Alatoitumine

Depressioon.

Alatoitumine mõjutab oluliselt inimese meeleolu. Liiga vähe söövad inimesed tunnevad tavaliselt masendust, nad on kergesti ärrituvad, pigem pahurad. Ühelt poolt mõjub meeleolule halvasti nii vähene söögiga saadud energiahulk kui ka teatud toidugruppide või toiduainete vähesus.

Paanika.

Kui inimene sööb pikaajaliselt väga vähe ning tema kehakaal on väga madal, siis mõjutab see ka üldist enesetunnet. Inimene võib olla tavapärasest tundlikum ja hapram. Sagedased süptomid on kaalutõusu-hirmuga seotud paanikahood. Paanikahood hääbuvad vaid siis, kui kaal tõuseb piisavale tasemel.

Sundmõtted ja sundkäitumised.

Väga sageli kaasneb alatoitumisega suurenenud kalduvus sundmõtetele. See tähendab, et inimene on tavapärasest paindumatum, ta viib jäigalt läbi oma kindlaid kombeid. Näiteks võib inimesel olla jäik tung kõndida iga päeva läbi kindel vahemaa või muutub asjade korrashoid ja puhtus tavapärasest veelgi olulisemaks. See takistab spontaansust ja lõõgastumist.

Eemaletõmbumine ja enesesse tõmbumine.

Alatoitumine võib lühiajaliselt hea tunde tekitada, eriti kui inimesed suurenenud tahtejõule või kaalulangusele tähelepanu pööravad. Kuid kui alatoitumine jätkub, kipub inimene teistest eemale tõmbuma ning keskendub väga iseendale. Ka seda võib selgitada aju alatoitumuse mõjudega. Samuti soodustab kalduvust vältida teiste inimeste seltskonda madal meeleolu ning ülearune keskendumine kõigile nälja vaka all hoidmiseks vajalikele rituaalidele.

Seksuaaltunnete kadu.

Alatoitumise korral on oodatav seksuaalsete kontaktide soovi kadu, selle põhjuseks on hormonaalsed muutused.

“Paks tunne”.

Enda paksuna või suurena tundmise fenomen on kõigi alatoitujate seas tavaline, hoolimata sellest, kas neil on söömishäire või mitte, ning nagu võib arvata, viib see edasise söömise piiramiseni. Me ei saa täpselt aru, MIKS see juhtub, kuid eksperdid arvavad, et paks olemise tundes on koos kõik need varjatud tunded, mis ongi eos viinud vajaduseni söömist piirata. Kui inimene juba on alakaaluline, kasvab paks olemise tunne paralleelselt kaalulangusega ja seega on “enda hiiglasena tundmise” ainsaks lahenduseks rohkem süüa, mitte püüda veelgi kaalu langetada.

Keskendumine.

Alatoitumise korral saab keskendumine alati kahjustatud, kuigi igaüks pole sellest teadlik, sundides end parasjagu käesolevale ülesandele  keskenduma. Sellegipoolest kirjeldavad alatoitujad end tihti ärksamana ja põhimõttekindlamana, kuid seda olekut ei suudeta kaua hoida. Pidev toidu ja kaalu peale mõtlemine, mis on üheks alatoitumise kõrvalnähuks, võib häirida võimet keskenduda muudele asjadele.

Sundmõtted toidust ja kaalust.

Inimene, kes sööb alla normi (ükskõik mis põhjusel), hakkab juhul, kui ta on oma kehakaalu suhtes tundlik, mõtlema rohkem toidust ja kaalust. See võib tekitada mõnes inimeses fanaatilise huvi söögitegemise, teistele inimestele küpsetamise, retseptide ja toitumisraamatute vastu ning tuua kaasa isegi unenägusid toidust ja kaalust. Mõnikord loobutakse vanadest huvialadest ja muudest hobidest.

Mõtlemise sügavus.

Alatoitunud inimeste mõttemaailm näib kokku tõmbuvat. Kõige selgemini väljendub see selles, et neile paistavad väga vähesed asjad korda minevat; mõnikord keerleb kogu mõtlemine selle ümber, kuidas mingit toitu leida või vältida, kuidas oma kaalu kontrollida või kuidas teha kindlaks, et toit on su jaoks “õige”. Seetõttu on inimesel väga raske oma tähelepanu millelegi muule suunata.

“Hääle” kuulmine.

Üks alatoitumuse tavalisi mõjusid on see, et paljud inimesed hakkavad kuulma “häält”, mis käsib neil veelgi vähem süüa. “Hääl” võib neile öelda ka seda, et nad on ahned isegi toidust mõeldes või kui söövad toitu, millega võiks kaal tõusta. Ekstreemse alatoitumise korral ähvardab “hääl” rohkem süüa soovivat inimest isegi karistada.

Suur hulk uuringuid tõestab, et isud on tegelikult alatoitumise/madala kaalu bioloogiliselt põhjustatud tagajärg ega lahene enne, kui inimene on võimeline sööma toitu, mis on toitainerikas ning piisava kaloraažiga. Isud ei kao ka enne, kui inimene on saavutanud tervisliku kaalu.

Isud.

Suurim alatoitumise mõju käitumisele tuleneb võimsatest isudest, tavaliselt suhkru- ja rasvarikaste toitude järele. Mõned inimesed vastavad neile isudele, tehes igasuguseid asju, et oma suud ja isu tegevuses hoida, näiteks treenivad ülemääraselt, suitsetavad, joovad alkoholi või isegi lutsutavad kive. Teistel inimestel takistab isude kontrollimist liigsöömine, mis omakorda viib järgmiste püüdlusteni söömist piirata ja mõnikord ennastkahjustava käitumiseni, nt väljutamiseni, ning siis juba edasiste tugevate isudeni.

Suur hulk uuringuid tõestab, et isud on tegelikult alatoitumise/madala kaalu bioloogiliselt põhjustatud tagajärg ega lahene enne, kui inimene on võimeline sööma toitu, mis on toitainerikas ning piisava kaloraažiga. Isud ei kao ka enne, kui inimene on saavutanud tervisliku kaalu.

Süda, vereringe ja kehatemperatuur.

Süda on lihas, mida ekstreemne alatoitumine võib kahjustada ning mis muutub seetõttu nõrgemaks. Vererõhk võib langeda eluohtlikule tasemele ja pulsisagedus aeglustub. Kehv verevarustus võib tekitada jalgadel haavandeid ning tugevat külmatunnet. Kõige murettekitavam mõju nõrgenenud südamele on arütmia teke (ebaregulaarne südametöö) ja halvematel juhtudel võib tagajärjeks olla südame seiskumine.

Suguhormoonid ja viljatus.

Selleks, et elutähtsamaid protsesse kaitsta, lõpetab keha suguhormoonide tootmise. Seksuaalsed tunded vähenevad ning puberteedi tundemärgid, vastavalt menstruatsioon tüdrukutel ja öised seemnepursked noormeestel, kaovad. Normaalne funktsioneerimine võib hilineda ka pärast normaalse toitumise ja kaalu saavutamist.

Luud.

Hormonaalsetel ja toitumuslikel muutustel on luude kasvule ja tihedusele tõsiselt kahjustavad mõjud. Puberteediiga on aeg, kui luud kasvavad ja tugevnevad. Kui seda sel perioodil ei juhtu, ei parane need kunagi. Hilisemas elus on tagajärjeks osteoporoos ning luumurdude risk.

Seedimine.

Alatoitujatel aeglustub seedetrakti töö oluliselt ning selle tagajärjel liigub toit sealt läbi väga aeglaselt ning tekitab ebamugavust. See selgitab suurenenud tundlikkust täiskõhutunde ja gaaside vastu, mis on tegelikult eksitav.

Nahk ja juuksed.

Alatoitumise mõjud erinevad inimeseti. Nahk võib muutuda kuivaks ja võivad tekkida varajased vananemise märgid. Väga madala kaalu puhul võib nahk oranžiks muutuda või kattuda õhukese karvkattega. Mõned inimesed märkavad, et nende juuksed muutuvad õhukeseks.

Uni ja puhkus.

Alatoitujatel on raske magada ning nad võivad ärgata varakult rahutustundega, mis ajab nad välja trenni tegema.