Psühhoanalüütiline teraapia

Psühhodünaamiline psühhoteraapia põhineb eeldusel, et inimese käitumist, tundeid ja mõtteid mõjutavad oluliselt motiivid, mis on teadvustamata või asuvad eelteadvuses. Arvatavasti on igaüks meist teinekord ära tabanud, et oleme käitunud endale arusaamatul viisil. Me ei näe end täielikult läbi ning vahel võivad asjaolud, mida me enda kohta ei tea või ei mõista, meile raskusi põhjustada. Mida enam selliseid asjaolusid inimeses on, seda enam need tema elu määravad ja juhivad.

Enda puhul on alateadlikku raske tähele panna, kuid teiste juures on seda kergem märgata. Võime ju päris selgesti näha, kuidas mõni meie lähedane korduvalt ühe ja sama reha otsa astub, kuid tema ise seda millegipärast ei märka.

Psühhodünaamilises teraapias aitab terapeut inimesel alateadlikku märgata, tuua seda teadvusesse, saada paremini iseendaga kontakti, tunda paremini oma tundeid ja käitumiste motiive.

Psühhodünaamilise teooria järgi läbib inimene oma arengus erinevaid faase. See, mida me kogeme imikuna, lapsena, noorukina, mõjutab oluliselt meie hetkeolukorda. Meie minevikus olnu määrab paljuski ära selle, kuidas me praegu kogeme ümbritsevat maailma, millised on meie suhted teiste inimestega ning kuidas me end nendes suhetes tunneme.

Kui arengufaaside läbimine ei kulge sujuvalt, võib tekkida erinevaid pidurdumisi või kõrvelekaldeid, mis inimese elu häirima hakkavad. Teraapia eesmärk on seiskunud areng uuesti käivitada ning soodustada selle häirimatut kulgemist.

Psühhodünaamilise teraapia juures on eriti oluline terapeutiline suhe, mis ehitatakse üles terapeudi ja kliendi koostöös. Usaldusliku ja turvalise suhte kontekstis on võimalik kogeda tundeid, mis on olnud liialt suurt valu, häbi ja süütunnet tekitavad ning seetõttu alateadvusesse tõrjutud. Samuti aitab terapeutiline suhe peegeldada ning nähtavaks teha raskusi, mis ilmnevad inimesel teistes suhetes.

Terapeudi roll ei ole anda nõuandeid, kuidas oma elu elada, ta aitab näha raskuste aluspõhja, saada aru, miks inimene just nõnda mõtleb ja tunneb.

Teraapia käigus võib ette tulla erinevaid perioode, mil ajutiselt muututakse ärevamaks või kurvaks. Samuti võib tunda vabanemistunnet või tunnet, et kõik elumured on lahenduse saanud. Vahel võib olla teraapiast täiesti kõrini, võib olla väga igav või tunne, et see ei vii kuhugi. Sellised tunded on pigem ootuspärased ning võivad viidata sellele, et käimas on töö sisemiselt olulise teemaga.

Psühhodünaamilise suunaga teraapia nõuab aega ja pühendumist. Teraapias käimist võib võrrelda endaga tegelemisega laiemas plaanis. Kui inimene käib jõusaalis, siis selleks, et enda keha paremini tööle saada. Samamoodi on teraapias käimisega, see on tegelemine oma sisemaailmaga, selle avastamine ja uurimine ning see võib kesta teinekord mitmeid aastaid (nagu me võime jõusaaliski käia aastaid). Tegemist on omamoodi ajutreeninguga ja raske on öelda millal me valmis oleme. Peaasi, et me tunneme kuidas midagi meis muutub. Seansside sagedus on reeglina 1-3 korda nädalas.