Tagasilangused ja vääratused

Tagasilanguseid saab defineerida mitmeti. Mõne inimese jaoks on tagasilangus vanade arvutikasutamise harjumuste juurde naasmine, teise jaoks on isegi vahel harva selle meelistegevuse sooritamine tagasilangus. Meie sõnastame tagasilangust kui arvutis meelistegevuse sooritamise tsüklisse naasmist või kontrolli kaotamist selle tegevuse lõpetamise üle. Pea meeles, et tagasilangus on lahutamatu osa tervenemise protsessist, mis ei vii automaatselt tagasi probleemsele arvutikasutamisele elu lõpuni. Kuigi tagasilangus on sõltuvusprobleemide juures tavaline, on seda siiski võimalik ära hoida.

Vihje

Kui avastad end arvutis olles endale seatud piire rikkumas, siis võta seda pigem vääratuse kui tagasilangusena. Inimesed vääratavad sageli, kui püüavad muuta oma sissejuurdunud harjumusi. Paremaks toimetulekuks on soovitav:

• Võta piiride rikkumist vääratusena, mitte täieliku tagasilangusena

• Suuna oma mõtlemine sellele, mida Sa saad tulevikus sarnases olukorras teisiti teha.

• Käsitle vääratust kui tarvilikku õppetundi oma paranemisprotsessis.

Tagasilanguse ohumärgid

Nagu mainisime, on tagasilangus tavaline, kui inimesed oma hästi juurdunud harjumusi muutma asuvad. Harv või juhuslik enda seatud piiride ületamine on kirjeldatav kui vääratus; tagasi pöördumine endise arvutikasutamise sageduse juurde on tagasilangus. Nende kahe vahel vahe tegemine on ennetamise võtmeks. Järgnevad enesekohased väited kirjeldavad tüüpilisi vääratuse või tagasilanguse ohu suurenemise tunnuseid:

Reageerin stressile liiga ägedalt.

Enamasti tunnen ennast depressiivselt.

Mu sõbrad ja/või pere ärritavad mind.

Ma hakkan oma abikaasast, perest, sõpradest, perest eemale hoidma.

Tunnen ennast väga üksildase, frustreeritu, vihase ja stressis olevana.

Olen muutunud ülearu enesekindlaks ja kaotanud silmist selle, mida olen teraapias õppinud.

Märkan ennast oma saatuse üle kaebamas ja tunnen, et olen oma saatuse ohver.

Ma olen keset suuri muutuseid, kogen kaotust, petmist, leina või tööalaseid muutuseid.

Ma vihastan liiga kergelt.

Ma ei tunne enam eriti millegi vastu huvi.

Ma keskendun rohkem kas minevikule või tulevikule.

Meenutan unistavalt möödaniku häid aegu.

Ma tunnen ennast üksildasena.

Hetketi olen segaduses ja ma ei tea mida teha või mõelda.

Ma süüdistan teisi või asjaolusid oma probleemides.

Igapäevaharjumused muutuvad; magan ebakorrapäraselt, kas liiga palju või liiga vähe. Töö on kõikehõlmav või mittekaasav ja mul on raskusi oma tavapäraste toimetuste juures.

Mul on tihti igav.

Keeldun abi otsimast ja väldin rääkimist sellest, kuidas oma probleeme lahendada.

Vahel kahtlen, kas oma meelistegevuse juurde arvutis tagasi pöördumine olekski niivõrd paha, kuna kõik on juba niigi talumatu.

Olen hakanud inimestele teadlikult valetama.

Olen hakanud rohkem kui tavaliselt kasutama medikamente, alkoholi, uimasteid.

Olen hakanud aega viitma sõpradega, kes õhutavad tegevusi arvutis (võistkondlikud arvutimängud).

Olen hakanud endale sisendama, et olen saanud terveks ja olen oma minevikuprobleemidest üle.

Kui koged ühte või mitut nendest märkidest, on aeg midagi ette võtta. Võta aega juhtunu analüüsimiseks ja püüa mõista kuidas ülemäärane arvutikasutamine võib Sulle probleeme tekitada. Proovi kasutada kahte põhistrateegiat:

• Väldi kõrge riskiga olukordi.

• Tunne ära, vaidlusta ja korrigeeri oma arvutis meelistegevuse sooritamisega seotud vääruskumusi.

• Kui need strateegiad ei tööta, võta ühendust oma psühhoterapeudiga.