Anna endale aega ja luba tunda tundeid. Leinas ja traumas ei ole õigeid ega valesid tundeid, mõtteid ega keha reaktsioone. Need lihtsalt on nagu need on ja need on reaalsed. Iga inimene, tema reaktsioonid ja toimetulekuviisid on erinevad, ka sama perekonna sees. Suhtu sõbralikult ja austusega nii enda kui teistega toimuvasse.
Luba pisaratel voolata, kui need tahavad tulla. Nutmine on keha loomulik viis stressitaset alandada. Vajadusel leia turvaline koht, kus saad seda segamatult teha. Tea, et on täiesti sobilik ka mitte nutta. Võid panna endale leinatunnetega tegelemiseks ajalimiidi – nt pool tundi kuni mõni tund päevas. Vajadusel võid seda teadlikult pikendada. Kui aeg läbi saab, tegele kõige muu vajalikuga.
Räägi kellegagi, keda usaldad ja kes oskab kuulata. Tunnete sõnadesse panemine ja neile õigete nimede andmine aitab alandada stressitaset. Mõnikord võib võõrale rääkimine olla lihtsam kui oma pereliikmele ning on asju, mida Sa oma lähedase peale panna ei tahagi.
Kui Sul ei ole tuttavaid, kellega saaksid vabalt rääkida, võid kaaluda abiliinile helistamist või otsida ärakuulamist professionaalilt (eelistatult suitsiidi-, leina- ja traumateadlik spetsialist). Kui esimene nõustaja Sulle ei klapi, otsi edasi. Võid rääkida ka kellegagi, kellel on sama kogemus ja kes mõistab Sind. Sinu jaoks õige inimene on kindlasti kuskil olemas.
Tea, et Sa ei pea rääkima, kui see ei ole Sulle omane viis endas toimuvat mõtestada. Rääkimine on ainult üks leinaga toime tulemise võimalustest, siit nimekirjast leiad ridamisi muidki ideid.
Kirjuta. Pane otse ja ilma hinnangut andmata kirja kõik oma tunded ja mõtted, nii nagu need on. Sa võid kirjutada kirja lahkunule, et öelda välja asjad, mis jäid ütlemata või mis Sind vaevavad. Võid pidada päevikut. Oma tunnete ja mõtete sõnastamine aitab Sul juhtunut käsitleda.
Otsi ise aktiivselt abi ja võta pakutav abi vastu. Kui Sa oled harjunud kõigega üksi hakkama saama, siis nüüd on aeg paluda abi ja seda vastu võtta. See on tarkuse, mitte nõrkuse märk. Sa ei pea kõigega ise hakkama saama, eriti nüüd.
Kasuta võimalusi suhtlemiseks. Leia sellised suhtlemisvormid ja sotsiaalsed tegevused, mis sobivad Sulle ja annavad jõudu. Leinaga üksi jäämine ei ole pikas perspektiivis kõige elutervem valik. Kui suhe (või selle katkemine) on see, mis on haiget teinud, siis ka üks osa tervenemisest toimub läbi suhete.
Leinake peres koos, kui vähegi suudate. Nutke koos, mitte igaüks salajas üksi. Mälestage koos, meenutage koos. Rääkige lahkunust, ka toredaid ja lõbusaid mälestusi. Koos leinamine liidab ja teeb perekonna tugevamaks.
Ole valmis selleks, et pühad ja tähtpäevad (nt sünni- ja surmapäev) ning teised märgilised sündmused elus (nt kooli lõpetamine, abiellumine, lapse sünd) toovad valusad tunded taas tugevamini pinnale. Tühi koht torkab siis teravamalt silma ja äratab mälestusi, mis teevad haiget.
Tea, et Sul on vabadus luua tähistamiseks uusi traditsioone, jätkata vanu või loobuda sootuks tähistamisest. Sul on kindlam tunne pühale või tähtpäevale vastu minna, kui lood enda jaoks tegevusplaani. Mõtle läbi kõik tegevused ja võimalikud olukorrad. Näiteks olukord, kus kõik küsivad, kuidas läheb, aga Sina tegelikult ei taha midagi vastata ega sellel teemal üldse rääkida. Sul on lihtsam olukorraga toime tulla, kui mõtled ette läbi, mida siis vastata. Näiteks võid vastata: „Mõned päevad on paremad, mõned kehvemad. Täna tahan nautida püha.“
Osale mõnes tähenduslikus tegevuses. Võid anda mõtte oma kaotusele suunates selle energia mingisse Sinu jaoks tähenduslikku projekti. Näiteks võid kaasa lüüa heategevuses või ise midagi sellist algatada. Võid teha midagi loomingulist ning luua midagi, millega mälestada lahkunut. Kaotusele tähenduse andmine ja uue elu mõtte leidmine on oluline osa tervenemisest.
Usalda oma sisetunnet. Leinamiseks pole õiget ega valet viisi. Igaüks peab leidma enda jaoks sobiva. Kui tunned, et see aitab sind, loe mõnd raamatut, mis aitab Sul mõista leina, kriisi, depressiooni, suitsiidi. Kuula teiste lugusid. Vaata mõnd oma lemmikfilmi või kuula muusikat, mis sind rahustab. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, siis maga. Kui tunned, et Sind aitab füüsiline tegevus, siis leia võimalusi liikumiseks, jaluta, kasvõi lõhu puid.
Keha rahustamiseks katseta maandamise harjutust. Nii püsid oleviku turvalisuses. Kui keskkond on turvaline, siis võid tundagi end turvaliselt. Nimeta ruumis 3-5 neutraalset:
- asja, mida näed (nt värvi või kuju järgi)
- heli, mida kuuled (nt telefon heliseb, tramm sõidab, kell tiksub, keegi räägib)
- aistingut, mida keha tunneb (nt puust käetugi, tool istumise all, selg vastu tooli, varbad kinganinas)
Rohkem viise enda toetamiseks leiad siit: peaasi.ee/votted
„Mind ennast aitas tohutult ausalt rääkimine nendega, kes olid samuti raskusi läbi elanud ja ei peljanud avada seda, mis nende sees päriselt toimus.“ Maria, kaotas vanaisa
„Olen kodus samuti üsna vaba tütre meenutamisel olnud. Nii tuleb mul ikka huulile mõni tema nali või muu mälestuskild, kui hetkeolu selle üles toob.“ Karmen, kaotas tütre
