Need soovitused on inspireeritud ühe poja kaotanud ema kogemusest. Märgi linnukesega Sulle sobivad soovitused.
Palun käitu tavaliselt. Tule ja küsi, kas ma tahaksin sellest rääkida. Tavaliselt ma tahan rääkida, jagada muret või selgitada, aga on ka päevi, kus mul on nii väga valus, et ma ei saa sõnagi öelda juhtunu või lahkunud lähedase kohta.
Kui Sa üritad mind lohutada, siis palun ära ütle mulle, et mu valu kaob ja kõik saab olema nii nagu enne. Kuigi annad endast parima minu lohutamiseks, palun tea, et see valu jääb ning kui lõpuks mu seis paraneb, siis kõik pole eales enam nii nagu enne
Palun ära küsi minult, miks või mis tegelikult juhtus. Ma ei tea vastuseid ja teadmatus üksi on piisavalt valus ning selline küsimus torkab otse südamesse. Vastus küsimusele miks? jääbki vist lõpuni vastamata
Palun ära eelda, et iga enesetapp on põhjustatud depressioonist ega küsi minult, kas ta kannatas vaimse tervise probleemide all pikka aega. Suitsiidil võib lisaks depressioonile olla palju muid põhjusi.
Palun ära küsi minult, kas ma ei märganud, et temaga on midagi valesti või et ta kaldub eneselt elu võtma. Ei, kui ma oleks teadnud või natukenegi aimanud, oleksin teinud ükskõik mida selle vältimiseks.
Palun ära küsi minult, kuidas mul läheb. Kahjuks ei saa ma Sulle vastata, et mul on kõik ok või normaalselt või nagu tavaliselt, sest mul ju pole kõik korras ja midagi pole nii nagu tavaliselt. Valetada ma ei taha. Üheainsa sõnaga on võimatu Sulle väljendada seda, kuidas mul läheb. Küsi minult, kuidas sa vastu pead või kuidas nendel päevadel hakkama saad ning ole valmis vastuseks kuulama rohkem kui üht lühikest tavaväljendit.
Parim, mida saab minu toetamiseks ja lohutamiseks teha, on mind kallistada ja mitte midagi öelda, sest ka mina ei tea, mida Sulle öelda. Lihtsalt kallistamine toimib ideaalselt.
Kuigi ma püüan inimestega tavapäraselt käituda, näidata end tugevana ja et mul on kõik korras, siis palun tea, et „ok“ olemine on minu jaoks kurnav ning seetõttu väsin ma kiiresti.
Palun ära võta seda isiklikult, kui ma ei vasta telefonile või ei võta vastu kutset koos välja minna või kokku saada. Ma pole lihtsalt valmis ja sellel pole Sinuga midagi pistmist. Siiski, palun ära anna minu osas alla. Kirjuta mulle ja kutsu mind ikka välja, sest ühel päeval olen valmis sinuga ühendust võtma või sinuga aega veetma.
Palun anna mulle aega ja ära mõista minu üle kohut, kui ma unustan meie ühiseid kokkuleppeid ja kohtumisi, sünnipäevi või muud. Minu mälu on traumeeritud ning selle värskena hoidmine nõuab minult praegu palju energiat. Aja jooksul see paraneb.
Palun tea, et me võime oma valuga tegeleda erineval viisil: läbi pisarate, tühjusesse vaadates, lauldes või naerdes, paaniliselt koristades või mitte midagi tehes, trenni tehes või valjult muusikat mängides, olles üksi või veetes aega rahvarohketes kohtades. Siin pole kindlaid reegleid. Me kõik vajame oma leina väljendamiseks turvalist kohta ja viisi. Mis kõige tähtsam- me ei tohiks üksteist leinamise viisi tõttu kritiseerida või seda pahaks panna.
Palun toeta mind, küsides, kas saad minu heaks midagi teha. Paku välja konkreetseid asju, mida oled päriselt valmis tegema (nt saata süüa, jalutada koera, teha sisseoste, tankida autot, ajada asju või aidata majapidamistöödega). Sageli tunnen end abituna, pigem halvatuna ega mõtle selgelt. Mul pole jõudu ja tunnen end väga nõrgana. Igasugune praktiline abi on teretulnud.
Palun toeta mind, küsides, kas saad minu heaks midagi teha. Paku välja konkreetseid asju, mida oled päriselt valmis tegema (nt saata süüa, jalutada koera, teha sisseoste, tankida autot, ajada asju või aidata majapidamistöödega). Sageli tunnen end abituna, pigem halvatuna ega mõtle selgelt. Mul pole jõudu ja tunnen end väga nõrgana. Igasugune praktiline abi on teretulnud.
Lisaks veel:
Lihtsalt kuula. Usu teise inimese kogemust ja tundeid. On täiesti loomulik tunnistada, et Sa ei tea, mida öelda. Hoidu väljendamast ehmatust või hinnangut selle peale, mida kuuled. Luba temal rääkida oma lugu. Praegu ei ole aeg, kus tulla lagedale oma kaotuse kogemusega või hakata rääkima kellegi teise enesetapust.
Oluline on olla olemas ja pakkuda tuge ka peale esimese šoki (esimeste kuude, poole aasta) möödumist. Leinaja vajab võimalust oma kaotusest rääkida vähemalt esimese aasta jooksul. Luba temal otsustada, millal on küllalt. Ole valmis korduvalt kuulama sama lugu, leinajal on seda vaja, et oma tundeid ja kogemust töödelda.
Lein nõuab aega.
Leinajat nõrgestab ja tema üksildust suurendab see, kui ta tajub, nagu oodataks, et ta juba kaotusest üle saaks ja oma eluga edasi läheks. Võid küll olla lahkunu peale vihane, kuna tema tegu põhjustab nii palju kannatusi su lähedasele, kellest hoolid, kuid lahkunu teo kritiseerimine või hukkamõist ei aita su lähedast, vaid teeb talle veel rohkem haiget. Tööl ja koolis vähenda leinajal vajadusel ja võimalusel koormust ning anna talle rohkem aega ülesannete täitmiseks.
„Ema lasi mul lihtsalt nutta kogu tee, mil me koju tagasi sõitsime. Vahel ma mõtlen, et kuigi mu suhe emaga pole igapäevane, oskab ta olla olemas ilma sõnagi lausumata.“ Sirje, kaotas lähedase sõbra
„Inimesed püüavad sind aidata. Tunned tänulikkust, aga välja seda näidata ei jaksa. Kõik on ikka veel nagu udus…“ Karmen, kaotas tütre
