fbpx

Kognitiivne käitumisteraapia

Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.

Mõtted, emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.

Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid, erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi.

Kognitiivsete käitumisteraapiate alused

Mõtlemise muutmine

KKT põhineb eeldusel, et meie mõtted tingivad meie tunded ja käitumise. Mõtted võivad soodustada halbu tundeid ja ebakohast käitumist või pärssida positiivseid tundeid ja kohast käitumist. Korrigeerides mõttemustreid, kogetakse teistsuguseid tundeid ja kehalisi aistinguid, mis julgustavad inimest käituma teisiti. Saades „siin ja praegu“ uue kogemuse osaliseks, omandatakse uued ja kasulikud toimetuleku viisid. Reaktsioonid rasketele olukordadele muutuvad seeläbi funktsionaalsemateks.

Terapeudi ja kliendi koostöö

Kuigi KKTs nagu ka teiste teraapialiikide puhul peetakse oluliseks terapeutilist suhet, ei keskenduta sellele otseselt. Terapeudiga koos selgitatakse millised on inimese eesmärgid teraapias ja käesolevas elusituatsioonis. Terapeudi abiga leitakse ja korrastatkse erinevate võtete abil mõttemustreid, mõeldakse välja sobivaid käitumiseksperimente. Treapeut on üsna aktiivne ja juhendav, aktiivsust ja katsetamisvalmidust oodatakse ka kliendilt. See on partnerite koostöö, kel ühine eesmärk. Näiteks võib olla eesmärgiks depressiooni sümptomite leevendamine, enesehinnangu parandamine. KKTs sõnastatakse eesmärgid väga täpselt ja konkreetselt, et nende saavutamist saaks jälgida ja kontrollida.

Kindel ülesehitus

KKT puhul on igal seansil kindel ja struktureeritud ülesehitus, kuhu kuulub nii mõttemustrite tuvastamine ja skematiseerimine, kui käitumiskatsete püstitamine. Terapeut tutvustab erinevaid tehnikaid, koos valitakse nende raskusaste ja elluviimise kava. Käib järjepidev ja sihipärane alternatiivide otsing ja järele proovimine. Tegevus ja muutused on suunatud olevikule.

Kodutöö

KKTs kasutatakse palju erinevate tegevuste kasulikkuse mõõtmist ning kodutööd, kus klient saab iseseisvalt oma mõtteid, tundeid ning käitumist jälgida, üles tähendada ning uusi lähenemisi katsetada.

Kuna eesmärkide saavutamiseks on vaja õppida midagi uut ning seda oma käitumisse juurutada, on vajalik, et inimene tegeleks sellega rohkem kui 45 minutit nädalas. Kodutöö kiirendab muutuste toimumist ning aitab uuel teadmisel juurduda.

Teraapia kestus ja sagedus

KKT on ajaliselt selgelt piiritletud teraapia liik. Sõltuvalt probleemi või häire iseloomust valitakse sobiv sessioonide arv, tavaliselt koosneb KKT 5-20 sessioonist. Tüüpiliselt kestab üks sessioon 45 minutit.

Kellele sobib?

KKT-d on kohandatud enamuse psüühiliste häirete raviks, eriti sobiv on see näiteks:

Ärevushäiretele
Meeleoluhäiretele
Sõltuvushäiretele
Kroonilise valu või väsimuse puhul