Soovitused ajakirjanikele

Peaasi.ee meediakontakt

Anna-Kaisa Oidermaa
Telefon: 5258156
E-post: anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee

Statistikat psüühikahäirete kohta

  • 25-40% inimestest on elu jooksul mõni psüühikahäire (WHO, NIMH).
  • 38% EL elanikest on viimase aasta jooksul olnud psüühikahäire (European Neuropsychopharmacology, ECNP report 2011).
  • Psüühikahäired on juhtivaks haigestumise tõttu kaotatud eluaastate põhjustajaks.
  • 50-60% psüühikahäiretest avaldub esmakordselt enne 24. eluaastat.
  • Depressioon hetkel Eestis 5,6%, 70 000 inimesel, kellest kolmandik otsib abi.
  • Ärevushäired esinevad u 9% inimestest aastas.
  • Suitsiidi tegi 2013. aastal Eestis 218 inimest.
  • Haigestumise tõttu kaotatud eluaastatest 8-9% psüühikahäirete tõttu, kokku 12 000 eluaastat aasta kohta.

Soovitused psüühikahäirete kajastamiseks meedias

Üldised nõuanded

  • Ei ole hea defineerida inimest tema haiguse läbi. Alati olgu eelistatud nimetamine „inimene + psüühikahäire“ – nt. anorektik – inimene, kel on anoreksia; skisofreenik – skisofreeniat põdev inimene; depressiooni-kannataja – depressiooni diagnoosiga inimene.
  • Hääle andmine – on väga kasulik leida inimene, kes oskab kommenteerida: ideaalis mõni haigust isiklikult kogenud inimene; või vähemalt vaimse tervise spetsialist.
  • Pilt räägib vahel rohkem kui tekst – artiklite illustreerimine näiteks hullusärkide või polsterdatud sisemusega tubadega suurendab hirmu arsti juurde pöördumise ees ning tekitab valearusaamu tavapärasest ravist. Samuti oleks hea vältida ka häirete tõsidust tühistavaid, kergemeelseid pilte.
  • On kasulik olla teadlik stereotüüpsetest kujutusviisidest:
    Corrigan ja Watson 1 toovad välja filmi ja trükimeediat käsitlevates meediaanalüüsides kindlaks tehtud kolm levinud eksiarvamust:
  1. psüühikahäiretega inimesed on mõrtsukalikud maniakid, keda tuleb karta;
  2. nad tajuva maailma lapselikul viisil, mida tuleks imetleda;
  3. või on nad mässumeelsed kunstiinimesed, nn vabad hinged.

Olulisim: eriti kahjulikult mõjub vägivaldsuse ja ohtlikkuse stereotüüp. Tegelikkuses on psüühikahäire all kannatavad inimesed kuritegevuses pigem ohvrid kui ründajad; psüühikahäirega inimesed satuvad tavapopulatsioonist ligi 3 korda suurema tõenäosusega kuriteo ohvriks.

  • Spekulatsioonide vältimine – kui haiguse olemasolu ja relevantsus pole kindel, pole hea sellest rääkida ega kirjutada.

 

 

1 Corrigan, Patrick W., Watson, Amy C. 2002. The Paradox of Self-Stigma and Mental Illness. Clinical Psychology: Science and Practice, 9(1): 35-53.

Küsimusi kirjutamise käigus mõtlemiseks

  • Kas haiguse väljatoomine on vajalik? Kas on vajalik see ära tuua pealkirjas? Kas see annab loole midagi juurde? Kui haigus on loo juures oluline, küsi spetsialistilt kommentaari.
  • Kas kajastatud isiku perele on loo tegemise käigus antud võimalus midagi öelda?
  • Kas on lisatud infot, mis hõlbustaks samalaadsete probleemidega inimestel leida abi? Nt veebilehed, telefoninumbrid.
  • Kas kasutatav keel on sobilik, ei anna keelelisi hinnanguid?

Mõjub stigmatiseerivalt

Miks mitte? Mida tähendab? Mis kahju teeb?

Mida võiks pigem kasutada?

Vaimuhaigus, vaimuhaige

Sõna ei viita mitte ühelegi diagnoosile, haigusele; on anakronism, mis varasemalt tähistas skisofreeniat; nüüd aitab vaid kaasa stigma ja ebamääraste teadmiste levikule.

Psüühikahäire; vaimse tervise probleem; psüühikahäirega inimene; psüühilise / vaimse tervise probleemidega inimene

Hull, hullumeelne, hullunud, segane

Sõnad, mis on vaimse tervise probleeme kajastades kohatud.

Kui loos on juttu psüühikahäiretest: Vaimse tervise häirega inimene

Hulluarst

Sellise, tugevalt laetud kõnekeelse väljendi kasutamine süvendab hirmu abi otsimise ja vaimse tervise spetsialisti pöördumise ees.

Psühhiaater, psühholoog, psühhoterapeut – vastavalt konkreetsele olukorrale

Haiguse all kannataja

Kannataja kui ohvrirolli rõhutamine ja patroniseerimine.

Haigust põdev; konkreetse haiguse diagnoosiga

Skisofreenik, anorektik, buliimik, depressiivik, …

See on inimese defineerimine haiguse kaudu. Ärge kaotage loost inimest. Haigus ise võib seda tunnet tekitada niigi, ärgem lisagem seda tunnet sõnadega.

Inimene, kellel on / kes põeb haigust (skisofreenia, anoreksia, depressioon, ärevushäire jne)

Erilist tähelepanu nõuavad

  • Psühhopaat – ei ole soovitatav kasutada; kindlasti ei tasuks kasutada lihtsalt kellegi vägivaldse käitumise kirjeldamiseks.
    • Õige on kasutus vaid diagnoositud häire puhul (ning ka siis on soovitav ametlik nimetus) –düssotsiaalne isiksusehäire.
  • Lõhestunud isiksus ≠ skisofreenia. Skisofreenia ei tähenda lõhenenud isiksust, lõhenenud isiksuse puhul on tegemist omaette ja väga harva esineva psüühikahäirega (Dissotsiatiivsete häirete alla kuuluv F44.81 Isiksuse mitmesus). Selle häire oluline tunnus on kahe või enama täielikult erineva isiksuse olemasolu ühes inimeses, kusjuures korraga esineb vaid üks, kes ei ole teadlik teise olemasolust.
  • Maniakaalne ≠ vägivaldne; maniakaalsus viitab maaniale, mis on bipolaarse häire periood – seisund, mida iseloomustavad haiguslikult kõrgenenud meeleolu ning enesetunne, kiirenenud ja hüplev sihipäratu mõtlemine, normaalsest elavamad liigutused ja suurem tegutsemistung. Antud mõiste on muutunud keeles nii häguseks, et parem oleks vältida selle kasutust nii meditsiinilises kontekstis (kus see oleks korrektne, ent kutsub mitte-meedikutes esile asjatu keelelise seose vägivallaga) kui ka mujal.
Meediakajastuse soovitused koostanud:
Merle Purre
Peaasi.ee semiootik
Tartu Ülikool, semiootika ja
kultuuriteooria MA,
sotsioloogia doktorant
merle@peaasi.ee

Psüühikahäirete kajastamise näide

Sama sündmust saab kajastada mitmes valguses. Järgnevalt on ära toodud ühe juhtunud sündmuse ja sellega seotud isiku andmed ning allpool kaks võimalikku viisi seda lugu kajastada.

Isik:

  • 41-aastane Taavi Pärnits
  • 22-aastaselt diagnoositud skisofreenia
  • Viibinud haiglaravil kolmel korral, viimati 18 kuud tagasi pärast enesetapukatset
  • Puuduvad varasemad vägivallaintsidendid
  • Käib haiglas ambulatoorse ravi korras
  • Võtab psühhoosivastast ravimit

Juhtunu detailid:

  • Taavi kaotas oma ravimid millalgi eelmise nädala jooksul
  • Tal ei õnnestunud saada vastuvõtule, et kirjutataks uus retsept
  • Ta pöördus kõne all oleva päeva hommikul psühhiaatriaosakonda, kuid saadeti ära, kuna teda ei nähtud ohuna endale või teistele
  • Taavi koges paranoilisi luulumõtteid rahvarohkel tänaval
  • Ta peeti politsei poolt kinni populaarse rõivapoe riietusruumis

 

 

Üks viis sündmust kajastada: