Anoreksia

Anoreksia all kannataja kehakaal on sageli 15% alla ideaalkaalu, ta keeldub saavutamast oma pikkusele ja vanusele vastavat normaalkaalu. Selline kehakaal saavutatakse äärmiselt range ja ebatervisliku dieediga, sageli kaasneb liigne treenimine, söödud toidu väljaoksendamine, lahtistite kasutamine. Alakaalu ja näljutamise tõttu jääb inimene ilma eluks vajalikust energiast, mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seetõttu on anoreksia eluohtlik haigus.

Anoreksia all kannataja mõtted ja tunded keerlevad suures osas söömise ja oma kehakaalu ja -kuju ümber. Kuna anoreksia all kannataja kardab paksuks minna ja sageli vihkab oma väljanägemist, on söömine tema jaoks väga pingeline. Samal ajal on söömine ja söögist loobumine peaaegu ainus, millest anoreksia all kannataja suudab mõelda. Mõtted dieedist, söögist ja kehast täidavad suure osa päevast ning vähe jääb aega sõprade, pere ja varasemalt meeldivate tegevuste jaoks. Elu muutub väsimatuks kõhnumispingutuseks ning kõhnuse nimel minnakse äärmusteni. Ükskõik kui kõhn inimene ka poleks, talle tundub alati, et sellest ei piisa.

Anoreksia all kannataja arusaam oma kehakujust on häiritud, ta tundub endale paks ning seetõttu ka kole ja väärtusetu. Anoreksia alla kannatajate mõtlemine on muutunud; nad ei mõista, kui alakaalulised nad on ning seetõttu on neid inimesi keeruline veenda abi otsima.