fbpx

Kuidas arvuti kasutamisele piiri panna?

Meelistegevuse kättesaadavus

Miks üks tegevus on muutunud meeldivamaks kui teised? Seetõttu, et see tegevus pakub selliseid positiivseid tundeid, mida inimene vajab. Kes vajab suhtlemist, kes adrenaliini mängimise kaudu, kes põnevust, kes kuuluvustunnet jne. Olles selle arvuti vahendusel leidnud, soovitakse neid tundeid aina enam kogeda. Mõne aja möödudes tekib harjumine ehk varem samaväärne aeg tegevusele ei paku enam oodatud heaolutunnet ning selle tunde saavutamiseks on vaja tegevusele kuluvat aega või selle intensiivsust suurendada. Arvuti on “alati avatud” ja meelistegevus hiirekliki kaugusel. Seda saab sooritada nii, et keegi kõrvalt ei märkagi või muude oluliste tegevuste vaheaegadel, sageli ka samaaegselt.

Siin on nimekiri strateegiatest, mida paljud inimesed kasutavad, kui soovivad kontrollida oma meelistegevuste sooritamist arvutis. Otsusta kas ja millised neist võiksid Sinule sobida.

Vastupidise tegevuse praktiseerimine

Selle strateegia puhul tuleb teha muutused oma tavapärasesse meelistegevuse sooritamise rutiini. Näiteks kui tööle jõudes (nö. päeva sisseelamiseks) on esimene tegevus arvutis lemmikmäng, foorumi-, suhtlusportaali külastus vms, siis võiksid selle asemel lugeda ajalehte, vestelda kolleegiga, juua kohvi. Ehk tee harjumuspärase tegevuse asemel midagi muud. Kui koolist tulles on esimeseks toiminguks arvuti sisselülitamine, siis kõigepealt tee endale süüa, puhka, loe vms. Ehk tee harjumuspärase tegevuse asemel midagi muud. Kui arvuti meelistegevuses oled järjepanu tunde, siis tee iga poole tunni tagant paus. Ehk tee vahepeal midagi muud. Kui sooritad oma meelistegevust kindlas ruumis (magamistoas, töötoas, elutoas), siis vii arvuti teise ruumi üle.

Kindlad ajalimiidid

Sageli ebaõnnestuvad endale seatud reeglitest kinnipidamised seetõttu, et seatakse endale liiga ranged piirangud ega määratleta, kui palju ja millal meelitegevusele arvutis aega kulutada. Vääratamiste vältimiseks tuleb seada endale mõistlikud ja täidetavad eesmärgid. Nt. 40 tunni asemel 20 tundi nädalas. Seejärel jaga need 20 tundi konkreetsetele aegadele nädalaplaanis. Planeeri oma tegevused nii, et saaksid meelistegevusele arvutis kulutada aega sageli, kuid LÜHIDALT. Sellise strateegia kasutamine aitab Sul vältida tungi teket ja võõrutusnähtusid, kui ei saa oma meelistegevust sooritada. Samuti annab see Sulle võimaluse olla ise oma tegevuse kontrollija, mitte ei kontrolli Sind Sinu meelistegevus arvutis. Näide: Plaan 40 tunni asendamiseks 20-ga

Välised “stopid”

Selle strateegia eesmärk on aidata Sul õigel ajal meelistegevus arvutis lõpetada. Näiteks kui Sa pead hakkama oma kohustuste või muude toimingutega tegelema kell 14.00, siis sea alarm, äratuskell või taimer kella 13.30-ks. Siis on Sul veel pool tundi aega tegevuse lõpetamiseks. Teine helin säti 14.00-ks ja kellahelina peale sulge koheselt vastav lehekülg arvutis, kui pead seal töö(kooli)ülesannetega jätkama või sulge arvuti.

Alternatiivsed tegevused

Kuna Sa oled vähendamas või lõpetamas tegevusi, mis Sulle seni on positiivseid elamusi pakkunud, siis peaksid need asendama tegevustega, mis Sulle samuti positiivseid elamusi pakuvad. Sageli juhtub, et üks tegevus arvutis asendatakse teisega ja mõne aja pärast toob uus tegevus arvutis kaasa samasuguseid probleeme nagu eelnevgi. Seetõttu leia tegevusi väljaspool arvutit, mõtle, mis Sulle kunagi on meeldinud ja/või mida uut sooviksid proovida. Koosta nimekiri tegevustest millega Sa enne liigset arvutikasutamist tegelesid, lisa ka uusi, millega sooviksid tegeleda. Hinda iga tegevuse meeldivust iseendale.

Prioriteedid

Selle strateegia kasutamise korral tuleb Sul koostada nimekiri tegevustest, mida Sul arvuti vahendusel sooritada tuleb.
Prioriteetide seadmisel lähtu sellest, millised tegevused arvutis on olulised ja millises järjekorras need tegevused igal konkreetsel päeval tuleb sooritada. Ära asu enne uue tegevuse kallale, kui nimekirjas eelpool olev tegevus on lõpetatud. Prioriteetide loetelu toetab ajapiirangute seadmist, aitab tegevused lahus hoida (nt. samaaegselt MSN-is suhtlemine ja referaadi kirjutamine), mistõttu kumbki tegevus saab vajaliku tähelepanu ja süvenemise. Tegevustele prioriteetide seadmise oskus ennetab võimalikke vääratusi. Näide arvuti vahendusel sooritatavatest tegevustest prioriteetide järjekorras:
Esmaspäev:
1. Kontrolli e-posti (programm MS Outlook Express)
2. Kirjuta referaat (MS Word, materjali otsimiseks Google, Neti)
3. Soorita pangaülekanded (Swedbank´i internetipank)
4. Loe päevauudiseid (Delfi)
5. Külasta foorumit (lemmik.ee)
6. Facebook
7. Lobise K-ga MSN-is