Autismispektri häired

Mis need väga lühidalt on?

Sotsiaalse verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni probleemid

Piiratud jäigad käitumismustrid, harjumused ja huvid

Püsivad suhtlemisraskused.

Pikemalt:

Autismispektri häireid (ehk pervasiivseid arenguhäireid) iseloomustavad mitmed tunnused, millest osa on äratuntavad juba esimesel paaril elukuul, kui lapse sotsiaalne areng ei ole eakohane. Teistel ei avaldugi eriti mingeid eripärasid enne 3. eluaastat või tulevad need nähtavale koguni alles kooli minnes või suurte muutuste ajal põhikooli alguses. Kui autistlikud jooned ei ole tugevad ja keskkond on olnud toetav, võivad raskused tekkida alles hilises teismeliseeas, ülikooli minnes või muude suurte keskkonnavahetuste ajal. Osad inimesed õpivad elu jooksul muutuste ja sotsiaalsete nõudmistega paremini toime tulema ning omandavad vajalikud oskused, teistele on see keerulisem. Autismispektrihäireid esineb poiste seas märgatavalt rohkem kui tüdrukute seas.

Kui tavaliselt on sotsiaalsete oskuste õppimine loomulik ja toimub muu arengu käigus, siis autismispektrihäirega inimese jaoks on see sattumine maale, mille keelt ta ei räägi ja mida keegi õieti õpetada ei oska. Sotsiaalsed oskused tuleb sel juhul teadlikult nullist õppida ja õpetada.

Autismispektri häireid esineb erinevate hinnangute ja diagnostiliste kriteeriumide põhjal 1:1000 kuni 1:100 inimese kohta, kuid selliseid jooni on tunduvalt rohkematel inimestel. Autismispektri häirega inimesi iseloomustavad eelkõige suhtlemisraskused, omapärane suhtlemisviis, probleemne arusaamine teiste inimeste emotsioonidest, soovidest, kehtivatest reeglitest, jäikus eluviisides ja mõttelaadis, stereotüüpsed ehk korduvad ja sügavad huvid, harjumused ja käitumised jms. Kui probleeme pole mujal kui sotsiaalsete märkide lugemise ja väljendamisega, võidakse seda nimetada “sotsiaalse kommunikatsiooni häireks”.

Mis see autismispekter tähendab?

Seda, et allpool kirjeldatud raskuste määr erineb. Mõnedel inimestel on autismispektri häire tunnuseid enam kui teistel, teistel jälle on neid ainult mõni. Kuigi paljud jooned on ühised, on iga autismispektri häirega inimene unikaalne ja eriline.

Tüüpilisemad jooned on:

Raskused sotsiaalsete märkide, näiteks kehakeele, žestide, hääletooni, näoväljenduste mõistmise ja tõlgendamisega.

See toob sageli kaasa probleeme, kuna inimene ei pruugi mõista, millal teine inimene temaga suhelda tahab/ei taha, ja käituda kohatult, pealetükkivalt või hoopis igaks juhuks eemale tõmbuda segadustunde tõttu, mida teiste inimeste kehakeel ja näoväljendused temas tekitavad. See võib tekitada raskusi nii koolis, trennis kui perekonnas.

Vähene empaatiavõime ja teiste inimeste vaatenurga mõistmise probleemid. Teisiti öeldes ei ole autismispektri häirega inimestel välja kujunenud vaimu- ehk meeleteooria (ingl.k. theory of mind), mis võimaldab aru saada, et teised inimesed võivad asju näha ja tõlgendada teisiti ning näha maailma teisest vaatenurgast. Vaimuteooria vähene areng tähendab, et autismispektri häirega inimestel on raske mõista teiste inimeste kavatsusi, soove, mõtteid ja tundeid. Samuti võib olla puudulik kujutlusvõime, mis väljendub nii selles, et inimene ei suuda ette kujutada ega oletada teise inimese mõtteid ega tundeid kui ka üldiselt fantaseerida, unistada, kujutleda midagi, mida pole päriselt siin ja praegu olemas.

Vähene empaatiavõime

(vt, mis see empaatia on ) ja teiste inimeste vaatenurga mõistmise probleemid. Teisiti öeldes ei ole autismispektri häirega inimestel välja kujunenud vaimu- ehk meeleteooria (ingl.k. theory of mind), mis võimaldab aru saada, et teised inimesed võivad asju näha ja tõlgendada teisiti ning näha maailma teisest vaatenurgast.
Vaimuteooria vähene areng tähendab, et autismispektri häirega inimestel on raske mõista teiste inimeste kavatsusi, soove, mõtteid ja tundeid. Samuti võib olla puudulik kujutlusvõime, mis väljendub nii selles, et inimene ei suuda ette kujutada ega oletada teise inimese mõtteid ega tundeid kui ka üldiselt fantaseerida, unistada, kujutleda midagi, mida pole päriselt siin ja praegu olemas.

Korduvad käitumised või rigiidsed harjumused.

Autismispektri häirele on omane äärmiselt tugev vajadus rutiini ja harjumuspärase järele. Nii on raske oma päevakavas ja keskkonnas muutustega harjuda või neid sisse viia. Samuti võib olla väga raske harjuda uute inimestega oma ümbruses. Osadel inimestel on vajadus sooritada teatud tegevusi mingil erilisel kindlal moel. Näiteks meeldib mõnedele autismispektri häirega inimestele käia ärevatel hetkedel oma lemmikkohas kiikumas, et rahuneda; teised plaksutavad käsi; armastavad alati kanda ühte ja sama mütsi ega ole nõus seda vahetama vms.

Erihuvid.

Autismispektri häiretega lastel, noortel ja täiskasvanutel on sageli spetsiifilisi huvisid, millega nad tegelevad pikalt ja põhjalikult muude asjade arvelt. Erihuvid võivad olla kaugel igapäevastest teemadest, nt.seotud kosmose, dinosauruste, teadusega, kuid hõivatus võib tekkida ka mingist väga spetsiifilisest ja igapäevasest teemast, näiteks numbritest või rongidest. Siis uurib inimene end huvitavat teemat väga põhjalikult, jättes kõrvale muud tegevused, tegeleb sellega ülemäära suure osa oma ajast ja võib sellel kitsal alal omada äärmiselt põhjalikke teadmisi. Näiteks õppis kõrgelt funktsioneeriva autismi diagnoosiga inglise kirjanik Daniel Tammet pähe matemaatilise arvu “pii” 22514 numbrit , on busse puudutava erihuviga autislike joontega inimesi, kellel on peas kogu linna kõigi busside sõiduplaanid jms.

On mõningaid autismispektri häirega inimesi, kellel on erilised võimed või oskused. Tihti kattuvad need võimed erihuvidega, mida eelmises punktis kirjeldatud, kuid mitte alati. Mõnel inimesel võib seega olla erakordne numbrimälu, teisel ruumi- ja orienteerumistaju, kolmandal fotograafiline mälu, neljas võib õppida nädalaga ära võõra keele jne.

Vaata dokumentaalfilmi Daniel Tammetist siit:

Ebatavaline tundlikkus mõnede keskkonnastiimulite osas.

See tähendab, et autismijoontega käib sageli kaasas ülitundlikkus lõhna, värvide, valguse, heli, puudutuse vms tajude suhtes. See tundlikkus on oluliselt suurem kui teistel inimestel ja võib kaasa tuua mõnede keskkondade või olukordade vältimise. Näiteks ei suuda mõned autismispektri häirega inimesed viibida mürarikkas keskkonnas, suurtel üritustel, süüa tugeva lõhna või maitsega toitu või isegi viibida sellega samas ruumis, jne. Ka puudutused võivad tunduda liiga tugevad ja ebameeldivad, mistõttu välditakse mõnikord füüsilist kontakti teiste inimestega, kanda ainult mingist kindlasti materjalist ja õmblusteta riideid, vms.

Raskused emotsioonide regulatsiooniga.

Tihti on autismispektri häirega inimestel raske enda ja teiste emotsioone ära tunda, nimetada ja reguleerida. See võib kaasa tuua liiga tugevad eneseväljendused suhtlemisolukordades, näiteks karjumise, karmid väljaütlemised või ka agressiivsuse teiste inimeste suhtes. Tihti on autistlike joontega inimeste emotsioonid nii tugevad ja neid on nii raske hallata, et kaasneda võib ka enesevigastamist või endale haiget tegemist. Teised, vastupidi, väljendavad emotsioone äärmiselt vähe ja näivad teistele tuimad, tundetud, vähe reageerivad. See ei tähenda, et inimene enda sees ei võiks tugevaid emotsioone tunda.

Võimetus sõprussuhteid luua ja normaalses kahepoolses vestluses osaleda.

Autistlike joontega inimestel on väga raske tajuda, millal on tema kord vestluses rääkida, mida oleks üldse sobilik öelda ja mida teiselt inimeselt küsida. Nii on keeruline hoida ülal isegi igapäevast vestlust ning raskused on ka sõpruse loomisel ja hoidmisel. Autistlike joontega inimene võib rääkida liiga vähe, liiga palju või kohatu sõnakasutusega. Seejuures tihti on autismispektrihäirega inimestel enamasti soov sõpruse järele täiesti olemas. Mõnikord on ka arusaam sõprusest tavapärasest erinev, näiteks võib autismispektri häirega nooruk öelda, et tal on palju-palju sõpru, kuid kõrvalt vaadates näevad lähedased, et tõelist lähedast sõprust kellegagi ei ole, vaid nimetatud sõpradega viibitakse näiteks lihtsalt ühes ruumis koos, otseselt teineteisega suhtlemata.

Probleemid verbaalse kommunikatsiooni (sõnalise suhtluse) ja kõne mõistmisega.

See tähendab, et autismispektri häirega kaasneb sageli kõne hiline areng, mistõttu eakohane arusaam ja suutlikkus vestluses osaleda võib olla häiritud. Teistel jälle on kõne areng eakohane, ent ikkagi on puudulik kõnes sisalduvate peente sotsiaalsete sõnumite taju. Näiteks ei mõista autistlike joontega inimesed sageli metafoore, irooniat, sarkasmi ja nalju. Teiste inimeste juttu võetakse enamasti sõna-sõnalt ja nii võib autistlike joontega nooruk sattuda päris hätta, kui teised tema üle nalja teevad või kiusavad. Näiteks tuleb autismispektri häirega inimesega kõneldes olla teadlik oma sõnakasutusest ja mitte öelda, et “sajab nagu oavarrest”, sest vestluspartner võib sellest segadusse sattuda ja hakata tõepoolest oataime otsima. Samuti võib autistlike joontega inimene ise olla kohatult otsekohene, öelda tahtmatult halvasti, solvata või rääkida teemadel, mida sobivaks ei peeta.

Autismispektri häirega inimestel võib olla kõikuv vaimse võimekuse profiil.

See tähendab, et tal võib olla suuri raskusi mõne aspektiga mõtlemisvõimes, näiteks keelelistes võimetes või sümboolses mõtlemises, kuid suurepärased võimed mõnes teises aspektis, näiteks matemaatilistes võimetes või ruumimälus. Mõnel teisel võib võimete jaotus olla täitsa vastupidine või hoopis kolmandat moodi ebaühtlane. Raskemate autismispektri häire vormidega lastel võib autismiga kaasneda ka vaimne alaareng. Suur osa autistlike joontega lastest on aga normaalse vaimse võimekusega või isegi üle keskmise intelligentsed (seda nimetatakse sageli ka Aspergeri sündroomiks). Tavapärane on vähene võime näha tervikut ja konteksti, seetõttu on nii olukordade, oma mõtete ja käitumise kui ka koolis õpitava terviklik ja üldistav analüüs väga raske.

Autismispektri häiretega või selliste joontega võib kaasneda mitmeid raskusi, mis on eelkõige seotud sotsiaalse suhtlemisega. Mõnedel noortel võivad, eriti koolivahetuse, istuma jäämise või õpetajate vahetumise korral tekkida suured raskused koolis käimisega, kuna kohaneda on äärmiselt raske. Teised võivad sattuda halva käitumisega või kuritegelikesse kampadesse, kuna ei taju sotsiaalseid reegleid ja teiste inimeste kavatsusi. Tavalistest lastest oluliselt rohkem autistlikke lapsi kannatab koolikiusamise all, kuna nende käitumine võib olla omapärane, veider või silmatorkav. Võib olla raske taluda ootamatusi ja ennustamatuid olukordi, raske on kohaneda muutuste, uue keskkonna ja inimestega. Nagu kõigil inimestel, võivad need raskused autismispektrihäirega inimestel tekitada suurt ärevust ja depressiooni , mille vastu saab abi otsida.

Alati ei pruugi autistlikud jooned olla nii silmatorkavad. Sa võid kogeda ebamugavustunnet sotsiaalsetes olukordades, ärevust, konflikte eakaaslastega või kohanemisraskusi. Sa võid tunda end teistsugusena. Kõigel sellel võib olla ka muid seletusi, kuid kaaluda võib ka kergemaid autistlikke jooni.

Mida ma peaks tegema, kui mul on palju ülalkirjeldatud jooni? Kas ma olen siis autist?

Nagu öeldud, on paljudel inimestel mõningaid ülalkirjeldatud jooni. Ühel või teisel moel võib meil olla aeg-ajalt raske teistest inimestest aru saada, võib olla tundlikkust lõhnade või helide suhtes jne. Kui tunned, et tahaksid täpsemini aru saada, kas Sinu raskused võivad olla seotud autistlike joontega, tasub aru pidada (laste)psühhiaatriga.

Kui Sa märkad, et Sul on palju autismispektrihäirega kaasnevaid tunnuseid, pea aru mõne usaldusväärse inimesega. Kui Sul on küsimusi, mida üks või teine väljend või žest tähendab, küsi hea sõbra või täiskasvanu käest. Jälgi ja õpi, kuidas teised käituvad, sest suur osa sotsiaalsetest oskustest on õpitavad. Loe siit: kuidas olla hea sõber ; lahendada tülisid; käituda kiusamise korra. 

Kui Sul on diagnoositud mõni autismispektri häire, pea meeles, et see ei takista Sind milleski! Loomulikult tuleb olla oma raskustest teadlik, kuid samamoodi tuleb mõelda oma headele külgedele. Sa võid tunda end teistest väga erinevana, aga Sul võib olla omadusi ja jooni, mida mitte kellelgi Sinu tuttavatest ei ole! Näiteks saavad autismispektri häirega inimesed sageli ära kasutada oma erihuvisid ja -võimeid ning töötada erialadel, kus neid vaja läheb. Kuigi Sul ei tule suhtlemine alati hästi välja või on raske teistest inimestest aru saada, võid Sa olla suurepärane teadlane, kirjanik või matemaatik!

Arvatakse, et nii W.A.Mozartil, Albert Einsteinil, Isaac Newtonil, Michelangelol, Bob Dylanil, Bill Gates’il, Andy Warholil, Courtney Love’il, Woody Allenil kui Michael Jacksonil on (esinenud) palju autistlikke jooni. Märka, mis Sinul hästi välja tuleb ja arenda seda edasi! Suhtle inimestega, kes sulle meeldivad ja usu, et on olemas inimesed, kellele Sa meeldid just sellisena, nagu Sa oled.