fbpx

Erinevate emotsioonidega toimetulek

Rõõm!
Tore! Hästi! Küll on hea!
Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus
Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused
Viha ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots
Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased. Minuga ei arvestata. Mind on ebaõiglaselt koheldud. Mind on ära kasutatud. Ma olen hüljatud. See pole õiglane! Ma ei kannata seda! Seisa enda eest! Võitle!
Soov/tung rünnata Adrenaliini tõus Pinge Energia tõus Kiirenenud hingamine Südamekloppimine Keskendumisraskused
Vastandumine Õiendamine Vali hääletoon Tusatsemine Nähvamine Vandumine Karjumine Sarkastilised ütlused Füüsiline kallaletung
Ärevus, närvilisus, hirm, paanika, piin, tardumus
Ohu või oma toimetuleku ülehindamine Nüüd see juhtub! Ma ei tule sellega toime! Mis siis, kui..?
Soov põgeneda või vältida Adrenaliini tõus Pinge Õhetus Kuuma- või külmahoog Higistamine Käte- või häälevärin Südamepekslemine
Teiste inimeste või kohtade vältimine
Depressioon Kurbus, masendus, lootusetus, meeleheide, õnnetusetunne
Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu. Midagi ei muutu paremaks. Tulevik on tume. Ma olen kõik kaotanud.
Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud Väsimus, apaatsus Mälu- ja keskendumise probleemid Une- ja toitumise probleemid Huvide kadumine Pinge, rahutus
Vaikne, vähese jutuga Isoleerunud, omaette hoidev Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Emotsioonide vaoshoidmine

Kui midagi väga häirivat on juhtunud, siis toob see paratamatult kaasa häirivaid mõtteid, emotsioone, kehaaistinguid, mälestusi jm ning nendega tegelemine peaks olema ajastatud ja sulle jõukohane (st et ei ujutaks sind üle ülitugevate tunnete ja kehaaistingutega). See ülesanne on siinkohal väga palju abiks.

Konteinerisse saab ajutiselt hoiule panna stressi, emotsioone, probleeme ja neid ka vajadusel (kui sul on vaja mõelda, või sellega tegeleda kas üksi või kellegagi koos) välja võtta. See aitab vähendada sinu igapäevaelu häiritust. Sa võid tahta teatud teemad „ära visata“, kuid see pole see koht.

Hey! I am first heading line feel free to change me

„Kujutle üht suurt kasti, konteinerit, mis on piisavalt suur, et sinna mahuks ära iga häiriv asi, kuid ära keskendu ühelegi häirivale asjale või kujutlusele. Sellel kastil on kaas, mis käib lukku. Võid panna kastile ka sildi, mis ütleb „ mitte praegu, hiljem“. Sa saad kaant avada ja sulgeda, kui tahad midagi välja võtta ja sisse panna, vähehaaval korraga. Kasti võib avada ainult siis, kui see on vajalik selleks, et asjadest aru saada, sellele mõtlemine aitab paremini olukorda mõista või on vaja emotsioone käsitleda või probleeme lahendada. Hea on, kui on keegi, kes sind selles toetab. Eesmärk on, et tegelemine oleks sulle jõukohane ja sa saaksid ise valida sobiva aja selle häiriva asjaga tegelemiseks.

Sest tegeleda on vaja.

Võid kujutada ette ka faili, millele paned nime ja salvestad selle oma arvutisse. Kui vaja selle faili sisu kätte saada, siis leiad selle faili hõlpsasti üles ja ta ei pääse sind häirima sulle ebasobival ajal (nt kui oled tunnis või õpid).

Võid luua konteineri ka helide, lõhnade jaoks. Võid panna häirivad helid või sõnad mõnele sulle sobivale elektroonilisele andmekandjale.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Kujuta ette, et jõgi voolab, viib kaasa lehed. Vool viib koos lehtedega ära ka sinu pealetükkivad mõtted, need lähevad vooluga kaasa.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Saada tugevad  emotsioonid kosmosesse või ookeani põhja.

Erinevate emotsioonidega toimetulek

Rõõm!
Tore! Hästi! Küll on hea!
Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus
Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused
Viha ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots
Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased. Minuga ei arvestata. Mind on ebaõiglaselt koheldud. Mind on ära kasutatud. Ma olen hüljatud. See pole õiglane! Ma ei kannata seda! Seisa enda eest! Võitle!
Soov/tung rünnata Adrenaliini tõus Pinge Energia tõus Kiirenenud hingamine Südamekloppimine Keskendumisraskused
Vastandumine Õiendamine Vali hääletoon Tusatsemine Nähvamine Vandumine Karjumine Sarkastilised ütlused Füüsiline kallaletung
Ärevus, närvilisus, hirm, paanika, piin, tardumus
Ohu või oma toimetuleku ülehindamine Nüüd see juhtub! Ma ei tule sellega toime! Mis siis, kui..?
Soov põgeneda või vältida Adrenaliini tõus Pinge Õhetus Kuuma- või külmahoog Higistamine Käte- või häälevärin Südamepekslemine
Teiste inimeste või kohtade vältimine
Depressioon Kurbus, masendus, lootusetus, meeleheide, õnnetusetunne
Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu. Midagi ei muutu paremaks. Tulevik on tume. Ma olen kõik kaotanud.
Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud Väsimus, apaatsus Mälu- ja keskendumise probleemid Une- ja toitumise probleemid Huvide kadumine Pinge, rahutus
Vaikne, vähese jutuga Isoleerunud, omaette hoidev Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Mõte

Tore! Hästi! Küll on hea!

Kehaline reaktsioon

Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus.

Käitumine

Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused.

ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots


Mõte

Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased.
Minuga ei arvestata.
Mind on ebaõiglaselt koheldud.
Mind on ära kasutatud.
Ma olen hüljatud.
See pole õiglane!
Ma ei kannata seda!
Seisa enda eest!
Võitle!

Kehaline reaktsioon

Soov/tung rünnata
Adrenaliini tõus
Pinge
Energia tõus
Kiirenenud hingamine
Südamekloppimine Keskendumisraskused

Käitumine

Vastandumine
Õiendamine
Vali hääletoon
Tusatsemine
Nähvamine
Vandumine
Karjumine
Sarkastilised ütlused
Füüsiline kallaletung


Mõte

Ohu või oma toimetuleku ülehindamine
Nüüd see juhtub!
Ma ei tule sellega toime!
Mis siis, kui..?

Kehaline reaktsioon

Soov põgeneda või vältida
Adrenaliini tõus
Pinge
Õhetus
Kuuma- või külmahoog
Higistamine
Käte- või häälevärin
Südamepekslemine

Käitumine

Teiste inimeste või kohtade vältimine

Mõte

Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu.
Midagi ei muutu paremaks.
Tulevik on tume.
Ma olen kõik kaotanud.

Kehaline reaktsioon

Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud
Väsimus, apaatsus
Mälu- ja keskendumise probleemid
Une- ja toitumise probleemid
Huvide kadumine
Pinge, rahutus

Käitumine

Vaikne, vähese jutuga
Isoleerunud, omaette hoidev
Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Emotsioonide tööleht “Lõpeta laused”

Hey! I am first heading line feel free to change me

Emotsioonide tööleht “Kuidas ma ennast tunnen?”

Põhiemotsioonid

Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone, mis on omased enamikele inimestele, olenemata kultuurist. Arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist saadik, alguses on need mitteteadlikud ning et kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt.

Emotsioonide uurija Paul Ekmani arvates on olemas teatud hulk emotsioone, mis erinevad üksteisest kvalitatiivselt – nii antava hinnangu, põhjustavate sündmuste, käitumuslike vastuste kui ka kehalise kogemuse osas. Ta tõestas, et erinevad maailma rahvad, sõltumata rassist, keelest ja kultuurilisest arengust, tunnevad ära vähemalt kuus põhiemotsiooni, kuigi äratundmisviisis endas võib olla kultuurilisi erinevusi.

Viha

raev, vimm, pettumus, ärritus, nördimus, solvumus, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldus

Vastikus

põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus

Hirm

ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika

Emotsionaalsed seisundid

Emotsionaalne seisund on tingitud konkreetsest põhjusest ja on mööduv. Seisundeid saab jagada tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel järgnevalt:

Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne.

Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus.

Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid – nt ärritumine või pettumus.

Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele.
Eristatakse kahte liiki stressi ehk pinget:
•eustress – mõjub soodsalt ja toetab kohanemist;
•distress – takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele.
Stress võib seega olla hea või halb, see võib motiveerida ja stimuleerida, kuid see võib tekitada ka ebameeldivaid kõrvalmõjusid (ärevus, depressioon, unehäired, somaatilised haigused jm).

Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega.

Emotsioonide väljendumine

Keeles on hulk sõnu, mis kirjeldavad emotsionaalset seisundit. Emotsioonikirjelduste paljusus koondub kahe suure teema – positiivne ja negatiivne ümber. Aga vastupidiselt keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Kui inimene tunneb suurt rõõmu, siis ei ütle see midagi selle kohta, kui palju või tugevalt kogeb ta samaaegselt kurbust, vastikust või pettumust. Sama kehtib ka vastupidiselt.

Emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas kõigis keeltes – emotsiooniväljendused on üldinimlikuks suhtlusvahendiks. Kuigi positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on keeltes vähem kui negatiivseid sõnu, kasutatakse positiivseid sagedamini.

Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit

emotsiooni välja näidata. Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reegleid täidetakse kolmel meetodil:

  • maskeerimine on katse emotsiooni peita;
  • moduleerimine on emotsionaalse miimika suurendamine või vähendamine;
  • simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole.

Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid on kultuurispetsiifilised.

Näotagasiside

Kas on mingit tõde selles vanas idees, et rõõmsa näo pähetegemine muudab tuju paremaks?

Uurimused kinnitavad seda. Hüpoteesi, et meie miimika mõjutab meie emotsionaalset kogemust, nimetatakse näotagasiside hüpoteesiks.

Näotagasiside hüpoteesi testimiseks paluti katseisikutel kujutleda üht kahest näolihaste kokkutõmbumisseisundist slaidide vaatlemise ajal. Näolihaste kontraktsioonid vastasid rõõmsatele või vihastele näoilmetele, ent katseisikud polnud sellest teadlikud. Katseisikud väitsid, et õnnelike nägudega slaidid muutsid neid rõõmsamaks ja vähem vihaseks ning vihaste nägudega slaidid muutsid neid õnnetumate ning vihasemateks.

Üllatus Tõsta kulmud nii üles, et laubale tekiks kortsud, ava silmalaud laialt, nii et iiriste kohal olev silmavalge paistaks, lõdvesta suu ümbruse lihased ja lase lõug kergelt rippu.

Viha Tõmba kulmud alla ja keskele kokku; pinguta oma alumisi lauge; suru huuled sirgelt horisontaalselt kokku.

Rõõm Tõsta suurnurgad üles ja naerata, kissita samal ajal silmi, võid ka laginal naerda.

Emotsioonid väljenduvad ka meie kehas, tekitades füsioloogilisi tundmuseid ja reaktsioone. Soomes viidi läbi uurimus, et tuvastada, millises kehapiirkonnas me mingit emotsiooni kogeme või tajume. Näiteks ärevus väljendub enim valu ja pingega rinnapiirkonnas, armumine aga tekitab sooja ja naudingulise kogemuse kogu kehas.

Kus emotsioonid asuvad?

Emotsioonide avaldumises osaleb koostöös  mitu erinevat ajupiirkonda.


Kumb nägu tundub kurvem?

Enamikele inimestele tundub, et parempoolsem nägu on natuke rõõmsam kui vasakpoolne. Tegelikult on näod identsed, kuid üks on teise peegelpilt. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vastupidi, siis suunurga asend vasakul pool on emotsioonide hindamisel olulisem kui täpselt sama suunurk paremas näopooles. Ehk siis emotsioonide regulatsioonis peetakse domineerivaks paremat ajupoolkera. Parem ajupoolkera domineerib emotsionaalse stiimuli äratundmisel ning vasak ajupoolkera domineerib emotsionaalses läbielamises.

 

Emotsionaalsed reaktsioonid, nagu kõik teisedki reaktsioonid, seostuvad inimese elukogemusega. Tingitud emotsionaalne reaktsioon on niisuguse neutraalse stiimuli poolt esile kutsutud reaktsioon, mis toimib koos tegeliku stiimuliga. Nt koera nägemine toob otsekohe esile hirmutunde inimesel, kes on kunagi koeralt hammustada saanud. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse klassikaliseks tingituseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid kaovad, kui organism õpib kahjulikku stimulatsiooni lõpetama, vältima või vähendama. Tingitud emotsionaalse vastuse tekkimise eest peetakse vastutavaks oimusagaras paiknevat mandelkeha (amygdala).

Mandelkeha omab ühendusi sensoorsete keskuste ja emotsiooni väljenduslikku, vegetatiivset ja hormonaalset reaktsiooni kontrollivate süsteemide vahel. Mandelkeha kahjustus katkestab kõik tingitud emotsionaalse reaktsiooni komponendid. Inimesed, kellel on mandelkeha kahjustus, ei tunne ära hirmunud näoilmet, ei suuda seda joonistada ja ei tunne ära tüüpiliselt hirmu tekitavaid helisid. Emotsioonide mäletamine on seotud hippokampusega.