seisus, ma ise elasin seda üle. Siiamaani elan ning ma tahan anda oma parimaid teadmisi/oskusi, et ka kõik teised saaksite sellest üle! Elu on piisavalt ilus ja hinnaline, et seda käest lasta negatiivsete mõtetega!

Naine, 32 a

Mind aitas see, kui läksin Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikumi

Enamusele inimestest, kellega sel teemal suhtlesin, oli see vastumeelne ning nende arvamuse kohaselt on see “hullumaja”. Viibisin seal paar nädalat ja leidsin lahendused enamus probleemidele ning leidsin ka motivatsiooni, et edasi elada. Rasketel hetkedel mõtlen aforismile, mille leidsin seal olles – lõpus on alati kõik ok, kui nii ei ole, siis see pole lõpp.

Naine, 21 a

Teadmine, et minu ümber on inimesi, kes must hoolivad, aitab mul iga päev edasi liikuda ja mitte alla anda

Nüüdseks juba kuskil viis aastat tagasi, hakkas märkamatult minu läbipõlemine arenema depressiooniks. Olen olnud alati koolis väga püüdlik ja õppinud alati parimatele hinnetele ja sellega pannud tahaplaanile oma tervise ja heaolu. Läbipõlemine algas juba ma arvan 4.klassis, aga siis olin veel liiga noor ja ilma mingite teadmisteta vaimse tervise kohta, et mõista olukorra tõsisust. Pidasin normaalsuseks, et magan iga aastaga aina vähem ja olen peaaegu kogu aeg väsinud. Ainus tähtis asi mulle oli see, et mu hinded oleksid korras ja et õpetajad ning vanemad oleksid minuga rahul või veel parem, minu üle uhked. Iga aastaga, aga süvenes minu läbipõleng veelgi ja juba 5. klassis tekkisid ka mõned depressiooni märgid: enamus päevadest möödusid pigem ükskõikselt või kurvalt ning hoidusin aina rohkem teistest eemale, lisaks juba varasemalt probleemiks saanud unepuudus. 6. klassi poole peal sain teada, et mu üks vähestest sõpradest oli lõikunud ennast ja pärast seda kui ta meie lubadust oli murdnud, jätta see üks kord ainsaks korraks, läksin ka mina seda rada pidi. Algul tundus see mulle lihtsalt midagi uut ja isegi põnevat, aga pärast paari nädalat muutus see, kas enda rahustamiseks või enda karistamiseks. Selleks ajaks olid ka negatiivsed mõtted mu pea vallutanud ja minu enesehinnang täiesti alla käinud. Kuna olin ka lapsepõlvest kaasa võtnud oma murede ja emotsioonide endale hoidmise, siis oli minu jaoks sel hetkel lõikumine ainus viis, kuidas end maandada. See jätkus niimoodi kaks aastat ja vahepeal läks lõikumine aina intensiivsemaks. Kuna ma olin väga harjunud kõiki oma tundeid maski taga peitma, siis oskasin ka väga hästi oma lõikehaavu pusade ja muude pikkade varrukatega pluuside alla peita. Pärast teist aastat tuli aga koroona ja distantsõpe, mille ajal hakkasin suhtlema rohkem oma kahe toreda õpetajaga. Nad olid lõpuks esimesed, kes minu olukorrast midagi teada said ja nad innustasid mind abi otsima ja olid valmis mind toetama. Kahjuks olin ma aga väga abi otsimise vastu ja ei suutnud minna abi küsima, oma halbade varasemate kogemuste pärast, ning jäin vaid nendega esialgu suhtlema nendest teemadest. Suve jooksul langesin ma aga oma täielikku põhja. Ma ei suutnud enam midagi eriti teha, mul polnud motivatsiooni, ma ei tahtnud magada ja suutsin vaid istuda oma tühjuses. Kuigi enesetapu mõtted olid mul juba paar aastat olnud peas, siis sel ajal, hakkasin ma nende peale ka päris tõsiselt mõtlema. Ainus, mis mind päästis sel ajal oli teadmatus heast kiirest variandist seda ellu viia. Ma olin otsustanud ka mitte enam suhelda nende kahe õpetajaga, kes olid valmis mind aitama, et mitte neid oma probleemidega koormata ning sellepärast polnud kedagi, kes oleks minu mõtteid peatanud. Järgneva kooliaasta alguseks olin otsustanud, et kui ma esimese koolinädalaga ei suuda endale abi otsida, siis ma lõpetan oma elu. Minu õnneks oli üks õpetajatest informeerinud koolipsühholoogi minu seisundist ja kohe esimesel nädalal kutsus ta mind vestlema. See ajas mu terve maailma tagurpidi ja seega loobusin esialgu suitsiidist. Jäin edasi käima psühholoogi juures ja leidsin enda jaoks veel ühe tugiisiku, kes mind sellel ravimisteekonnal väga palju aitas ja mulle suureks toeks oli. Tänu neile kolmele inimesele suutsin ma vaikselt paraneda ja oma kõige hullemast seisundist välja tulla. Kuigi vahepeal minu seisund ikkagi kõikus edasi-tagasi, siis suutsin ma lõpuks edasi püüdma jääda. Abi leidmisest saab kohe varsti aasta täis ja ma tunnen, et olen selle ajaga nii palju õppinud ja nii palju arenenud. Minu jaoks kõige suuremaks abiks neil rasketel aegadel, oli just see tugi inimestelt, kes minust päriselt hoolisid ja kes olid valmis mind igatpidi aitama, et ma uuesti helgemat maailma näeksin. Jagatud mure on tõesti palju kergem ja mitmekesi sellele lahenduste otsimine on olnud väga suureks abiks. Teadmine, et minu ümber on inimesi, kes must hoolivad, aitab mul iga päev edasi liikuda ja mitte alla anda.

Naine, 16 a

Õppisin kogemusnõustajaks, et olla teistele abiks ja teejuhiks

4 a tagasi juhtus mul avarii, kus olin süütu kannatanu. Sain kaelavigastuse, mille tõttu mul on igapäevased traumajärgsed peavalud. Seda ei ole enne võimalik ette kujutada, kui sul ongi reaalselt igapäevased peavalud. Lisaks mäluprobleemid, erinevatest proovitud ravimitest tulenevad kõrvalmõjud ja see lootusetus… Kui muudkui proovid erinevaid raviviise, kuid mitte midagi reaalselt ei muutu. Lisaks on mul olnud väga keeruline suhelda kindlustusega, kust saadetakse väga halvustavaid ja teravaid kirju. Siis tekivadki tunded, et MIKS JUST MINA? MILLES MINA SÜÜDI OLEN? MILLE EEST MIND KARISTATAKSE? jne. Sa lihtsalt nutad, ei jaksa midagi teha, ei taha kellegagi suhelda, tahad lihtsalt ära… Mind on palju aidanud lähedaste toetus, see et nad on minu jaoks olemas. Lisaks on mind aidanud see, et oma loo läbi ma loodan, et keegi teine saab kiiremini abi. Enne kui asjad nii kaugele lähevad, et eluisu saab otsa. Loodan, et saan kellelegi toeks olla… Seetõttu õppisin kogemusnõustajaks, et olla teistele abiks ja teejuhiks. Lisaks on mind aidanud erinevad spetsialistid, kes on siiski andnud lootust ja jõudu edasi minna, erinevaid asju proovida. Hetkel on mul pooleli valuravi, kus katsetame kuklanärvi külmutamist, mis võib olla osa minu igapäevase peavalu põhjusest. Eestis on spetsialiste, kes tahavad ja jaksavad aidata. Lootus sureb viimasena! 

Naine, 43 a

Я верю, что это был хороший день, когда я взяла телефон и позвонила в первую попавшуюся клинику к психологу и записалась на первую случайную встречу.

Я не посмела отменить ее. И пошла. После первого раза я мысленно проклинала себя за то, что наступила в лужу. Сегодня, после каждой неудачи, я немного мудрее и опытнее, потому что так оно и есть, и наступить в лужу — это нормально. Жизнь на самом деле ценна. Известно, что просить о помощи — самая сложная часть преодоления любой трудности, но это необходимо сделать. Я рада, что сделала это, потому что я все еще здесь сегодня.

Женщина, 21 год

Juba lapsest peale on mind edasi viinud teadmine, et homme on äkki parem päev

U 10-11-aastasena seisin esimest korda peegli ees ja mõtlesin, et kas see on normaalne, et nii noor laps ei taha elada… 16- aastasena tegin enesetapukatse, olles juba vähemalt aasta enne seda käinud psühhiaatrite ja psühholoogide vahet ja söönud antidepressante. Sest tundsin, et ma ei kuulu mitte kuhugi. Ma olin igati tubli ja korralik ja õppisin peamiselt viitele. Mul olid head sõbrad, aga mu suhted emaga olid väga halvad, ta alandas ja alavääristas mind. Ma tean, et tal oli ka raske, aga ma ei saanud aru, miks ta minuga nii teeb. Ülikooli esimesel kursusel tegin endale tõsiselt viga, sest ei suutnud oma valu kuidagi muud moodi väljendada, aga surra ma otseselt ei soovinud. Olen ka hiljem mitmel korral mõelnud oma elu lõpetamisele, aga nüüd hakkab lastest kahju. Mis mulle kõige rohkem meelehärmi teeb on see, et mitte kusagilt ei saa tegelikult abi. Ei saanud lapsena, juba siis vaatasin ma neid täiskasvanuid ja mõtlesin, et mis neil viga on, et nad minust aru ei saa. Ja nüüd on enamiku psühholoogide-psühhiaatrite soov raha teenida ja minust võimalikult kiiresti lahti saada. Tunnen tihtipeale, et olen neist vaimselt üle ja ei vasta standarditele. Eks ma siis elangi päev või nädal korraga. Ja kõrvaltvaatajale võib tunduda, et elan unelmate elu- ilus pere ja kodu ja töö. Juba lapsest peale on mind edasi viinud teadmine, et homme on äkki parem päev. Et äkki on midagi toredat veel minuga juhtumas…

Naine, 39 a

Tänu tuttavaga peetud pikale ja põhjalikule vestlusele sain aru, et vajan professionaalset abi

Ma arvan, et minu läbipõlemine ja depressioon hakkas lumepallina veerema siis, kui suhe lõppes. See oli kaugsuhe ja pärast lõpetamist selgus, et partner oli mind petnud. Ma matsin töösse, et mitte mõelda oma eraelu peale. Mõne aja pärast oli hoopis tööelu mu endasse neelanud. Ma rääkisin ainult tööst, ma mõtlesin isegi trennis käies tööasjadest ning põlesin läbi. Tundsin, et ei jaksa enam samamoodi jätkata, aga midagi muuta ka ei suutnud. Ühe suvepuhkuse ajal tutvusin inimesega, kes võttis mind nii nagu ma olin ja kes mõistis, et mul on midagi hingel. Ta rääkis mulle oma eluloo ja oma depressioonist ning lasi mul rääkida oma loo. Samal suvel pärast puhkust läksin kohustuslikku töötervishoiuarsti kontrolli. Rääkisin ausalt, kuidas end vaimselt ja füüsiliselt tunnen. Arst arvas, et tegu võib olla depressiooniga ja soovitas mul pöörduda psühhiaatri poole, mida paar kuud hiljem ka tegin. Psühhiaater pakkus välja kaks varianti: ravimid või psühhoteraapia. Otsustasin esialgu veel omal käel hakkama saada, kuid paar kuud hiljem palusin perearstilt siiski saatekirja psühholoogi juurde. Hakkasin käima psühhoteraapias, vahetasin tänu õnnelikule juhusele töökohta ning kolisin. Algas uus periood mu elus, mis tõi kaasa positiivseid muudatusi ja lõpuks saingi mustast august välja. Minu jaoks oli pöördepunktiks just see tuttav, sest tänu temaga peetud pikale ja põhjalikule vestlusele sain aru, et olen nii sügavas mustas augus, et omal jõul ma sealt välja ei saa ja vajan professionaalset abi. Ta justkui tegi mulle pätti, et saaksin hakata mustast august välja ronima. Olen südamest tänulik, et just sel hetkel ja just temaga kohtusin.

Naine, 38 a

Panin endale psühholoogi aja, mida enam tühistada ei julgenud

Ma usun, et see oli üks hea päev, kui ma võtsin kätte telefoni ja helistasin esimesse kliinikusse, kus oli psühholoog ja lasin panna esimese suvalise aja. Seda tühistada ma ei julgenud. Ja nii ma läksin. Pärast esimest korda sõimasin end mõttes läbi, sest astusin poriloiku. Täna olen pärast iga ebaõnnestumist natukene targem ja kogenum, sest just nii see käib ja ka poriloiku astumine on täitsa okei. Elul on reaalselt kvaliteet. Teada on see, et abi küsimine on kõige raskem osa mis iganes raskusega tegelemisel, aga seda tuleb teha. Mina olen õnnelik, et seda tegin, sest täna olen ma veel siin.

Naine, 21 a

5

5. Julgusta eneseabi ja muude toetusstrateegiate kasutamist

Vaimse tervise murede korral on päris palju, mida saame teha iseenda aitamiseks. Julgusta küsima vajalikke kohandusi töökeskkonnas, kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt. Abivajaja taastumisel võivad pakkuda väärtuslikku tuge ka teised vaimse tervise probleeme kogenud inimesed ehk kogemusnõustajad.

Mind on kõige rohkem aidanud lähedaste inimeste ja spetsialistide toetus, minu kass ja ravimid

Lootust on andnud teiste kogemused ning omaenda pisikesed beebisammud parema toimetuleku suunas. Alati on kasu väikeste rõõmsate hetkede leidmisest, mis võivad olla seotud jalutuskäigu, muusika, hea raamatu, kuuma vanni, uue tutvuse, lemmiklooma või muu toredaga. Kui on raske midagi head leida, suunan positiivseid mõtteid teiste suunas, lõpuks tuleb see ringiga endale tagasi.

Naine, 27 a

Mind on aidanud loomine

Kirjutan laule ja olen viimasel ajal ka raamatuid kirjutanud. Loomingusse saan panna midagi, mis minust välja tahab ja kui see on tehtud lähen edasi ja justkui uuelt leheküljelt.

Küsisin abi kohe oma lähedastelt

Suvel 2021 kogesin esimest korda depressiooni. Sain teada, mis tunne see päriselt on, kui rõõmutunne kaob, väsimus, raskus ja lootusetus võtavad üle. Minul aitas lootust hoida see, et küsisin abi kohe oma lähedastelt, kui sain aru, et miski on valesti minuga. Ja tegelesin edasi asjadega, mis enne pakkusid rõõmu, isegi kui ma tol hetkel neid ei nautinud. Olin oma inimeste seas nii palju kui võimalik. Otsisin professionaalset abi. Tänaseks tunnen end paremini.

Mõte: Aga Mina ise….

Mees, 60 a

Lõpuks saabub hetk, kui halb tunne kaob

See on kõigile raskustes olnud ja olevatele inimestele. Need tumedad päevad kui tunnelist ei paista valgustki, nädalaid, kuid, aastaid. Seni kuni pole aru saanud kust tuleb see frustreeriv tunne ja see surve, ei tohi lahenduse otsimisest loobuda. Lõpuks saabub hetk, kui halb tunne kaob isegi kui probleemid jäävad. Ma nimetan seda ükskõiksuseks…

Mees, 30 a

Looking up in the sky or being in nature helps me

When I feel sad, lonely or worthless or when I feel anxiety then it helps me looking up in the sky or being in nature because nature accepts you as you are, nature doesn’t care in a good way…but sometimes I rather need art, poetry, stories or music that are a medium for destilled feelings and make me feel understood and make me comprehend my feelings more. The maybe sometimes best thing for me is, when someone just looks you lovingly in the eyes and asks you how you feel because it really interests him/her and you feel that he/she wants to listen openly not judging just because he/she cares and sees you. Not for giving advice but for listening to your thoughts…we are all the same and still different. Let’s dare to stand to our feelings and accept our crazyness.

Naine, 26 a

I made myself feel like a kid once more

After both of my parents died of cancer in the same year (October and November 2018) I felt lost, like nobody´s child and fell into a deep depression and anxiety. What helped me is to take my backpack and book a ticket to Asia and just travel for a while and during my travels I did all sorts of activities that the child in me would have loved, so I made myself feel like a kid once more, even if my parents weren’t there anymore. After coming home having a loving cat helped me and starting to work on a project with real meaning (educating children) helped me a lot too! All of this with the support of the people in my life that silently loved me and cared for me.

Ka see möödub

“Ka see möödub” mõte on aidanud kergematel-raskematel aegadel. Olen väljatöötanud enda jaoks “kuulikindla” hommikurutiini, mis on aidanud läbi kõigest, mis elul pakkuda on. Eriti oluline on alustada selle rakendamist kergetel aegadel. Kui juba olla depressioonis, või minu puhul ökoärevuse küüsis, ei nõua see energiat, et teha. Tegevused, mis ma end tundma õppides olen tuvastanud aitamas on: metsas jalutamine, keha liigutamine/treening, külm dušš ja meditatsioon. Kuid kõige enam aeg looduses, sest loodus tervendab.

Naine, 27 a

Теперь я понимаю, что это был один из уроков жизни, так как я не могу представить, если бы я сейчас общался с кем-либо из друзей того времени.

В то время мне было 16 лет. В реальной жизни у меня не было настоящих друзей, в Интернете я общался только с «проблемными» людьми, такими же, как я. У нас сформировалась относительно прочная связь с одним человеком, и мы очень хорошо ладили. Он сам был в похожей ситуации, и поэтому мы хорошо понимали друг друга. Но его положение начало улучшаться, а я все глубже и глубже погружался в черную дыру. В конце концов, он устал меня поддерживать и заявил, что из нашего общения ничего не выйдет. Я как будто потерял последний луч надежды. Я отстранился от друзей. Отношения с родителями и так уже были плохими. Наконец до меня дошло, что я никогда не найду в себе смелости сделать это. На мгновение в моей голове промелькнула мысль, что я либо останусь так существовать, либо что-то сделаю. Я пошел к врачу (правда, всего один раз), но в то время мне очень помог спорт. Я начал бегать каждый вечер, это очень хорошо снимало напряжение, и в течение следующего часа я ощущал свободу от проблем. Теперь я понимаю, что это был один из уроков жизни, так как я не могу представить, если бы я сейчас общался с кем-либо из друзей того времени. Самоубийство — это не выход, поскольку за каждым углом может быть поворот к лучшему.

Päevikusse kirjutamine oli minu ainukene väljund

Alates lasteaia east tahtsin ma mitte elada. Väiksena ei saanud ma aru, miks ma nii mõtlen ja olin nende mõtetega täiesti üksi. Kaalusin end kääridega lõigata, aknast alla hüpata. Hetkel ei mäletagi, miks ma seda ei teinud. Ilmselt oli mentaalne blokk ees, mis ei lasknud. Umbes 13-aastasena avastasin enda jaoks päeviku pidamise ja olen kindel, et just see mu elu päästis. 

Väiksest saadik oli mul pisut keeruline kodu situatsioon, minust suuremad mured tekkisid juba 5-aastaselt ja nagu eestlastele kombeks ei ole oma tunnetest rääkimine kõike populaarsem tegevus ja see käis ka minu kohta. Päevikusse kirjutamine oli minu ainukene väljund. Ma kirjutasin kõik oma mõtted ja tunded sinna, sodisin, rebisin kui vaja. See päevik oli minu teraapia, ainus koht, kus ma tundsin, et saan vabalt rääkida. Sellist päevikut pidasin ma mitu-mitu aastat. Ma arvan, et kui ma oleksin seda kõike enda sees hoidnud oleksin ma endale palju rohkem haiget teinud kui ma juba tegin ja ilmselt ka lõpuks edukalt omalt elu võtnud. 

Muidugi soovitatakse igal pool arsti juurde minna, kuid alati ei ole see noores eas erinevate põhjuste tõttu võimalik. Ehk siis, soovitan kõikidele, kel pole kedagi, kes neid kuulaks päeviku pidamist proovida. Kuigi ma tean, et arsti juurde on noores eas keeruline minna, ka minul oli ja enda mõtete lahti harutamine päeviku kaudu on abistav, loodan siiski, et kui võimalus tekib viib tee ikkagi psühholoogi või psühhiaatri juurde. Praegu 22-aastaselt teismeliseeas enda peale mõteldes mõistan kui palju abi ma juba siis oleksin saanud, kui ma oleks näiteks kooli psühholoogi rohkem ‘pushinud’ ja kui palju kiiremini ma oleksin jõudnud siia, kus ma mentaalselt täna olen.

Olen nii tänulik oma päevikule, et ta mind läbi raskete aegade ja noore vanuse saatis. Lõpuks olen ma eas, kus mõistan oma peas ja ümbruses toimuvat paremini, õpin abi küsima ning kui vajalik seda nõudma. 15-aastaselt arvasin, et nii mu elu saabki olema ja midagi ei muutu, kuid see ei olnud tõsi. Sel aastal läksin lõpuks arsti juurde, sain oma diagnoosi ja töötan sellega. Alati on põhjus, miks nii tunned ja viis kuidas seda parandada. Ma poleks noorena arvanudki, et ma siia vanusesse jõuan. Olen väga rõõmus, et jõudsin ja kindel, et mu eneseteadlikkus, mille päeviku pidamisega saavutasin tõi mu nii kaugele.

Rasketel hetkedel peatun ja vaatan

Minule on andnud lootust see, kui ma julgen teha samme, mis on minu elu muutnud ja viinud mind uutele radadele ning ma näen, mida kõike ma suudan luua ja milleks kõigeks ma võimeline olen. Rasketel hetkedel peatun ja vaatan – uskumatu, kuhu ma jõudnud olen! Annan endale andeks, kui olen endaga liialt karm, võtan aega, et taastuda ja ootan uut päeva!

Mind on aidanud

  • Julgustavatele/ positiivsetele asjadele keskendumine
  • Palve ja meditatsioon/ suhe kõrgema jõuga ehk usk
  • Hobidega tegelemine
  • Hüüdlause: “Ka see läheb mööda”
  • Head filmid/ sarjad/ dokumentaalid
  • Head raamatud, romaanid
  • Eneseabirühmad (12 sammu)
  • Enda arendamine, uute asjadega omandamine

Naine, 36 a

Iga halb päev, kuu, aasta,

mis jääb kahe hea vahele, on väljakannatamist väärt!

Mind on väga palju aidanud holistilise tee avastamine

Näha maailma palju sügavamalt, kui see muidu tundub. Meditatsioon, veeta aega looduses, lugeda, kirjutada oma mõtteid paberile ja oma keha liigutamine – need on parimad asjad kui olen mentaalselt halvas kohas. Ja õppida lahti laskma negatiivsetest inimestest ja kohtadest (nii lähedased kui need ka poleks) on väga-väga oluline. Alguses on see raske, aga see on hädavajalik.

Naine, 21 a

Mind on aidanud kõige enam:

  • metsas jalutamine
  • mediteerimine
  • muusika kuulamine
  • vaimse tervise spetsialistid
  • väikeste eesmärkide püstitamine
  • enda päriselt tundma õppimine

Abi on olemas, julge seda küsida!

Kui vaja nuta, röögi, sest halvad emotsioonid on vaja välja saada

Mulle meeldib Anna Levandi ütlus: “Meil kõigil on raske. Naerata ja jookse elule järgi!”.
Kui eelnev ei aita, mine kepikõnnile. Kõnni, jookse. Isegi siis, kui tahad peituda voodisse. Liigutamine aitab.
Ja kui vaja nuta, röögi, sest halvad emotsioonid on vaja välja saada! 🙂 Otsi abi, ära mängi kangelast! Diabeedihaiged, südamehaiged – kõik võtavad vahel rohtu! Aita end! Siis saad ka abi!!! Elu on võitlus, aga see on ELU! Päike on pilve taga!!

Naine, 55 a

Praeguseks ma tean, et igas olukorras annangi ma enda selle hetke parima, mis mul on

Olen täiskasvanuna kogenud tööalast läbipõlemist, füüsilise rünnakuga seotud traumajärgset stressihäiret, unehäireid, depressiooni. Kõigest sellest on mul tundena meeles ängistus ja segadus, et vanamoodi enam ei taha, uutmoodi veel ei oska, kuid samas oli mul teadmine, et sellisesse olukorda ma kindlasti ei jää. Alguses ma vajasin professionaalset tuge 1,5 aastat järjest koos raviga. Kohe alguses ei leidnud psühholoogiga „õiget klappi“, mis esialgu veel rohkem väsitas. Teisel korral läks paremini. Tänu perearstile sain saatekirjaga aja erapraksisesse, kellel oli leping Haigekassaga. Ooteaeg oli 3 kuud, aga teadmine, et aeg on kirjas ja iga päevaga jõuab see lähemale, siiski aitas. Olen väikeste sammudega, kord edasi kord tagasi endaga toimetanud ja praeguseks on mul see teadmine, et üksi ei peagi kõigega toime tulema. Suur muutus tuli pärast alkoholist loobumist. Praeguseks olen kahe aastaga jõudnud enesehävitajast enda parimaks sõbraks. Ka sellel teel olen leidnud abi teraapiatest. On teemasid, mida olen kandnud endas üle 30 aasta, need on täis häbi- ja süütunnet ning alles nüüd, kui olen neist lugudest läbi tulnud, on mul julgus ja vabadus end näha nii nagu ma olen. Senimaani oli see ainult kujutluspilt endast, mis ei vastanud tõele.

Mõned näited, kuidas ma ennast ise tasakaalus hoian ja aina paremini keerulised ajad üle elan:

  • Väljas liikumine – iga päev ja iga ilmaga vähemalt 5 km õues, kas kõnnin või jooksen. Olen liitunud FB-s #igapäev5km väljakutse grupiga, meil on nii toredad ja toetavad inimesed koos.
  • Õpin läbi liikumise ja hingamise tasakaalu leidmist, oma emotsioonide ja sundmõtetega toimetulemist. Minule on suur tugi GraceFit programm, mis on mõeldud ainult naistele.
  • Kõndides ja joostes ma kuulan raamatuid, muusikat, järjejutte, podcaste. Lugemiseks kasutan ka Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU`t , kus e-laenutus ja lugemine on tasuta.
  • Kasutan ka emotsioonipäevikut või -kalendrit. See on Moodflow äpp, kuhu saan päevade kaupa üles märkida oma emotsioonid, meeleolu, uneaja, liikumise, päevikut pidada… Mõjub hästi, sest ma näen seal ära mingi mustri või tulevad esile kindlad olukorrad, millal ja mille pärast on mul tagasilöögid või keerulisemad ajad. 
  • Väga palju aitab heale enesetundele kaasa see, et ma valin uudiseid, mida kuulan või loen. Telekat mul ei ole, kasutan arvutis jupter.err.ee-d, Netflixi.
  • Kasutan aroomiõlisid õlilampides ja difuuseris. Näiteks salli või maski servale või ööseks padjanurgale paar tilka aroomiõli tekitab hea enesetunde.
  • Suhtlemine on selline teema, et eelkõige suhtlen ma iseendaga, et leida endas tasakaal ja aru saada, mis on minule parim. Mingid perioodid on, kus ma umbes nädala jooksul intensiivsemalt kuulan erinevaid podcaste, koolitusi, loen, panen kirja tekkinud mõtteid. Jätan kõik mõneks päevaks kõrvale, et üldse ei tegele ja siis vaatan uuesti, mis mind sellest kõnetab, mida tahan proovida, kas mingi mõte on korduma hakanud, kas midagi juba tegelikult teengi, mis mulle hästi mõjub. See kõik on väga palju aidanud.

Suhtlemises on minu pere olulisel kohal just seeläbi, et nad on kogu aeg olnud olemas, ka siis, kui ma ise eemale hoidsin. Hinnanguvaba ja mittesüüdistav suhtumine on kõige turvalisem ja toetavam viis igas keskkonnas. Isevalitud suhtlemises on mul kindlad inimesed, kellega saame ja julgeme jagada.

Praeguseks ma tean, et igas olukorras annangi ma enda selle hetke parima, mis mul on. Ikka juhtub ka, et selle hetke parim variant on vihastada ja siis ma teen seda. Mõte on ikkagi selles, et vaadata, mis mind selle reaktsioonini viis ja kuidas järgmine kord paremini toime tulla. Oluline on minu jaoks meeles pidada igas olukorras enda vastu lahke ja mõistev olla ning lubada endale kõiki tundeid.

Naine, 43 a

Kui olukord on sitt,

siis see saaks olla veelgi sitem. Piisab ühest õnnestumisest.

Mees, 21 a

Kui on keegi, kes on su valu jaganud

Kui on keegi, kes näeb sinus lootust ja väärtustab su kohalolu. Kui on keegi, kes oskab vajadusel sulle emotsionaalset tuge anda ilma midagi vastu tahtmata. Rutiin ja kiire töö/koolielu on aidanud mind kuna, siis ma ei leia aega, et ennast haletseda või siis surma peale mõelda 🙂

Õnnelik olemiseks tuleb ise vaeva näha

Käesoleval aastal on mind tabanud mitmed mured – lemmiku surm õnnetuse läbi, sõbra raske haigus, majavamm jne jne. Halvad asjad lihtsalt üksteise järel juhtusid ja tundub, et sellel ei tulegi lõppu. Mul on lihtsalt selline tunne, et ma niigi juba laman maas ja ikka veel tuleb keegi ja lööb mulle jalaga kõhtu. Ma olen nii palju muret tundnud, et ühel hetkel ma märkasin, et ma ei oskagi enam rõõmustada. Ma ei mäletagi enam, millal ma viimati naersin. Tundub nii, et tegelikult olen ma ise muutunud nii kurvaks ja seda ei muuda enam see, mis mu ümber toimub. Uued õnnetused teevad mind lihtsalt tuimaks, ma ei saa neid asju muuta, kuid ma peaksin saama muuta seda, kuidas ma ise neid asju tunnetan. Juhuslikult võtsin raamatukogust Edit Egeri raamatu Kingitus. Sain sealt palju oskusi, kuidas raskete asjadega toime tulla ja kuidas endast hästi mõelda. Suurim tõde oli see, et ma lasksin endal olla nõrk, haletsesin ennast. Aga nüüd ma mõistan, et pigem tuleb endale sisestada, et ma olen tugev! Jah, kaugeltki mitte ideaalne, kuid ideaalseid inimesi polegi tegelikult olemas. Tegelikult on kurb inimene olla palju lihtsam, kui õnnelik inimene. Sest õnnelik olemiseks tuleb ise vaeva näha – miski ei tule siin elus kergelt! Kahjuks nii see on. Raha ei tee õnnelikuks, teine inimene ei tee õnnelikuks. Õnnetunne on siiski vaid iga inimese enda teha – nii et pole mõtet vastutust kellegi teise kaela lükata. Seda raamatut soovitan lugeda.

All things pass…

Especially the bad moments, be strong. The world of your dreams is waiting for you. Find your motivation in the small things in the everyday, do not forget: You are unique and life is just waiting for you!

Tunne, et mind vajatakse, annab jõudu

Mind on aidanud muusika, filmid ja sarjad, mis panevad mind midagi tundma, mis pakuvad mulle rõõmu ja tähendust. Samuti annab jõudu juurde tunne, et mind vajatakse. Seda tunnet on mulle juurde andnud vabatahtliku töö tegemine. Kui teha tööd organisatsioonis, mille missioon ühtib sinu omaga, tekib ka tunne, et sa pole üksi.

Naine, 23 a