KEHA REAGEERIB

Kaotusele reageerib nii Sinu keha kui ka ajutegevus. Iga inimene ja tema reaktsioonid on erinevad. Need ei ole õiged ega valed. Enam levinud reaktsioonid on:

 

  • muutused unerütmis – magad kas liiga vähe või liiga palju
  • muutused söömises – isutus või liigne söömine, seedeprobleemid, kaalutõus või kaalukaotus
  • tugevad mäluhäired – unustad, mõtlemine on aeglane, sõnad ja nimed ei tule meelde
  • keskendumisraskused – ei suuda keskenduda ega loogiliselt mõelda, hajevilolek
  • energiapuudus ja jõuetus
  • suurenenud vastuvõtlikkus stressile ja haigustele, kroonilised haigused võivad ägeneda

 

Võid kogeda ka selliseid trauma- ja stressireaktsioone nagu suu kuivamine, tundlikkus helide suhtes, kontrollimatu värisemine (üle kere või nt käed, jalad, lõug), surve rinnus või kõris, õhupuudus, ägedad allergilised reaktsioonid. Enamik neist sümptomitest kaob aja jooksul iseenesest. Juhul, kui need ei leevene aja möödudes (uni ja söömine 4-6 nädala jooksul, muud 4-6 kuu jooksul), tunduvad talumatud või takistavad Sinu igapäevast toimetulekut, siis pöördu oma perearsti poole.

 

Kui leiad endale sobiva rahustava tegevuse, reguleerib see tegevus Su aju ja keha tööd. Regulatsioon tähendab tasakaalu ja sellega tegelevad eri närvivõrgustikud, mida keha kasutab stressile reageerimiseks. Tasakaalu leidmine võib olla trauma tõttu Sinu jaoks kurnav. Oluline on anda endale aega ja valu doseerida. Näiteks piisab vahel, kui räägid usalduslikule inimesele raskest teemast vaid mõne minuti. Ja siis räägid või mõtled milleski muust. Hiljem võib Sul tekkida soov veel rääkida.

 

Oma keha heaks saad ise teha järgmist: söö tervislikult ja regulaarselt (isegi kui ei ole isu), joo piisavalt vett, järgi mõistlikke uneaegu, liigu värskes õhus, jätka tavapärast rutiini igapäevaelus nii palju kui võimalik. Hoidu alkoholist ja muudest ainetest ning muust ennast kahjustavast käitumisest valu leevendamise vahendina.

 

 

 

„Matused. Pisarad ei tule. Keha on šokis, kaalu on kadunud õige mitmed kilod. Viibid jätkuvalt justkui reaalsuse ja ebareaalsuse piiril, kus näed, aga ei usu… Jaksad juba kõndida, aga ainult väga aeglaselt… Sees kõik keerleb, vaevled pingest tingitud lihaskrampide käes…“ Karmen, kaotas tütre