Söömishäire ja rasedus

Rasedusaegne söömishäire võib panna sinu kõhus kasvava lapse suurde ohtu mitmete meditsiiniliste kahjustuste tekkimise tõttu. Uuringud on näidanud, et isegi kui sa oled söömishäirest paranenud, võib sul siiski olla kõrgema riskiga rasedus. Võimaluse korral tuleb iga rasedust planeerida seda asjaolu silmas pidades,  kuna naised, kes on tervenenud juba kaheksa aastat tagasi, võivad endiselt kogeda raseduse katkemise, rasedusaegsete komplikatsioonide  ja sünnidefektide riski samamoodi, kui need, kes on alles äsja paranenud.

Eelnevalt mainitud komplikatsioonid võivad olla väga hirmutavad, kuid ei tasuks unustada, et paljudel söömishäiretega naistel on sündinud terved ja elurõõmsad lapsed.

Vastava söömishäire tüübile on ohutegurid mõnevõrra erinevad, näiteks anorektilised naised on alakaalulised ega pruugi võtta raseduse jooksul piisavalt kaalus juurde. Nad riskivad lapse erakordselt madala sünnikaaluga ja sellega kaasuvate terviseprobleemidega. Liigsöömishäire tõttu ülekaalulistel naistel on suurem oht kõrge vererõhu ja rasedusdiabeedi väljakujunemiseks ning suurekasvuliste laste sünnitamiseks. Buliimiahaigetel naistel, kes jätkavad väljutamist ka raseduse ajal võivad tekkida dehüdratsioon, organismi elektrolüütide tasakaalu häirumine ning see võib viia isegi südame rütmihäireteni. Ka liigne treeningkoormus raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ja surnultsünni ohtu.

Söömishäirega naiste füüsilise ja emotsionaalse tervise tõttu ohustavad neid rasestudes suurema tõenäosusega mõni järgmistest komplikatsioonidest:

– enneaegne sünnitus
– surnultsünd või iseeneslik abort
– suurenenud keisrilõikega sünnituse oht
– loote kasvupeetus
– rasedusdiabeet
– dehüdratsioon
– komplikatsioonid sünnitusel
– depressioon
– preeklampsia ehk rasedusaegne hüpertensioon
– loote väärarengud (näiteks suulaelõhe)
– kollatõbi
– lootevee vähesus
– enneaegne platsenta eraldumine
– suurenenud neeru- ja südamekahjustuse risk
– imetamisprobleemid

Sinu laps sõltub oma toitevajaduses täielikult sinust ja omandab sinu kehast nii palju vitamiine, mineraale ja kaloreid, kui palju ta vajab. Seega, kui sa ei söö piisavalt, võid sa muutuda veelgi nõrgemaks ja sul võib tekkida raskusi hingamise, kõndimise ja igapäevatoimetuste tegemisega. Siiski on eelnimetatud sümptomid täiesti loomulikud ja tavalised ka „normaalse“ naise raseduse ajal, lihtsalt söömishäirega naisel võivad need olla pisut võimendunud.

Arenev laps omandab su kehast ka endale vajalikku kaltsiumi, mistõttu võib sul tekkida suurenenud luumassi kadu ja kaasneda osteoporoos. Silmas tuleb pidada ka seda, et eelnevalt olemas olevad füsioloogilised probleemid (südame-, maksa- või neerukahjustus) võivad raseduse ajal ägeneda.

Rasedus võib süvendada ka söömishäirest põhjustatud psühholoogilisi probleeme, kuna tegemist on väga stressirohke ja emotsionaalse perioodiga. Paljude naiste jaoks on rasedusaegse kaalutõusuga toimetulek väga raske ja nad võivad tunda, et olukord väljub nende kontrolli alt. Mõned naised satuvad suurde masendusse ja neil võib tekkida rasedusjärgne depressioon. Kui sulle on omased sellised tunded, tuleb sul koheselt abi otsida!

Võib olla, et mõned naised ei paku sihilikult arenevale lapsele piisavalt toitu, kuna pabistavad üha enam lapse suuruse ja kuju pärast. Teised jällegi võivad oma last liigselt toita, mis võib samuti mitmeid probleeme tekitada. Siiski võivad paljude naiste haigussümptomid aga väheneda raseduse ajal ja nad suudavad korrektselt toituda, et tagada oma lapsele vajalikud toitained.

On tõestatud, et ema poolt raseduse ajal söödava toidu hulk ja kvaliteet võib avaldada suurt mõju lapse füsioloogiale ja ainevahetusele, luues soodsa pinnase ainevahetuslikele ja hormonaalsetele probleemidele, mis võivad lapse hilisemas elus põhjustada tervisehäireid ja psühholoogilisi probleeme. Näiteks rasedana ebapiisavalt söönud emad sünnitavad sageli alakaalulisi ja enneaegseid vastsündinuid. Neil lastel võib olla tulevikus suurem risk haigestuda diabeeti ja neil võib tekkida südamekahjustus. Kaasuvad probleemid hõlmavad häirunud insuliinitundlikkust, kõrget vererõhku, kõrget triglütseriidide taset ja liiga vähest “hea” kolesterooli taset. Tulevaste emade alatoitlus võib kaasa tuua loote puuduliku maksa arengu ja probleeme vere hüübimisega, mis võib neil täiskasvanueas põhjustada infarkti ja insulti (Jane Brody, New York Times, oktoober 1996). Jällegi tuleb aga meeles pidada, et eelnev informatsioon käib ka kõikide tervete naiste enneaegselt sündinud laste kohta.

Uuringute kohaselt on raseduseaegses alatoitluses emade lastel nooruki- ja täiskasvanuikka jõudes suurenenud ulatuslike meeleoluhäirete (depressioon; maniakaal-depressiivne, unipolaarne või bipolaarne häire) risk. Neil esineb edaspidises elus suurema tõenäosusega ka vaimseid häireid, sealhulgas madalat IQ-d, õpiraskuseid. Nähtavasti nõuab loote aju ja närvisüsteemi areng piisavas
koguses kindlaid toitaineid, mis ei pruugi olla tagatud, kui tulevane ema peab kaalu alandamiseks või äärmuslikuks kontrollimiseks dieeti.

Buliimiaga naiste poolt tarvitatavad lahtistid, diureetikumid ja teised seesugused ravimid võivad kahjustada arenevat last, sest nende ainete toimel väljuvad toitaineid ja vedelik kehast enne, kui need lapseni jõuavad ja talle arenemiseks vajalikku ainest pakkuda saaksid. Lisaks võivad sellised vahendid põhjustada loote väärarenguid, eriti kui neid kasutatakse regulaarselt.

Levinumad probleemid, mida rasedusaegne söömishäire sinu beebil võib põhjustada, on:

– madal sünnikaal
– hingamisraskused
– maksaprobleemid
– suulaelõhe
– puudulik areng
– lapse suurem suremuse tõenäosus ühe kuu jooksul pärast sündi
– madal Apgari skoor (skaala, mille abil hinnatakse sünnijärgselt beebi üldist seisundit, sh antakse 1 ja 5 minuti pärast sündi hinne 0-2 (0-halb, 2-hea) tema nahavärvile, südametegevusele, lihastoonusele, hingamisele ja kaasasündinud refleksidele)
– teised perinataalsed tüsistused
– imemisraskused
– nõudlik olemus
– ajukahjustus
– kehvad sotsiaalsed oskused
– dibeedirisk
– väärarengud
– südamekahjustus
– kasvuhäired
– psüühikahäired
– kehv õppimisvõime

Kui sul on õnnestunud rasestuda, on kõige olulisem tagada oma veel sündimata lapsele vajalikud toitained, sest sellest hetkest alates on väga tähtis, et tulevane ema sööks tasakaalustatult, tarbiks piisavalt vedelikku, võtaks rasedatele mõeldud vitamiine ja viibiks võimalikult stressivabas keskkonnas. Rasedus võib olla füüsilisele heaolule kurnav, mistõttu on hädavajalik korralik sünnieelne enesehooldus ja hea tervise juures püsimine.

Rasedaks jäädes:

• külasta oma naistearsti/ämmaemandat esimesel võimalusel ning ole temaga AUS rääkides talle oma varasemast/praegusest söömishäirest või probleemidest toitumisega
• võta kaalus tervislikult ja piisavalt juurde
• toitu tasakaalustatult, et saada kõiki vajalikke toitaineid
• läbi regulaarselt põhjalikke tervisekontrolle
• vajalikuks võivad osutuda täiendavad ämmaemanda külastused, et hoolikamalt lapse kasvu ja arengut jälgida
• konsulteeri söömishäiretega hästi kursis oleva toitumisspetsialistiga, kes nõustaks sind raseduseaegse tervisliku toitumise osas
• väldi lahtisteid, diureetikume ja teisi väljutamise meetodeid
• küsi oma arstilt infot psühhiaatriliste ravimite kohta, mida on raseduse ajal ohutu tarvitada
• pöördu psühholoogi poole saamaks nõustamist, et tegeleda oma söömishäirega ja tulla toime sügavamal peidus olevate murede ja hirmudega seoses toidu, kaalutõusu, kehakuvandi ja uue emarolliga; rakendage selleks nii induviduaalset kui grupiteraapiat
• väldi liigset treenimist, kuid arsti loal võta osa rasedusaegseid harjutusi tutvustavatest kursustest, et õppida tervislikult treenima
  ka kursused rasedusest, sünnitusest, lapse arengust ja lastekasvatusoskustest võivad tulla kasuks emaduseks valmistumisel
• luba oma ämmaemandal end kaaluda. See on vajalik, et hinnata sinu lapse tervislikku seisundit. Kui sa eelistaksid enda kaalutõusu mitte teada, siis palu oma arstil end kaaluda seljaga kaaluosuti suunas.
• teatud tingimustel, näiteks raske depressiooni või obsessiiv-kompulsiivse häire korral, võid sa vajada ravimite tarvitamist isegi raseduse ajal.