SOS materjalid

Loe käesolevat juhendit ning aruta kooli meeskonnas plaani viia ellu programm SOS.

Soovitame SOS programmi läbi viia lähiõppes, ent kui see pole võimalik, kasutakse selle asemel kaugõppe juhendit.

Uuenda või loo õpilase ohutuse plaan.

Plaani tuleb kirja panna täpsed sammud, mida koolipersonal ette võtab, kui avastab, et õpilane võib olla suitsiidne. Plaani märgitakse, kuidas õpilasi ohu eest hoida, koolis vaimse tervisega tegeleva inimese kontaktid ning ühiselamu olemasolul info, mida teha, kui seal viibima pidav õpilane ei ole seal. Uuendatud voi loodud plaanist tuleb teada anda ka ülejaänud koolipersonalile, et ka nemad teaks, kuidas hädaolukorras käituda.

Teavita ja koolita kooli personal

SOS programm julgustab õpilasi usaldusväärselt täiskasvanult abi küsima. On oluline, et täiskasvanud läbiksid SOS videokoolituse meeskonnale ning oskaksid seeläbi õpilaste vajadustele paremini vastata. Õpetajate koolitamine on eriti oluline, sest nende kontakt õpilastega aitab paremini avastada suitsiidiriskis noore.

Saada koolipersonalile:

• Tutvustav kiri kooli meeskonnale SOS programmi kohta, lisa siia ka õpilase ohutuse plaan
• SOS videokoolitus kooli meeskonnale

Küsi Peaasi.ee meeskonnalt ligipääsu täites allolev vorm!

Kaasa lapsevanemad

Saada lapsevanemale või hooldajale e-kiri koos videkoolitusega, näidisversiooni saad meilt.

Kiri peaks tutvustama eesmärke, miks soovid pakkuda õpilastele suitsiidiennetuse programmi. Lisa kooli või piirkonna vaimse tervise abi number. Tutvusta ka üleriigilisi võimalusi nagu lasteabitelefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee chat, peaasi.ee, lahendus.net, Ohrvriabi kriisiabitelefon 116 006 (24/7), kiirabi 112.

• Tutvustav kiri lapsevanematele SOS programmi kohta
• SOS videokoolitus lapsevanematele, kus vaadatakse sama videot, mida õpilastega kooliski. Samuti antakse seal juhiseid, kuidas võiks lapsevanem käituda, kui märkab depressiooni ja/või suitsiidi ohumärke.

Küsi Peaasi.ee meeskonnalt ligipääsu täites allolev vorm!

Valmista ette programmi läbiviimine tunnis ja järeltegevused

Planeeri aeg, millal klassiga programm läbi viia.
SOS programmi tuleb läbida väikese rühmaga (mitte üle 25 õpilase). Kui soovid programmi kaasata rohkem klasse, tee seda klasside kaupa. Nii jääb võimalus sisukaks aruteluks ning täiskasvanu saab jälgida tundliku teema käsitlemist. Kui võimalik, võta appi lisaõpetaja, kes aitab arutelu läbi viia ning toetab vajadusel õpilasi.

Saada õpilastele e-kiri, et nad teaksid, mida oodata:

• Tutvustav kiri noortele enne SOS programmis osalemist (Küsi Peaasi.ee meeskonnalt ligipääsu täites allolev vorm!)

Tee kindlaks õpilased, kelle kohta on teada, et nad võivad olla suitsiidiriskiga või on nad kokku puutunud suitsiidikatse või lähedase kaotusega.
Kaalu nende õpilaste ja vanemate privaatset konsultatsioni, et materjalid läbi vaadata või arutada, kas ja kuidas nad programmis osaleda võiksid. Planeeri alternatiivne tegevus neile, kes programmis osaleda ei soovi.

Arvesta õpilastega, kes võivad vajada pausi tunni ajal
Mõne teismelise jaoks võivad depressioon ja suitsiid olla väga tundlikud teemad. Ole valmis, et mõni õpilane võib vajada programmi ajal pausi (mõtle ka sellele, kuidas õpilane sellest märku võiks anda ning milline see paus välja võiks näha). Tee kindlaks, mida peaksid tegema, kui tunned, et õpilane võib olla ohus.

Vaata läbi videoklipid, slaidid ja nendega kaasnevad juhised arutelule.

Planeeri järeltegevused
Planeerimisel on väga oluline tagada abi õpilstele, kes seda soovivad. Varu endale aega juhuks, kui mõni õpilane soovib vahetult pärast programmi vestelda. Et vajalik koolipersonal oleks koolis kohal, planeeri programm nii, et see ei jää viimaseks tunniks reedele ega koolivaheaega.

Pea võimalusel aru kohalike vaimse tervise abi pakkujatega. Uuri võimalust saata noored nende juurde edasi, samuti kas ja kui palju teenus maksab ning kui pikad on järjekorrad. Mõtle läbi, mida teha, kui õpilane abisoovi sedelil ütleb, et soovib kellegagi rääkida, aga hiljem ei saa temaga enam kontakti. Ole valmis, et lasevanemad võivad pärast programmi helistada, et arutada muret lapse pärast.

Enamik õpilasi, kes programmi läbimise järel abi paluvad, ei pruugi olla otseselt kriisis. Ometi tuleb selleks valmis olla ja uurida välja,mida kooli eeskiri sellistel juhtudel ette näeb ja kust saada kiiresti abi.

Peale videoid ja arutelusid täidetakse tuleb õpilastel täita depressiooni küsimustik.

• Depressiooni sõeltest (ainult kontaktõppes kasutamiseks) (pdf)

Näide, kuidas depressiooni sõeltest sisse juhatada:

“Ma jagan teile laiali depressiooni küsimustikud. Need juhivad tähelepanu erinevatele depressiooni sümptomitele ning aitavad hinnata selle taset. Testi tulemust ei saa kindlasti võtta kui diagnoosi. Kui oled mures mõne küsimuse või vastuse pärst, siis palun tule aruta seda minuga enne lahkumist.”

Küsimustikku täites õpivad noored tundma depressiooni sümptomeid, mis aitab neil iseseisvalt hinnata enda depressiivsuse taset, mõista seeläbi paremini iseennast ja vajadust abi otsida.

1) Õpilased täidavad küsimustiku.
2) Õpilased kasutavad lehe pöördel olevat hindamisjuhist, et välja selgitada oma depressiivsuse tase.
3) Arutage, mida erinevad skoorid tähendavad ja mida nende korral teha.
4) Soovita õpilastel pöörduda koolipsühholoogi poole, kui nende depressioonitesti tulemus andis selleks põhjust, samuti kui nad on mures enda või sõbra pärast.
5) Jaga õpilastele selget infot psühholoogide kohta, kes on vabad õpilastega rääkima (kes, millal ja kus).

Täitke abisoovi sedelid

Pärast programmi täidavad kõik õpilased sedeli, kuhu märgitakse kas, kellega ja millal soovivad nad rääkida enda või söbra murest. Iga õpilane (ka see, kes ei soovi kellegagi rääkida) paneb enda kokkuvolditud sedeli ühisesse ümbrikusse, mis suletakse ning edastatakse kohe pärast programmi koolipsühholoogile.

• Lähiõppe abiküsimise sedel (pdf)
• Kaugõppe abiküsimise sedel (pdf)

Vii läbi järeltegevused

Abiotsinugtega tegelemine
Suitsiidiennetuse programmis julgustatakse õpilasi pöörduma abisaamiseks täiskasvanute poole. Kool peab abivajava noorega tegelema läbimõeldult. Tegevus peab olema tõhus, koordineeritud ja ajastatud. Soovitame võtta abisoovijatega ühendust kohe samal päeval. Kui see pole võimalik, tuleb neile teada anda, millal plaanitakse nendega ühendust võtta, et nende ootused oleksid realistlikud. Kiiret abi vajav õpilane peab pääsema kohe kooli vaimse tervise spetsialisti juurde.

Lapsevanemate kaasamine
Alaealise õpilase lapsevanemaid tuleb kaasata igal sammul. Koolipsühholoog osutab lastele teenuseid reeglina lapsevanema või eestkostja informeeritud nõusolekul. Erandiks on olukorrad, mil nõusolek pole enne teenuseosutamist võimalik või vajalik, naiteks kriisisituatsioonid, kus õpilane on ohtlik enesele või teistele, või olukord võib kahjustada lapse heaolu. Kui arvad, et lapsevanem võib lapse heaolu ohustada, võta ühendust lastekaitse või politseiga.

Soovitus dokumenteerimiseks
Iga õpilase kohta on oluline dokumenteerida, kas ta on saanud vajalikku abi ja kas kool peaks tema jaoks veel midagi tegema.