Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolulangus, kurbus ja pinge.
Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel süüakse suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suur kogus sööki. Seejuures on söömine kontrollimatu.
Söömissööstule järgneb tavaliselt häbi- ja väärtusetusetunne, hirm paksuks minna.
Kontrollimatuid söömissööste häbenetakse ja varjatakse, sageli ka lähedaste inimeste eest.
Sageli järgneb söömisele püüd söödud toidust lahti saada. Selleks kasutatakse pärast söömissööstu liigset treenimist, oksendamist, lahtisteid, diureetikume või nälgimist. Sageli lähevad buliimia all kannatajad kohe pärast söömist WC-sse.
Buliimia all kannataja eneseväärtustunne ja enesehinnang on ülekaalukalt ja liigselt seotud oma välimuse ja söömisega. Need inimesed on sageli liiga enesekriitilised, nad võivad olla halvas tujus, kergesti ärrituvad, nad võivad olla peaaegu alati väsinud ja kannatada energiapuuduse all.
Ilmneda võivad kurguvalu, ebaloomulik hammaste lagunemine ja muud sagedase oksendamise tagajärjed.
