Piisav vaimne heaolu võimaldab meil tulla toime igapäevaelu pingetega, tulemuslikult töötada ja õppida ning anda oma panuse ka ühiskonna heaks või maailma paremaks muutmiseks. Meie vaimset heaolu mõjutab nii laiemalt maailmas toimuv, meie elukeskkond, töötingimused, lähisuhted, aga ka geenid ning varasemad elukogemused.
Paljudel meist võib elu jooksul ajuti või pikemaajaliselt tulla ette vaimse tervise raskusi, suisa 40% meist.
Raskustega toimetulekul on oluline osa nii professionaalsel abil kui ka
sellel, kuivõrd on mõnusaks eluks sobilik on meie lähiümbrus. Samuti
meie enda tegudel ning harjumustel.

Organisatsioonil on kasulik luua käitumisjuhis või plaan juhtumiteks, kus töötajate elus leiab aset traumaatilisi sündmusi või kriise. Samuti on tervise ja töövõime hoidmiseks hea mõelda läbi, kuidas toetada meeskonda või meeskonnaliiget, kui aset on leidnud traagiline surmajuhtum.

Kuigi traumaatilised sündmused ei pruugi toimuda töökohal, on neil mõju töövõimele ja kogu meeskonna sisekliimale.

Trauma mõju võib olla inimestele erinev. See võib mõne nädala või kuu vältel paista välja nii:

• keskendumisraskused
• kõrgenenud ärevus või hirmutunne
• uneprobleemid
• ebareaalsuse tunne

Lühiajaliselt tuleks pakkuda töötajale võimalust kas töökoormust vähendada, töötamist jätkata või võtta aega lähedastega olemiseks, vastavalt vajadusele. Töötajaga võiks läbi arutada, kellele juhtunu kohta millist infot anda. Näiteks ei pea kõigile andma detailset infot, kuid oluline võiks olla, et lähimad kaastöötajad ja juhid teavad, et töötajal on keeruline aeg ning ta võib vajada ekstra toetust ja mõistmist.

Sündmuste mõju võib olla ka pikemaajaline ning välja paista nii:

• unehäired, unetus
• eluisu on kadunud
• sotsiaalsetest kontaktidest distantseerumine
• pikemaajalised raskused mälu ja keskendumisega
• suurenenud on alkoholi või muude mõnuainete kasutamine
• iiveldus, valud rinnus või mujal, muud seletuseta füüsilised sümptomid
• tõusnud on riskid nii vaimse kui füüsilise tervise riketeks

Sellisel puhul peaks soodustama abi otsimist ning kaaluda, kas töökoht saab selle juures moraalselt või finantsiliselt toeks olla. Samuti aktiveerida kolleegide tugivõrgustikku, mil moel saab töökaaslasele endam toeks olla.

Ressursid:

Rohkem teavet kriiside ja trauma mõjust: https://peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/

Kuidas toimida töökohal suitsiidijuhtumi järgselt (ingliskeelne materjal):

https://www.bitc.org.uk/wp-content/uploads/2019/10/bitc-wellbeing-toolkit-suicidepostventioncrisismanagement-mar2017.pdf

Kuidas toetada töötajaid kriisis:
https://sotsiaalkindlustusamet.wordpress.com/2021/04/19/valgusfoori-tugipakett-toetab-tootaja-vaimset-tervist/?fbclid=IwAR3vtPf2wVRe1X9CF7POHXCGwFhbCTd366RTJgiOXYcy8ZYACVVaP_ZifxM

Traumeeriv sündmus töökohal, kuidas toetada (inglise keelne materjal)

https://cdn.mentalhealthatwork.org.uk/wp-content/uploads/2019/07/30101914/SM-Pathway-for-staff-exposed-to-a-traumatic-incident-at-work-FINAL.pdf

Depressiooni levimus, kahjud ja kasud

Enam kui veerandil (28%) Eesti inimestest on depressiooni risk. Töövõime kaotuse põhjustajana on depressioon nii Eestis kui mujal maailmas teisel kohal. Hinnanguliselt kaks kolmandikku depressiooni põdevatest inimestest ei saa abi. Depressiooni ja ka teise enam levinud vaimse tervise probleemide rühma ehk ärevushäirete ravis on rohkelt potentsiaali töö tulemuslikkuse ja majanduse jaoks tervikuna.

Kui ravi pakkuda isegi vaid 20%-le praegu ravita jäänud inimestele, võiks iga investeeritud rahaühik tuua tagasi kuni neli ning juurde võiks võita keskmiselt ühe tööpäeva kuus inimese kohta. Kahaneb nii haiguspäevade arv kui ka varakult pensionileminejate hulk. Vaimse tervise väärtustamise tulemuseks on parem tööõhkkond ning personali voolavuse vähenemine.

Kuigi tavaliselt räägitakse palju töötamise ja töökeskkonnaga seotud riskidest, on leitud uuringutes ka seda, et tööl käimine võib depressiooni ja ärevuse sümptome vähendada.

Kuidas depressiooni ära tunda?

Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi muud kui lühiajaline halb tuju või laiskus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla.

Sageli ei kogeta depressiooni puhul ainult kurbust, vaid ollakse ka mures, pinges, ärrituv, jõuetu. Tavaline on ka halb kehaline enesetunne, näiteks võib valutada pea, kõht või isegi kogu keha.

Nii palju kui on eri inimesi, on ka depressioonil eri nägusid, igaühe depressioonikogemus on pisut  isemoodi.

Abi otsimine ja ravi

Depressiooniga võib saada abi esmajoones perearstilt, vajadusel psühholoogilt, psühhiaatrilt. Depressiooni ravitakse nii psühhoteraapia, ravimite kui mõlema kombinatsiooniga. Abi on kindlasti sellest, mida inimene ise ette võtab enda enesetunde parandamiseks. Selleks võib kasutada mitmesuguseid eneseabi võtteid koos vaimset tervist toetava elustiiliga. Enda abistamiseks võib lugeda ka kaaslastega oma mõtete jagamist ja abi vastu võtmist.

Loe lähemalt depressiooni kohta SIIT.

Mida võiks teha meeskonnas depressioonist teadlikkuse kasvatamiseks?

Leidke meeskonnas kuni tund, et depressioonist juttu teha. Vaimse tervise hoidmise ja raskustega toimetuleku juures on kõige olulisem see, et vaimsest tervisest saaks vabalt rääkida. Kui teemat julgelt ja avalikult jutuks võtta, väheneb vaimse tervise stigma, mis teeb inimesi haigemaks ning takistab abi otsimist. Kogu meeskonnale on kasulik see, kui on võimalik leida ühine sõnavara ning tuua see igapäevane teema ka töö konteksti. Vaimne tervis on igaühel ja selle seisund võib kõigil muutuda nii paremaks kui halvemaks. Vaimsest tervisest rääkimiseks ei pea olema väljaõppinud ekspert. Igaüks võib saada iseenda vaimse tervise eksperdiks ja kõige suuremaks sõbraks.