Mis on dieedipidamine?
- Tarbitud toidu energiahulga (kaloraaži) range ja teadlik piiramine. See võib näiteks olla mõne välja töötatud dieedi järgimine, aga ka lihtsalt kalorite arvutamine ja rangete piiride seadmine.
- Toiduvaliku mitmekesisuse piiramine ja ühekülgne toitumine:
- süsivesikutevaesed dieedid: valgudieet, Atkinsi dieet
- rasvavaesed dieedid
- mahladieedid
- Ebaregulaarne toitumine:
- kellaaegade dieet
- 5:2 dieet (viiel päeval nädalas on söömine tavapärane ning kahel päeval oluliselt piiratud)
- toidukordade vahele jätmine
- “näljapäevade” pidamine, st osadel päevadel söögist loobumine
Kes peavad dieeti?
Dieedipidamine on väga tavapärane ja populaarne. Arvatakse, et umbes pooled tervislikus kehakaalus naistest on üritanud dieeti pidada. Ühe uuringu andmetel on dieedil peaaegu 70% 15-aastastest tüdrukutest ning 8% neist peavad väga ranget dieeti. Ühes uuringus leiti, et umbes 70% naistest ja 45% meestest, kes dieeti peavad, ei ole ülekaalulised ning neil ei oleks vaja dieeti pidada.
Dieedipidamisele eelneb rahulolematus oma kehaga, paks olemise tunne ja soov kaalust alla võtta.
Suurbritannias läbi viidud uuringus ilmnes, et ⅔ 14-15-aastastest neidudest ja 51% 12-13-aastastest tüdrukutest soovib kaalus alla võtta. Sellega seotud pinge tõttu jätsid ligi veerand neist noortest neidudest vähemalt ühe söögikorra päevas vahele.
Dieedipidamise ohud
Sage ja range dieedipidamine soodustab ülekaalulisust. 95% neist, kes peavad kaalu alandamiseks dieeti, võtavad kahe järgneva aasta jooksul juurde rohkem kui nad dieediga kaotasid. See on seotud sellega, et dieedi pidamisel piiravad inimesed tarbitud kalorite hulka ja toidu mitmekesisust väga rangelt ning on näljas. Dieedipidajad suudavad nälga ehk lühikeseks ajaks eirata, kuid pikaajaliselt mitte – tekivad isud ja liigsöömine. See omakorda tekitab ebaõnnestumise- ja süütunnet, mis võivad panustada kasvavasse rahulolematusse iseenda ja oma kehaga. Mõned inimesed elavad selliste tsükliliste dieedipidamistega terve elu – see tähendab, et dieet võtab igapäevaselt ja pidevalt teatud osa nende ajast ja energiast.
Lisaks on leitud, et range dieedipidamine aeglustab ainevahetust – kalorite põlemise tempo aeglustub.
Tavapäraselt ainevahetuse tempo normaliseerub mõne aja jooksul peale seda, kui inimene on hakanud taas tervislikult ja piisavalt sööma.
Range dieedipidamine mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Kaasneda võib halb hingeõhk, väsimus; esineb ülesöömist, peavalu ja lihaskrampe, kõhukinnisust, unehäireid; võimalik on luutiheduse alanemine.
Dieedipidamine võib rikkuda keha loomulikud reaktsioonid söögile, oma vajadustele ja isudele. Halveneb võime tunda nälga ja täiskõhutunnet ning inimene ei pruugi enam eristada oma emotsionaalseid vajadusi näljatundest.
Dieedipidamisele eelneb rahulolematus oma kehaga, paks olemise tunne ja soov kaalust alla võtta.
Suurbritannias läbi viidud uuringus ilmnes, et ⅔ 14-15-aastastest neidudest ja 51% 12-13-aastastest tüdrukutest soovib kaalus alla võtta. Sellega seotud pinge tõttu jätsid ligi veerand neist noortest neidudest vähemalt ühe söögikorra päevas vahele.
Miks inimesed peavad dieeti?
Paljud normaalkaalus inimesed peavad end paksuks, soovivad olla kõhnemad ning peavad seetõttu dieeti. Paljud ülekaalus inimesed soovivad kaalus alla võtta ning arvavad, et dieedi abil see õnnestub.
Arvatakse, et umbes ⅓ Maa elanikkonnast on ülekaalulised, aga umbes kaks korda sama palju inimesi peab dieeti ja tahab kaalus alla võtta.
Dieeti peetakse soovist olla kõhnemad. Ülemaailmne kõhnuseihalus on seotud paljude põhjustega, üks neist on sama laialt levinud paksusehirm. On leitud, et sageli kardavad juba algklasside lapsed paksuks minemist. Paks olemist peetakse meie ühiskonnas arusaamatult sageli häbi- ja taunimisväärseks.
Samamoodi mõjutab inimeste soovi dieedil olla suur dieeditoodete tööstus (dieedid, raamatud, toiduained, muud tooted) ja sellega kaasnev laiapõhjaline reklaamitöö. Kuna tegemist on väga kasumliku tööstusharuga, räägitakse dieeditööstuses dieetidest ebarealistlikult optimistlikult. Tegelikkuses on leitud, et pooled dieedipidajatest võtavad dieedi tulemusena kaalus juurde – viie aasta jooksul suudavad dieediga vähenenud kaalu hoida vähesed.
Range dieedipidamise edukus sõltub väga paljudest füüsilistest ja vaimsetest teguritest ning kindlasti ei ole see efektiivne moodus kehakaalu alandamiseks ülekaalulisuse puhul.
