Kuidas saaksin oma uskumused muretsemise kasulikkuse kohta ümber hinnata?

Uskumused muretsemise kohta

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

Abistavad küsimused, et uskumused ümber hinnata

  • Kas tunnen mõnda inimest, kes on küll hooliv, ent ei muretse sama palju kui mina?
  • Mis näitab lisaks muretsemisele veel, et mulle läheb miski korda?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.

  • Kas mõtlen muremõtteid üha uuesti ja uuesti selle asemel, et asuda probleeme lahendama? (Kas palun ülemuselt vaba päeva selle asemel, et muretseda, äkki jään üritusele hiljaks, kuna pean kauem tööl olema?)
  • Kas tean inimesi, kes on tavaliselt hästi ette valmistunud, kuid ei muretse sama palju kui mina?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine motiveerib.

  • Ega ma ei aja muretsemist segi mingi konkreetse ettevõtmisega (näiteks oma essee alustamisega)?
  • Kas olen muretsedes tõepoolest motiveeritud?
  • Kas muretsemine ei muuda mind ärevamaks, nii et tegelikkuses mu töövõime langeb?
  • Kas muretsemine on kunagi mind takistanud midagi tegemast (näiteks olen muretsenud kooli pärast niivõrd, et olen jäänud seetõttu hoopis koju)?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

  • Kui midagi halba juhtuks, kas ma tõepoolest oleksin muretsemise tõttu vähem häiritud?
  • Kas mu elus on varem midagi halba juhtunud? Kas olin siis tänu muretsemisele selleks rohkem ette valmistunud?
  • Kas muretsemine ei muuda mind tegelikkuses hoopis emotsionaalsemaks?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine ennetab halba.

  • Kas vaatamata sellele, et olen muretsenud, on halbu asju siiski juhtunud?
  • Kas saaksin testida oma teooriat seeläbi, et muretseksin terve päeva ja kontrolliksin, kas midagi halba juhtub ja järgmisel päeval ei muretseks ning kontrolliksin uuesti, ega midagi halba pole juhtunud?

Muretsemisest saab probleem siis, kui seda esineb üha enam –  peaaegu iga päev ning see muutub kontrollimatuks. Kui Sulle tundub, et muretsed enam kui Su sõbrad, paljude erinevate asjade pärast ning Sa ei suuda muretsemist peatada, siis võib Sul olla üldistunud ärevushäire. Ehk sooviksid sellest rääkida kellelegi, keda Sa usaldad ja otsida ka professionaalset abi.

Saad muretsemise kasulikkust ümber hinnata ka nii, et küsid endalt, millist kahju on muretsemine tekitanud. Näiteks:

On see mõjutanud minu suhteid? Kas mõni inimene on minu muretsemise tõttu vahel ärritunud minu peale või olnud minu pärast mures?

Kui palju aega ja energiat panustan muretsemisele? On see seda väärt?

Kas see mõjutab ka mu füüsilist enesetunnet? Olen ma enamasti pinges, sageli ka väsinud või on mul muretsemise tõttu raske uinuda?

 

Kui siiski arvad et Sinu muretsemisest võib aeg-ajalt kasu olla, küsi endalt järgmist: “Kas saaksin samasuguse tulemuse saada kuidagi teisiti? Kas ma saaksin olla samaaegselt hooliv õde ning mitte muretseda? Kas saan olla korralik, motiveeritud ja ette valmistatud ka kogu aeg muretsemata?” Kui arvad, et saavutaksid ka muretsemata sama häid tulemusi, siis võid kasutada ka mõnd teist viisi, et muretsemisega toime tulla.

Hey! I am first heading line feel free to change me

MURETSEMINE EI VÕTA HOMSELT KURBUST, VAID TÄNASELT JÕU

Kui oled veendunud, et muretsemisest ei ole tegelikult kasu (kui see ei abista, vaid mõnikord hoopis tekitab probleeme), võid omandada uusi meetodeid muretsemisega toimetulekuks.