Kui hea raha planeerija Sa oled? Kui kuu lõpus on Sinu pangaarvel rohkem raha, kui oled planeerinud ja Sul ei ole probleeme liigse kulutamisega, siis võid siit julgesti edasi minna. Kui  tunned aga vastupidist, siis varu pisut aega ja kannatust – siin on midagi just Sinule!

• Kui oled impulsiivne rahakulutaja internetis, ära lase veebibrauseritel meeles hoida sinu pangakaardi andmeid ning kustuta olemas olevad. See tähendab, et igakord kui hakkad midagi internetist tellima, pead sa püsti tõusma, et tuua rahakoti vahelt pangakaart ja seejärel käsitsi pangakaardi andmed sisse toksima. Tänu suurenenud vaevale võib väheneda impulsiivne kulutamine.
• Tee endale tavakontole juurde eraldi säästukonto ja ära selle konto pangakaarti rahakotis kaasas kanna. Pane see kaart kuskile kindlasse ja turvalisse kohta oma kodus.
• Harjuta endale sisse harjumus, et igal palgapäeval pead arved koheselt ära maksma. Arvuta endale peas ligikaudne summa, mis peaks sind järgmise palgapäevani kandma, ning ülejäänud raha kanna koheselt säästukontole.
• Pane viipemaksetele range päeva- ja kuulimiit.
• Eemalda telefonist online poodide rakendused.
• Hakka regulaarselt eelarvet koostama. Nii tekib ülevaade oma kuludest ja tuludest. Eelarve koostamine ei ole raske ja on täiesti jõukohane isegi siis, kui Sinu vihatuim tund kooli ajal oli matemaatika. Sul tuleb lihtsalt olla järjekindel ja aus ning kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Tähtis on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kipuvadki kuu lõpuks kogunema ootamatult suured summad.

Et eelarve koostamine läheks hõlpsamalt oleme valmis teinud ühe näidiseelarve põhja. Kui Sa seda ei soovi kasutada, siis võid koostada ise endale eelarve.

Kui inimestelt küsida, miks nad oma kodu koristavad, siis sagedasem vastus on, et korras ja mugavas kodus tunnen end hästi ja mul on seal hea olla. On inimesi kellele meeldib enda ümber kord nagu näiteks seriaalist tuntud Monk, ja on neid, kes kuuluvad teise äärmusse. Kõige rohkem on neid, kes kuuluvad nende kahe äärmuse vahele. Kui Sa elad koos teiste inimestega, siis on Sinuga koos elajatel sageli ootused, et ka Sina koristaksid ja hoiaksid oma asju korras. Kust siis läheb piir normaalse ja liigse koristamise vahel?

Kellele meist ei tuleks tuttav olukord, mil seisad koridoris ja hakkad just välja minema sirutad käe võtmete järele ja …..Mida pole? Muidugi võtmeid. Mhm, need ju just siin! Mida väsinumad või mida hajameelsemad me oleme seda rohkem kaotamisi ette tuleb. Siit saad lugeda häid nippe kuidas vältida liigset asjade kaotamist.

Kindlad kohad asjadele, mis kipuvad kergesti kaduma – võtmed, rahakott, telefon, tekid, kindad jne. Leia igale asjale oma kindel koht. Üks efektiivsemaid soovitusi võiks olla “võtmed, rahakott ja telefon pane alati kinga sisse või kõrvale. Kodust väljudes ei õnnestu kinga kogu selle varandusega lihtsalt jalga venitada. Ükskõik kui hajameelne Sa ka oled. Lisaks võid paigaldada endale “kergesti kaduvate asjade” riiuli või konksud, kuhu saad neid asju panna.

Välisuksele koosta nimekiri asjadest, mis peavad enne kodust väljumist sinuga olema. Eriti hea, kui eelmisel õhtul need juba ka välja otsid.

Hommikul on asju kaotada kõige suurem tõenäosus. Me ärkame ja oleme veel mõnusalt soojad ja unesegased, aga juba peab kiiruga kodust välja tormama. Et liigselt hommikust kiirustamist vältida otsi juba eelmisel õhtul välja riided, mida plaanid kanda ning asjad, mille pead järgmisel päeval kaasa võtma.

Kui ennetamisest abi ei olnud ja ese on ikka kaduma läinud, siis mine tagasi sinna kohta, kus Sul kadunud ese veel kindlasti olemas oli ja siis proovi meenutada, kus Sa pärast veel käisid ja mida tegid.

Osta endale erksat värvi rahakott, mis paistaks ka tumedadelt pindadelt välja.

Riputa võtmete külge helkur, erksat värvi aksessuaar või hakka kasutama karabiini, mille saad panna näiteks pükste või käekoti külge.

Kui kipud autoparklates käies parkimispileteid kaotama, pane endale autosse kättesaadavasse kohta väike ümbrik, kuhu saad pileti selle kättesaades kohe sisse panna.

Parkimiskoha meeldejätmiseks tee sellest näiteks igakord telefoniga pilt. Kui oled kellegagi koos, palu neilt abi, et asukohta meeleshoida ja/või anna ka parkimispilet nende kätte.

Hoia käepärast paberit ja pastakat või pane endale telefoni kuvaekraanile märkmiku rakendus, et kiireloomulised meeldetuletused või ülesanded esimesel võimalusel üles kirjutada. Telefoni eelis on see, et igakord ekraani avades, on see sul silme ees ning ei pea eraldi meeleshoidma seda, et märkmeid vaadata. Osad rakendused (nt Google Keep) lasevad märkmetele ka erinevaid taustatoone lisada, näiteks saad kõige tähtsamad asjad märkida punaseks, et sellele lisatähelepanu tõmmata.

Riputa koduseinale tahvel, kuhu saad tähtsad meeldetuletused üleskirjutada. Niivisi saad neid samuti pidevalt silme ees hoida.

Kui Sul on tunne, et Sa ei kontrolli enam oma elu,
aeg kaob lihtsalt mitte millegi peale ära ja tegemata tööde hulk kuhjub,  siin on esmased soovitused Sinule. Loe, mõtle ja proovi vähemalt üks kohe tänasest kasutusele võtta.

Kas see on üldse võimalik? On küll ja võtmesõnadeks on siin läbi mõtlemine ja oma elu ORGANISEERIMINE. See on kõige olulisem ja tõendatult efektiivne.
Sa saad organiseerida kõike, kuid mõistlik on keskenduda just nendele asjadele, millega Sul on raskusi. Allpool on toodud tõestatult efektiivseid soovitusi oma:

• aja ja päeva planeerimiseks;
• vajalike kohustuste meelespidamiseks;
• raha kulutamise piiramiseks, eelarve koostamiseks;
• keskendumisvõime ja õppimise efektiivsemaks muutmiseks;
• toa koristamiseks;
• asjade kadumise vältimiseks.

Tähelepanu! Me kõik kasutame ja mõistame seda mõistet – tähelepanu – oma igapäevaelus. Näiteks! Sa oled enne kontserdi algust lärmakal ja rahvarohkes inimhulgas ning üritad leida oma kaduma läinud sõpra. Kuhu ta kadus? Äsja oli ta ju siinsamas! Otsid tema nägu, tumedat juuksetukka ja rohelist pluusi ühtlaselt värvilisest inimmassist, üritad kuulatada tema häält erinevate häälte ja muusikafragmentide keskelt. Ja siis märkad tema nägu hõikamas sinu nime. Sa ei kuule oma nime, aga näed , kuidas ta huuled  Sinu nime moodustavad. Rõõmustad kergendunult ja hakkad liikuma tema poole. Minnes näed silmanurgast kokku saanud sõpru üksteist kallistamast, kedagi teisele lehvitamas ja siis kuuled järsku klaasi klirinat. Kõrvaloleval inimesel on pokaal käest pudenenud. Näed seda kõike silmanurgast, aga Sina oled keskendunud oma kadunud sõbra leidmisele ja jätkad tema poole liikumist.

Mis see tähelepanu siis on?  See on meie teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt (antud loos kadunud sõber) mitme korraga silmapiiril olevate objektide hulgast. Sa ei mõtle purunenud klaasile, nendele erinevate häälte omanikele ja muule, mida kõike võiks märgata inimsummas. Meie aju ja meel on kogu elu – tegelikult iga päev, iga tund, iga minut üle koormatud suurest hulgas infoga, mida aju peab töötlema. Osa sellest infost teadvustatakse, osa mitte. Isegi siis, kui me näiliselt justkui midagi ei tee, toimuvad meie ajus sajad protsessid. See eelnev näide on ainul väike hetk meie päevast. Palju infot jääb meil märkamata ja nii võib meie tähelepanu lasta sisse ka eksimusi ehk teha vigu. See tähendab, et me ei saa olla kogu aeg kõige suhtes tähelepanelikud. Meie võimetel on piirid.

Nii tegid kaks teadlast Simons & Levin juba 1998. a katse, mille käigus küsis katse läbiviija ülikooli linnakus jalutajatelt teed. Nende vahelt möödusid ust vedades kaks inimest. Üks neist vahetas teed küsijaga koha ja kui jalakäijalt küsiti,  ta pani tähele, et tegelikult küsis teed teine inimene, siis selgus, et ainult pooled küsitletutest olid seda märganud. Uskumatu, aga võimalik. Samal printsiibil jäävad märkamata ka paljud vead filmidest, näiteks vahetub stseeni jooksul näitleja toit – alguses sööb ta pannkooki ja stseeni lõpus croissanti (filmist “Pretty  Woman”) ilma, et publik seda märkaks ja teadvustaks. Sellised vead on vajalikud, et meie aju liigse info eest kaitsta.