Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole teada psühhoosi kindlaid tekkemehhanisme, vaja on mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemist.
- Psüühikahäire suguvõsas
- Kriisid elus ...
- Keskkonnategurid
- Meelemürkide kasutamine
- Aju ja virgatsained
- Peresuhete iseloom
Kui inimese mõlemal vanemal on skisofreenia diagnoos, siis tõenäosus, et ta ei haigestu sellesse haigusesse, on natukene üle 50%. Neil, kel suguvõsas seda haigust on, on suurem tõenäosus haigestuda kui teistel inimestel. Põhimõtteliselt võib tekkida psühhoos igal inimesel, sõltumata tema intellektist, rahvusest, soost, vanusest või majanduslikust seisust.
Kriisid elus ja stressi tekitavad sündmused.
Sageli tekib esmakordne psühhoosi episood arengufaasis, kus inimesel on käsil iseseisvumine oma perest. Nagu teisigi haigusi, võib ka psühhoosi vallandada stressi tekitav olukord. Tavaliselt on see seotud mõne elumuutusega, koormuse tõusuga, pingeliste suhetega.
On leitud, et suurem võimalus psühhoosi haigestuda on neil, kes on kasvanud linnakeskkonnas ning teise põlvkonna immigrantidel.
Erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep, kuid ka hallutsinogeensed seened, amfetamiin, kokaiin ning alkohol võivad olla psühhoosi vallandavateks teguriteks.
Psühhoosi on uuringutes siiani seostatud eelkõige virgatsaine dopamiiniga, selle taseme muutustega otsmikusagaras ja teistes aju osades. Haigestumise risk on suurem neil, kellel on varases arengus tekkinud ajukahjustus.
On leitud, et haigestunute perekonnas on sagedasem kriitiline, halvustav või isegi vaenulik suhtlemisstiil, samuti on leitud ignoreerivat, vähese soojusega suhtlemist.