Söömishäire ja rasedus

Söömishäired on lääne kultuuriruumis muutumas aina tavalisemaks, puudutades väga paljusid naisi ning kippudes eriliselt esile kerkima just parimas lapsekandmise eas (erinevatel hinnangutel esineb neid 2-4% noortel naistel). Raseduse ajal tunneb iga naine tavapärasest suuremat muret oma keha ja väljanägemise pärast, kuid neile, kes võitlevad söömishäirega võivad need üheksa raseduskuud põhjustada häire süvenemise. See kujutab endast ohtu nii füüsilisele kui vaimsele tervisele ning toob kaasa negatiivseid tagajärgi viljakusele ja rasedusele.

Söömishäired ja viljakus

Söömishäired, eriti anoreksia, mõjutavad viljakust ja seega võimalus rasestuda väheneb. Ebapiisavast tarbitavate kalorite hulgast, liigsest kehalisest aktiivsusest ja/või stressist tingituna puudub menstruaaltsükkel enamikel anoreksia all kannatajatest ning buliimia tagajärjel on ca 50%-l see ebaregulaarne.

Kuna söömishäired mõjutavad loomulikku hormonaalset tasakaalu, siis on ka  väga suure soovi ja püüete korral söömishäirega naistel rasedaks jäämine raskendatud. USA viljatuskliinikute naispatsientide hulgas on ühe uuringu kohaselt ligi 17%-l söömishäire(d). Lapse saamise soovi korral tuleb oma häirest koheselt arstiga rääkida nii neil naistel kes hetkel haiged on kui ka need, kes on minevikus söömishäirega kokku puutunud, sest ovulatsioonide taastumine võtab aega. Lootust ei tohiks siinjuures siiski kaotada, sest suurem osa söömishäirega naistest võivad saada terveid lapsi, kui järgivad antud suunised:

  • püüa saavutada ja säilitada tervislik kehakaal
  • väldi liigset treenimist
  • väldi söödu väljutamist (oksendamise esilekutsumise, lahtistite, diureetikumide vm abil)
  • konsulteeri sel teemal oma naistearstiga
  • pöördu toitumisspetsialisti poole ja alusta raseduseaegse tervisliku toitumisega, mis vajadusel hõlmab ka spetsiaalseid rasedatele mõeldud vitamiinipreparaate
  • pöördu psühholoogi poole saamaks nõustamist, et tegeleda oma söömishäire ja sügavamal peidus olevate muredega; rakendage selleks nii induviduaalset kui grupiteraapiat.

Planeerides last ära karda rääkida arsti(dele) oma söömishäirest. Mida avameelsemalt sa sellest räägid, seda rohkem oskavad arstid sinu ja su tulevase lapse tervise eest õigesti hoolt kanda.

Kui kaalud rasestumist

Kui sul on söömishäire või oled varem selle all kannatanud, konsulteeri enne rasestumist oma arstiga, kuna sinu keha ei pruugi olla valmis vastama areneva lapse nõudmistele.

Tulevase ema emotsionaalne ja füüsiline tervis vajab tähelepanu ja seetõttu tuleb mõelda järgnevatele aspektidele:

  1. Kuidas võib rasedus mõjutada sinu võimet söömishäirest paraneda?
  2. Kui mugavalt tunneksid sa end oma kehas rasedusaegsete ja -järgsete muutuste ajal ning kas see võib takistada sinu paranemist või muuta söömishäire hullemaks?
  3. Kas oled piisavalt terve ning veendunud, et suudad hoolitseda oma keha ja lapse eest raseduse ajal ja pärast seda?
  4. Kuidas suudad sa taluda stressi, mis kaasneb uue liikme lisandumisega perre?
  5. Kas viibid tervislikus keskkonnas rasedana ning kas see on tervislik ka sinu tulevasele lapsele?
  6. Kas oled valmis seisma silmitsi ohuga, et kui sa ei suuda tagasilangusest taastuda või haigusest piisavalt terveneda, võid sa selle oma lapsele „edasi anda“?
  7. Sa võid kannatada sünnitusjärgse meeleolu kõikumise või isegi depressiooni all. Kuidas suudad sa sellega pärast lapse sündi toime tulla?
  8. Kas sinu vaimne seisund võimaldab sul abivajadust tunnistada ning vajadusel seda otsida?
  9. Lapsed on küll südamlikud, armsad ja mõnusad kaisutada, kuid oled sa valmis ka vastutuseks, mis lapsevanemaks olemisega kaasneb?
  10. Miks sa soovid last saada?

Need kõik on olulised küsimused, mida endale esitada, kui sa oled seisnud silmitsi söömishäirega ning otsustanud saada lapse. See ei tohiks olla kergekäeliselt tehtud otsus ega ette võetud lihtsalt seepärast, et see näib olevat heaks motivatsiooniks söömishäirest paranemisel. Beebi ei too sinu ellu ainult rõõmu ja naeru. Laps vajab sinu armastust ja kaitset, ning selleks pead sa olema tugev ja terve.

Tihti esineb lapsele kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku toidukoguse vähendamist, pidevat rahulolematust oma laste kehakuju ja suurusega, hoidumist teiste pereliikmete ees söömisest või oma laste ülemäärases toitmises. Just loetletud faktorite tõttu võivad paljudel söömishäiretega vanemate lastel kujuneda samuti välja söömishäire ning probleemiga tegelemine on äärmiselt oluline. See kõik ei tähenda aga seda, et Sinust ei võiks saada suurepärast lapsevanemat. On lihtsalt äärmiselt oluline konsulteerida oma perearsti, nõustajate ja/või tunnustatud toitumisspetsialistiga, selleks, et mitte ohustada veel sündimata beebit ning edaspidi takistada häirunud toitumiskäitumise edasikandumist oma lastele.

Rasedus ja emadus nõuavad väga palju füüsilist ja psüühilist tugevust

Raseduse ajal saab arenev laps kogu oma toidu ema kehast. Kui süsivesikute, valkude, rasvade, vitamiinide ja mineraalide varud on ebapiisavad, loovutab naise organism kõik olemasoleva kõhubeebile, et tagada tema kasv ja areng. Kui vajalike ainete reservi läbi tervisliku toitumise piisavalt ei täiendata, võib tulevasel emal tekkida tõsine alatoitlus, mis omakorda võib põhjustada depressiooni, kurnatust ja paljusid teisi tõsiseid terviseprobleeme.

Vastavalt dr Nancy Buttele USA Põllumajandusministeeriumi Laste Toitumise Uurimiskeskusest (USDA Children`s Nutrition Research Center) ja Baylori Meditsiinikolledžist (Baylor College of Medicine) on täiendav toiduenergia raseduse ajal vajalik, et korvata ema ja loote kudedesse paigutatud energiat ning energiakulu suurenemist, mis tuleneb baasainevahetuse ja füüsilisele aktiivsusele kuluva energia muutustest.

Lisakaal, mis võiks olla Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu toitumissoovituste kohaselt keskmiselt 10-15 kg on tervislikuks raseduseks hädavajalik, kuid samas nii mõnegi söömishäirega naise jaoks väga hirmutav. Söömishäirega naistel tuleb vastu võtta otsus, kas nad suudavad toime tulla tervislikuks raseduseks vajaliku suurenenud toitainevajadusega. Mõned häirunud söömiskäitumisega naised suudavad rasedusaegse kaalutõusuga kergesti toime tulla, sest nad näevad seda kui ohverdust ülla eesmärgi nimel, samas kui teised juurdevõtmise mõtte ja kehakuvandi teemaga heideldes satuvad hoopis sügavasse depressiooni. Enamik söömishäirega naisi jäävad siiski kuhugi nende kahe äärmuse vahele.

.

Söömishäired raseduse ajal

Raseduse ajal on tagajärjed palju tõsisemad, sest haigus mõjutab lapse kasvamist ja arengut. Kaasneb suur hulk terviseriske, sh alatoitlus, elektrolüütide tasakaaluhäired (mis võib omakorda põhjustada neerupuudulikkust, infarkti ja ka surma), vitamiinipuudus ja dehüdratsioon. Söömishäire korral vajavad naised lihtsalt tervislikuks raseduseks erikohtlemist ja -hoolt ning soovituslik on saada raseduse ajal söömishäire alast teraapiat vastavas ravikeskuses..

Söömishäire mõju rasedusele

Rasedusaegne söömishäire võib panna sinu kõhus kasvava lapse suurde ohtu mitmete meditsiiniliste kahjustuste tekkimise tõttu. Uuringud on näidanud, et isegi kui sa oled söömishäirest paranenud, võib sul siiski olla kõrgema riskiga rasedus. Võimaluse korral tuleb iga rasedust planeerida seda asjaolu silmas pidades,  kuna naised, kes on tervenenud juba kaheksa aastat tagasi, võivad endiselt kogeda raseduse katkemise, rasedusaegsete komplikatsioonide  ja sünnidefektide riski samamoodi, kui need, kes on alles äsja paranenud.

Eelnevalt mainitud komplikatsioonid võivad olla väga hirmutavad, kuid ei tasuks unustada, et paljudel söömishäiretega naistel on sündinud terved ja elurõõmsad lapsed.

Vastava söömishäire tüübile on ohutegurid mõnevõrra erinevad, näiteks anorektilised naised on alakaalulised ega pruugi võtta raseduse jooksul piisavalt kaalus juurde. Nad riskivad lapse erakordselt madala sünnikaaluga ja sellega kaasuvate terviseprobleemidega. Liigsöömishäire tõttu ülekaalulistel naistel on suurem oht kõrge vererõhu ja rasedusdiabeedi väljakujunemiseks ning suurekasvuliste laste sünnitamiseks. Buliimiahaigetel naistel, kes jätkavad väljutamist ka raseduse ajal võivad tekkida dehüdratsioon, organismi elektrolüütide tasakaalu häirumine ning see võib viia isegi südame rütmihäireteni. Ka liigne treeningkoormus raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ja surnultsünni ohtu.

Söömishäirega naiste füüsilise ja emotsionaalse tervise tõttu ohustavad neid rasestudes suurema tõenäosusega mõni järgmistest komplikatsioonidest:

– enneaegne sünnitus
– surnultsünd või iseeneslik abort
– suurenenud keisrilõikega sünnituse oht
– loote kasvupeetus
– rasedusdiabeet
– dehüdratsioon
– komplikatsioonid sünnitusel
– depressioon
– preeklampsia ehk rasedusaegne hüpertensioon
– loote väärarengud (näiteks suulaelõhe)
– kollatõbi
– lootevee vähesus
– enneaegne platsenta eraldumine
– suurenenud neeru- ja südamekahjustuse risk
– imetamisprobleemid

Söömishäire negatiivne mõju tulevasele emale

Sinu laps sõltub oma toitevajaduses täielikult sinust ja omandab sinu kehast nii palju vitamiine, mineraale ja kaloreid, kui palju ta vajab. Seega, kui sa ei söö piisavalt, võid sa muutuda veelgi nõrgemaks ja sul võib tekkida raskusi hingamise, kõndimise ja igapäevatoimetuste tegemisega. Siiski on eelnimetatud sümptomid täiesti loomulikud ja tavalised ka „normaalse“ naise raseduse ajal, lihtsalt söömishäirega naisel võivad need olla pisut võimendunud.

Arenev laps omandab su kehast ka endale vajalikku kaltsiumi, mistõttu võib sul tekkida suurenenud luumassi kadu ja kaasneda osteoporoos. Silmas tuleb pidada ka seda, et eelnevalt olemas olevad füsioloogilised probleemid (südame-, maksa- või neerukahjustus) võivad raseduse ajal ägeneda.

Rasedus võib süvendada ka söömishäirest põhjustatud psühholoogilisi probleeme, kuna tegemist on väga stressirohke ja emotsionaalse perioodiga. Paljude naiste jaoks on rasedusaegse kaalutõusuga toimetulek väga raske ja nad võivad tunda, et olukord väljub nende kontrolli alt. Mõned naised satuvad suurde masendusse ja neil võib tekkida rasedusjärgne depressioon. Kui sulle on omased sellised tunded, tuleb sul koheselt abi otsida!

Võib olla, et mõned naised ei paku sihilikult arenevale lapsele piisavalt toitu, kuna pabistavad üha enam lapse suuruse ja kuju pärast. Teised jällegi võivad oma last liigselt toita, mis võib samuti mitmeid probleeme tekitada. Siiski võivad paljude naiste haigussümptomid aga väheneda raseduse ajal ja nad suudavad korrektselt toituda, et tagada oma lapsele vajalikud toitained.

Sinu söömishäire mõju tulevasele lapsele

On tõestatud, et ema poolt raseduse ajal söödava toidu hulk ja kvaliteet võib avaldada suurt mõju lapse füsioloogiale ja ainevahetusele, luues soodsa pinnase ainevahetuslikele ja hormonaalsetele probleemidele, mis võivad lapse hilisemas elus põhjustada tervisehäireid ja psühholoogilisi probleeme. Näiteks rasedana ebapiisavalt söönud emad sünnitavad sageli alakaalulisi ja enneaegseid vastsündinuid. Neil lastel võib olla tulevikus suurem risk haigestuda diabeeti ja neil võib tekkida südamekahjustus. Kaasuvad probleemid hõlmavad häirunud insuliinitundlikkust, kõrget vererõhku, kõrget triglütseriidide taset ja liiga vähest “hea” kolesterooli taset. Tulevaste emade alatoitlus võib kaasa tuua loote puuduliku maksa arengu ja probleeme vere hüübimisega, mis võib neil täiskasvanueas põhjustada infarkti ja insulti (Jane Brody, New York Times, oktoober 1996). Jällegi tuleb aga meeles pidada, et eelnev informatsioon käib ka kõikide tervete naiste enneaegselt sündinud laste kohta.

Uuringute kohaselt on raseduseaegses alatoitluses emade lastel nooruki- ja täiskasvanuikka jõudes suurenenud ulatuslike meeleoluhäirete (depressioon; maniakaal-depressiivne, unipolaarne või bipolaarne häire) risk. Neil esineb edaspidises elus suurema tõenäosusega ka vaimseid häireid, sealhulgas madalat IQ-d, õpiraskuseid. Nähtavasti nõuab loote aju ja närvisüsteemi areng piisavas
koguses kindlaid toitaineid, mis ei pruugi olla tagatud, kui tulevane ema peab kaalu alandamiseks või äärmuslikuks kontrollimiseks dieeti.

Buliimiaga naiste poolt tarvitatavad lahtistid, diureetikumid ja teised seesugused ravimid võivad kahjustada arenevat last, sest nende ainete toimel väljuvad toitaineid ja vedelik kehast enne, kui need lapseni jõuavad ja talle arenemiseks vajalikku ainest pakkuda saaksid. Lisaks võivad sellised vahendid põhjustada loote väärarenguid, eriti kui neid kasutatakse regulaarselt.

Levinumad probleemid, mida rasedusaegne söömishäire sinu beebil võib põhjustada, on:

– madal sünnikaal
– hingamisraskused
– maksaprobleemid
– suulaelõhe
– puudulik areng
– lapse suurem suremuse tõenäosus ühe kuu jooksul pärast sündi
– madal Apgari skoor (skaala, mille abil hinnatakse sünnijärgselt beebi üldist seisundit, sh antakse 1 ja 5 minuti pärast sündi hinne 0-2 (0-halb, 2-hea) tema nahavärvile, südametegevusele, lihastoonusele, hingamisele ja kaasasündinud refleksidele)
– teised perinataalsed tüsistused
– imemisraskused
– nõudlik olemus
– ajukahjustus
– kehvad sotsiaalsed oskused
– dibeedirisk
– väärarengud
– südamekahjustus
– kasvuhäired
– psüühikahäired
– kehv õppimisvõime

Lapseootuse eripära söömishäire puhul

Kui sul on õnnestunud rasestuda, on kõige olulisem tagada oma veel sündimata lapsele vajalikud toitained, sest sellest hetkest alates on väga tähtis, et tulevane ema sööks tasakaalustatult, tarbiks piisavalt vedelikku, võtaks rasedatele mõeldud vitamiine ja viibiks võimalikult stressivabas keskkonnas. Rasedus võib olla füüsilisele heaolule kurnav, mistõttu on hädavajalik korralik sünnieelne enesehooldus ja hea tervise juures püsimine.

Rasedaks jäädes:

  • külasta oma naistearsti/ämmaemandat esimesel võimalusel ning ole temaga AUS rääkides talle oma varasemast/praegusest söömishäirest või probleemidest toitumisega
  • võta kaalus tervislikult ja piisavalt juurde
  • toitu tasakaalustatult, et saada kõiki vajalikke toitaineid
  • läbi regulaarselt põhjalikke tervisekontrolle
  • vajalikuks võivad osutuda täiendavad ämmaemanda külastused, et hoolikamalt lapse kasvu ja arengut jälgida
  • konsulteeri söömishäiretega hästi kursis oleva toitumisspetsialistiga, kes nõustaks sind raseduseaegse tervisliku toitumise osas
  • väldi lahtisteid, diureetikume ja teisi väljutamise meetodeid
  • küsi oma arstilt infot psühhiaatriliste ravimite kohta, mida on raseduse ajal ohutu tarvitada
  • pöördu psühholoogi poole saamaks nõustamist, et tegeleda oma söömishäirega ja tulla toime sügavamal peidus olevate murede ja hirmudega seoses toidu, kaalutõusu, kehakuvandi ja uue emarolliga; rakendage selleks nii induviduaalset kui grupiteraapiat
  • väldi liigset treenimist, kuid arsti loal võta osa rasedusaegseid harjutusi tutvustavatest kursustest, et õppida tervislikult treenima
    ka kursused rasedusest, sünnitusest, lapse arengust ja lastekasvatusoskustest võivad tulla kasuks emaduseks valmistumisel
  • luba oma ämmaemandal end kaaluda. See on vajalik, et hinnata sinu lapse tervislikku seisundit. Kui sa eelistaksid enda kaalutõusu mitte teada, siis palu oma arstil end kaaluda seljaga kaaluosuti suunas.
  • teatud tingimustel, näiteks raske depressiooni või obsessiiv-kompulsiivse häire korral, võid sa vajada ravimite tarvitamist isegi raseduse ajal.

Pärast sünnitust

Sünnitusjärgne periood võib olla eriti raske just söömishäiretega emadele. Kui sa oled endine või praegune söömishäire all kannataja, võid sa kogeda suurema tõenäosusega sünnitusjärgset depressiooni. Paljudel naistel võivad tekkida söömasööstud ja väljutamishood või naasevad nad enda näljutamise juurde.

Tuleb meeles pidada, et kuigi beebi on nüüd sündinud, vajab ta jätkuvalt tervet ema, kes suudaks tema eest hoolitseda. Seega on ka pärast lapse sündi oluline jätkata tervislikku toitumist, et saada kõik vajalikud toitained. Vastne ema peab kindlustama endale energia ja tugevuse, et edukalt kõikide elumuutustega toime tulla, mis armsa lapse sünniga kaasnevad. Samuti on vaja jõudu, et hakkama saada võimaliku sünnitusjärgse depressiooniga.

Kui sa toidad last rinnaga, muutub korrektne toitumine veelgi olulisemaks, sest rinnapiima kaudu annad sa kõikvõimalike vitamiinide puuduse üle ka oma lapsele või ei suuda su keha üldse toota tema toitmiseks piisavalt rinnapiima.

Naised, kes ei suuda söömishäirest paraneda võivad tahtmatult „istutada“ ebatervislikke toitumistavasid ka oma arenevatesse lastesse. Hiljutised uuringud näitavad, et söömishäiretega naised kipuvad piirama kodus oleva toidu koguseid, keelduvad oma lastele söögivalmistamisest või nendega koos söömisest. Lisaks on nad ka tõenäolisemalt rahulolematud oma laste kehakuju või -kaaluga.

Söömishäired kipuvad liikuma mööda peresid ja just eelpool väljatoodu võib olla selle põhjuseks. Vanemad on oma laste jaoks olulised eeskujud, mistõttu peaksid nad neile demonstreerima tervislikke toitumisharjumusi.

Soovitused:

  • jätka nõustamisega, et parandada oma füüsilist ja vaimset tervist
  • teavita oma tugigruppi (arste, partnerit, sõpru ja teisi lähedasi) oma söömishäirest ja sünnitusjärgse depressiooni suurenenud riskist; palu neil pärast lapse sündi kättesaadavad olla
  • võta ühendust imetamisnõustajaga, kes aitaks imetamise alguses
  • jätka või alusta toitumisspetsialistiga kohtumist, et ta saaks aidata sul naasta tervislikult normaalse kehakaalu juurde

Küsimused-vastused söömishäirete ja raseduse kohta

Kui mul õnnestub rasestuda enne, kui olen söömishäirest paranenud, siis kas minu häirunud söömiskäitumine võib mu last kahjustada?

Võib. Söömishäiretega naistel on suurem raseduse katkemise risk kui tervetel naistel. Samuti võib sinu laps sündida enneaegselt, mis tähendab, et ta ei kaalu nii palju või ei ole nii hästi arenenud kui õigeaegselt sündinud lapsed. Madala sünnikaaluga vastsündinuid ohustavad paljud terviseprobleemid, milledest mõned võivad olla ka eluohtlikud.

2002. aasta jaanuaris ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud artikli kohaselt esineb enneaegselt sündinud lastel neuroloogilisi ja arenguprobleeme kuni varase täiskasvanueani, võimalik, et isegi kauem. Seesugusteks probleemideks on näiteks madalam IQ, õpiraskused ja ajuhalvatus. Lisaks kaasneb enneaegse sünniga suurem imiku surma ja kasvupeetuse tõenäosus esimese eluaasta jooksul. Isegi kui madala sünnikaaluga vastsündinud näivad olevat terved, võib juhtuda, et nad ei saavuta täiskasvanuna normaalset kasvu, jäädes kogu eluks väikeseks ja lühikeseks.

Aktiivse söömishäirega naiste lastel tundub olevat ka suurem sünnidefektide risk, sh ulatuslikeks puueteks nagu pimedus ja vaimne alaareng.

Mis siis, kui ma rasestun ajal, mil heitlen söömishäirega?

Kuigi söömishäire võib vähendada rasedaks jäämise tõenäosust, tuleb lihtsalt võtta kasutusele meetmeid kaitsmaks tulevase ema ja tema lapse tervist. Spetsialistid saavad aidata sul raseduse ja häirunud söömisega seotud erivajadustega tegeleda vaid siis, kui sa oled valmis oma probleemidest nendega täiesti ausalt rääkima.

Ma tean, et see kõlab isekalt, aga kas ma võin ennast kahjustada üritades rasestuda enne, kui olen häirest paranenud?

Sinust on väga mõistlik sellele juba ennetavalt mõelda. Tuleb aru saada, et sinu sees arenev laps võtab kogu endale vajaliku toitainete hulga sinu kehast ning kui sa oma varusid ei täienda, võid ühel hetkel olla hädas alatoitlusest tingitud depressiooni ja kurnatusega. Rasedusega kaasnevad füüsioloogilised ja emotsionaalsed nõudmisted võivad kaasa tuua selle, et võid tunda end ülekoormatu ja kontrolli alt väljas olevana.

Lisaks on 2001. aasta septembris ajakirjas American Journal of Psychiatry ilmunud artikli kohaselt aktiivse söömishäirega või varem häire all kannatanud rasedatel suurenenud keisrilõike risk, mis võib teha hoolitsemise iseenda ja vastsündinu eest keerulisemaks.

Kas on mingeid konkreetseid tervisehädasid, millega mul probleeme võib tekkida?

Hambad ja luud võivad muutuda nõrgaks ja hapraks, sest kasvava lapse kaltsiumivajadus muutub sinu omastdomineerivamaks. Kui sa ei täienda oma kaltsiumivarusid süües regulaarselt piimatooteid ja teisi kaltsiumiallikaid, võivad sind tulevikus ohustada luumõrad ja -murrud. Kui kaltsium on kord juba sinu luudest kadunud, on seda väga raske taastada.

Rasedus võib võimendada ka teisi söömishäirega seotud probleeme, näiteks maksa-, neeru- ja südamekahjustusi. Kõik last ootavad naised peaksid raseduse ajal olema ämmaemada hoolika jälgimise all. Mõne või mitme eelnimetatud komplikatsiooni käes vaevlevad naised aga peaksid konsulteerima arstiga kohe, kui rasedust kahtlustavad.

Kui ka laps sünnib tervelt, siis kas edasi on kõik korras?

On võimalik, et sinu laps on ja jääbki terveks. Kuid on ka võimalik, et ilmneb probleeme edasises elus, võib esineda aeglast või alaarengut. Füüsiliselt võivad nad olla väiksemad, nõrgemad ja kasvada aeglasemalt kui teised nende vanused. Ka intellektuaalse arengu poolest võivad nad oma ea- ja klassikaaslastest maha jääda. Emotsionaalselt võivad nad jääda lapselikuks ja sõltuvaks. Samuti ei pruugi neil välja areneda tõhusaid sotsiaalseid oskuseid ega edukaid suhteid teiste inimestega.

Samas ei tea antud olukorras keegi, kui paljud lapse arenguraskused on tingitud söömishäire meditsiinilistest tagajärgedest ja kui paljud sellest, et teda kasvatas emotsionaalselt vaevatud ning liigselt toidu ja kehakaalu pärast muretsev lapsevanem.

Mis võib veel minu ja lapsega halvasti minna, kui ma üritan rasedaks jääda?

Sa võid rasedusaegse kaalutõusu pärast depressiooni ja meeleheitesse sattuda, tundes, et ei kontrolli oma elu ja keha. Samuti on oht, et sa hakkad oma last alatoitma, et teda peenikeseks muuta, või ületoitma, näitamaks maailmale, et oled hoolitsev ema. Perekondi, kus kellelgi on söömishäire, vaevavad tihtipeale võimutülid toidu ja söömise pärast. On oht, et sa jätkad sama mustrit oma lapsega.

Uuringud näitavad, et tulevase ema dieeditamine ja madal kehakaal võivad põhjustada probleeme arenevale lootele, kes võib energia säästmiseks oma ainevahetust aeglustada. Liiga aeglane ainevahetus looteeas võib põhjustada ülekaalulisust, südamehaiguseid ja diabeeti lapse edasises elus. Ema dieedipidamine võib takistada ka nende vähestegi toitainete jõudmist loote ajju, tuues kaasa muutuseid elundites nagu maks.

Teisalt jällegi, kui arenev laps on ületoidetud, võib ta täiskasvanuna olla enam ohustatud ülekaalulisusest ja rinnavähist. Kõrgenenud veresuhkru tase võib pidurdada ka platsenta juurdekasvu.

Söömishäire ei oleks nii valdav ja oluline, kui mul oleks laps.

Emadus on stressirohke ning kui sa ei ole oma paranemise teel piisavalt tugev, võid sattuda kiusatusse pöörduda tagasi nälgimise ja enda „polsterdamise“ juurde tuttavlike toimetulekumehhanismidega. Ideaalis võiksid sa oma pere loomise ajaks olla õppinud ja juba praktiseerinud teisi, tervislikke ja tõhusaid keeruliste olukordadega toimetulemise mehhanisme.

Ma tõesti tahan last ja ma arvan, et emaks saamine annaks mulle motivatsiooni haigusest jagu saamiseks. Ma usun, et naudiksin rasedust, kuigi kaalutõusuga toimetulek on hirmutav. Mida ma saaksin teha, et kindlustada endale ja oma lapsele selles olukorras parim?

Mõned söömishäirega naised võtavad rasedust kui puhkust kaalumuredest. Nad tunnevad, et last saades teevad nad midagi olulist, mistõttu suudavad lapse tervise nimel oma tüsenemishirmu kõrvale jätta. Teised naised aga langevad kõhu paisudes sügavasse depressiooni ja tunnevad talumatut ärevust. Enamik tulevaseid emasid, kes kannatavad söömishäire all, paigutuvad kuskile nende kahe äärmuse vahele.

Kui kahtlustad, et oled rase või soovid rasestuda, siis räägi sellest oma arstile esimesel võimalusel, sest tervise jälgimine suurendab võimalusi, et sinu laps sünnib komplikatsioonideta. Samuti oleks kasulik külastada nõustajat, kes saab aidata sul toime tulla kõhkluste, hirmude ja muredega. Tulevastele lapsevanematele mõeldud loengud raseduse, sünnituse ja lapse sünnijärgse arengu kohta võivad anda sulle rahustavat infot selle kohta, mis sind ees ootab. Sa saad küll õppida lastekasvatusoskusi, kuid nägemus emaduse rollist on igaühe jaoks erinev ning oleneb paljuski sellest kui hea on läbisaamine iseendaga.