Kuidas ma ennast bipolaarse häire puhul aidata saan?

Kõige olulisem on hoida silm peal oma meeleolul – kuidas meeleolu vaheldub ning mida Sa ise ja teised märkavad olukorras, kui Sinu meeleolu hakkab kõrgenema või alanema. Bipolaarse häire korral on oluline hoida meeleolu tasakaalus –  siis on Sinu meeleolu kõige tavapärasem ja tasakaalukam.

[vc_cta_button2 h4=”Analüüsi ennast” title=”Tööleht” color=”juicy_pink” link=”url:https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2015%2F12%2FMeeleolu_analyysimise_tooleht_1.pdf”]… ja kirjuta üles, kuidas Sa ennast tunned, millised mõtted Sul on ja mida Sa teed erinevates meeleolufaasides – siis kui meeleolu hakkab kõrgenema või alanema. Palu, et lähedased sõbrad ja pereliikmed Sind aitaksid – nemad võivad olla märganud asju, millest Sa ise ei pruugi teadlik olla.[/vc_cta_button2][vc_cta_button2 h4=”Koosta tegevusplaan” title=”Tegevusplaan” color=”juicy_pink” link=”url:https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2015%2F12%2FMeeleolu_analyysimise_tooleht_2.pdf”]– mida Sa saad teha, et Sinu meeleolu püsiks tasakaalus. Palu abi lähedastelt sõpradelt ja pereliikmetelt, et nad aitaksid Sul lahendusi leida. Alanenud meeleolu puhul loe Depressiooni alalõiku.[/vc_cta_button2]

Siin on mõned soovitused mania perioodiks:

Oh tore, magus mania!

Sa tahaksid minna, teha, rääkida, korraldada, miski ei suuda sind peatada….

STOPP! Maniale järgneb depressioon. Mania perioodil teed sa asju, mida sa tavaliselt kunagi ei teeks. Ravimid ja teraapia aitavad sul meeleolu stabiilsena hoida. Sina ise saad ennast aidata nii, et õpid mania perioodil vähem ennastkahjustavalt käituma.

Tee plaan

  • Hoia rahakott “tühi” – ära hoia kodus sularaha ja sea kaardilimiidid minimaalseks. Vajadusel palu lähedaste või sõprade abi rahaasjade hoidmisel ja planeerimisel.
  • Harrasta tervisesporti, liikumist – see aitab energiat kulutada, lisaks aitab ennetada depressiooni ja leevendada stressi.
  • Õpi midagi uut – kasutada energiat uue oskuse/teadmise omandamiseks on parem kui riskantseid ettevõtmisi harrastada.
  • Ole enda vastu aus. Mania ajal tunned end ülivõimsana, üliinimesena. Tuleta endale meelde oma reaalset mina. Kuigi sulle meeldib olla superkangelane, oled sa ikkagi inimene. Su elus on asju, mis sulle meeldivad, inimesi, kes sinust hoolivad ja keda sina armastad.

Ja lõpuks: ükskõik kui hästi sa ennast mania ajal ka ei tunne, see ei jää kestma. See möödub ja sa oled jälle tavaline; võimalik, et langed depressiooni. Ära lõpeta ravimite võtmist mania ajal. Mania on ajutine, aga selle tagajärjed ei pruugi olla.

[vc_cta_button2 h4=”Igapäevane meeleolu jälgimine” title=”Meeleolu päevaplaan” link=”www.peaasi.ee”]Täida igapäevaselt või sagedamini, kui Sa ise või keegi teine märkab Sinu meeleolus muutuseid. Kui sa märkad, et meeleolu tõuseb või langeb liiga palju, siis koosta tegevusplaan. Siin on abiks ka tööleht 2.[/vc_cta_button2]

Bipolaarse häire ravi

Eri faasides võib olla ravistrateegia erinev, kuid arvestada tuleb sellega, et igal juhul on ravi pikaajaline, see tähendab reeglina aastaid ning oma enesetunnet ning meeleolumuutusi tuleb inimesel jälgida pidevalt.

Ravimid

Ravimid aitavad meeleolu stabiliseerida ja sümpomeid kontrollida. Ravis kasutatakse meeleolustabilisaatoreid, antipsühhootikume ning harvem kombinatsioonis teiste ravimitega ka antidepressante.  

Psühhoteraapia

Psühhoteraapia valik sõltub seisundist, haiguse faasist ja ka inimese eelistustest. Valida võib koostöös arsti või psühholoogiga kas hariva teraapia, käitumis-kognitiivse teraapia, perekonnapsühhoteraapia või stabiilses faasis ka psühhodünaamilise suunaga teraapia vahel.

Loe kuidas ennast ise aidata

Mis põhjustab bipolaarse häire teket?

Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime.

Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese vanematest on selline häire, siis kindlasti haigestutakse sellesse, samuti ei saa väita, et häire pärandatakse kindlasti oma lastele.

Väga kindlat ja selget seletust aju ja selle virgatsainete rolli kohta ei ole leitud.

Arvatud on, et seos võib olla virgatsainete nagu dopamiin, noradrenaliin ja serotoniini madala või kõrge kontsentratsiooni või ebaõige vahekorraga erinevates aju osades. Samuti arvatakse, et stressihormooni kortisooli üleküllus või närvirakkude retseptorite suurenenud tundlikkus teatud ajupiirkondades on selle häirega seotud.

Uuringutes on näidatud ka seost kilpnäärme talitlushäiretega.

Aju-uuringutes on bipolaarse häire korral leitud funktsionaalseid muutusi otsmiku- ja oimusagarate ning põhimikutuumade piirkonnas.

Ka on leitud verevarustuse ja struktuuri erinevusi ajupiirkondades, mis reguleerivad meeleolu ja impulsside kontrolli.

Üheks oluliseks tunnuseks nii mania kui depressiooni faasi puhul on unerütmide häirumine. Magamatus võib olla mania vallandavaks teguriks ning seisundit kindlasti säilitada või süvendada.

Nagu paljude teiste haiguste puhul, on ka bipolaarse häire puhul ohuteguriks stressi tekitavad muutused elus, nagu näiteks muutused lähisuhetes, tööelus või kooli vahetus.

Eelmine Järgmine

Bipolaarne häire noorukitel

Noorukitel ja lastel võib bipolaarne häire pisut erisugune välja näha: meeleolude kõikumine on sagedasem ja neil esineb enam segatüüpi episoode. Mania faasis on ülevast meeleolust enam esiplaanil ärritunud meeleolu ja käitumine. Depressiivses faasis on tüüpilisemad kehalised kaebused nagu peavalud, kõhuvalud, väsimus. Ei soovita koolis käia, tulemused koolitöös langevad, suhted eakaaslastega ei ole head. Võib ka esineda katseid kodust ära joosta, seletamatult nutma puhkeda, ollakse väga tundlikud ebaõnnestumiste suhtes. Samuti võib ette tulla alkoholi või narkootikumide kuritarvitamist oma enesetunde parandamiseks.

Tähelepanelik tuleb olla enesetapumõtete ja -katsete suhtes! Neid tuleb võtta täie tõsidusega.  Enesetapumõtted ja -katsed on haiguse sümptomid, mida tuleb ravida.

Küsimusi bipolaarse häire hindamiseks

Küsimustik EI OLE mõeldud diagnoosi panemiseks, vaid abivahendiks sümptomite hindamisel ja oma seisundi kirjeldamisel.

Kas oled vahelduvate perioodidena kogenud:

PDF

  • Tüüpilisi depressiooni sümptomeid:

Kui vastasid “jah” pooltele küsimustele, siis palun pöördu psühholoogi, psühhiaatri või oma perearsti poole, et oma seisundit täpsustada.

Kuidas bipolaarset häiret ära tunda?

Bipolaarse häirega käivad kaasas tugevad emotsionaalsed kõikumised. Kõrgenenud ja alanenud meeleoluga kaasnevad olulised muutused energiatasemes, aktiivsuses, unevajaduses ja käitumises. Iga meeleolumuutuse episood erineb oluliselt inimese tavapärasest meeleolust ja käitumisest.

Mania episoodi ajal on meeleolu ülemääraselt kõrgenenud, kaasneb ülienergilisus ja ideedetulv. Depressiivse episoodi ajal tunneb inimene end õnnetu ja masendununa, tal puudub lootus, et tulevikus võiks midagi paremaks minna. Mõnikord esinevad korraga nii mania kui depressioon. Seda kutsutakse segatüüpi seisundiks.

On normaalne, et eelpool kirjeldatud sümptomeid esineb aeg-ajalt igaühel. Bipolaarse häire sümptomid on aga tugevamad, nad esinevad igapäevaselt kogu päeva lõikes ja vähemalt 1 nädala vältel.

Bipolaarse häire tunnused:

Tavalisega võrreldes kõrgenenud meeleolu, eriti hea tuju kuni eufooriani välja või ka oluliselt kergem ärritumine.
Ebatavaliselt kõrge enesehinnang, inimene tunneb end eriti targa, tugeva ja ilusana, ta võib uskuda, et tal on erilised võimed või oskused
Unevajadus on oluliselt väiksem kui tavaliselt
Muutumine väga jutukaks, kõne on nii kiire, et teistel on raske seda jälgida
Tunne, et mõtteprotsess on kiirem kui tavaliselt, mõtteid on rohkem, samas võib teistele tunduda, et mõtted ei ole järjepidevad, inimene hüppab ühelt teemalt kiiresti teisele
Inimene ei püsi ühe asja juures, on kergesti eksitatav, tähelepanu võib kergesti hüpata kõrvalistele asjadele, ei suuda keskenduda
Inimese otsustusvõime ei ole selline nagu tavaliselt, ei suudeta mõelda tagajärgedele, otsuseid võetakse vastu kiiresti ja ootamatus suunas, võetakse ebamõistlikke riske.
Üleüldine aktiivsus on kasvanud – suhtlemises, õpingutes, töös, hobides, seksuaalsuses.

Näide:

Kiired mõtted ja ideed tulid pähe. Neid oli nii palju, ma ei saanud enam aru, mida teha ja mida mitte, ei suutnud keskenduda. Ma aina sebisin ringi, tegelikult ei olnud tegevusel tulemust. Mu sõbrad vaatasin mind hirmunult. Ma olin ärritunud, ei suutnud ennast kontrollida… Kulutasin raha asjadele, mida ma ei vajanud.

Tavalise meeleolu ja mania vahele jääb seisund, mida nimetatakse hüpomaniaks – selle seisundi korral on sümptomid sarnased maniale, kuid need kestavad vähem aega või on vähem väljendunud, inimese meeleolu ei ole nii suuresti muutunud võrreldes tavalise olekuga. Sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt kõrgenenud meeleolus ja sellest tingitud käitumises (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda.

Näide:

Esmakordselt tundsin end suurepäraselt. Kogu minu häbelikkus oli kadunud, õiged sõnad tulid mulle ise suhu, elu oli huvitav. Ma tundsin, et suudan palju, olen ükskõik milleks võimeline. Äkki kõik muutus….

Kurvameelsus ja masendus.
Energiapuudus.
Väärtusetuse tunne ja süütunne.
Kadunud on huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid.
Füüsilise tervise probleemid nagu peavalu, kõhuvalu, pingetunne vms.
Uni ei taasta jõudu, pidev väsimus.
Söögiisu on suurenenud või vähenenud, sellega kaasneb kas kaalutõus või -langus.
Surma- ja enesetapumõtted.

Näide:

Ma tundsin, et ei saa enam millegagi hakkama. Mul polnud energiat; tundus, nagu oleksin eemal, mu pea ei töötanud. Ma olin kasutu… Meeletu lootusetus… Teised ütlesid, et sa saad sellest üle, see on ajutine. Aga neil puudus arusaam, mida ma tundsin. Mul polnud jõudu. Kui sa ei tunne midagi, sa ei taha ennast isegi mitte liigutada, mõelda või hoolida, siis mis mõtet elul üldse on?

Loe veel depressiooni tunnustest.
Mania
  • Suurenenud energiatase
  • Ülemäärane jutukus
  • Hüperaktiivsus
  • Palju erinevaid mõtteid
  • Ärrituvus
  • Vähene unevajadus
  • Kõrgenenud enesehinnang
  • Riskikäitumine:
  • ülemäärane rahakulutamine
  • joomasööstud, uimastite tarbimine
  • impulsiivsed otsused, teod
  • riskantne seksuaalkäitumine

Depressioon
  • Kurbus
  • Kontrollimatud nutuhood
  • Väärtusetuse ja lootusetuse tunne
  • Ülemäärane süütunne
  • Väsimus
  • Ärevus
  • Unehäired
  • Eemaletõmbumine lähedastest ja sõpradest
  • Muutused söömises (söögiisu suurenemine või vähenemine)

Mis on bipolaarne meeleoluhäire?

Meeleolu ja meeleoluhäire

Meie kõigi tujud vahelduvad tundide, päevade ja kuude lõikes, kuid kui kõikumised on nii suured, et see hakkab elu häirima, võib tegemist olla bipolaarse häirega. Kõigil võib ette tulla perioode, kus on rohkem energiat ja meeleolu eriti positiivne ning perioode, kus energiatase on madal ja tuju halb. Meeleolude  vaheldumine ongi inimese tavaline olek, kuid suures skaalas meeleolude vaheldumine võib elu tõsiselt segada. See võib mõjutada nii toimetulekut koolis ja tööl kui suhteid teiste inimestega, kellel on raske kõikumistega harjuda.

 

Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire

Bipolaarne tähendab kahte omavahel vastanduvat poolust: maniat ja depressiooni.

Mania
Hüpomania
Tasakaalus, normaalne meeleolu
Kerge mõõdukas depressioon
Depressioon

Üldjoontes iseloomustab bipolaarset häiret meeleolu, energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka sellest tuleneva käitumise olulised muutused – kõrgenemine mania faasis ja langus depressiooni faasis.

Ühele faasile järgneb teine, nende vahel võib olla ka nn stabiilne faas, kuid ei pruugi. Tõusud ja mõõnad võivad vahelduda nii päevade, nädalate kui kuudega. Taoline vaheldumine hakkab kurnama füüsilist tervist, tekitab raskuseid nii suhtlemises kui toimetulekus igapäevaeluga.

Esimene depressiooni või mania episood esineb tavaliselt kas teismeeas või varases täiskasvanueas, enam kui pooltel juhtudel algab haigus enne 25-ndat eluaastat. Esimese episoodi puhul on raske aru saada, et tegemist on bipolaarse häirega, kuna teist faasi ei ole veel ette tulnud. Siiski võib tõenäolisemalt arvata, et on tegu selle häirega, kui esimene episood on mania tunnustega – siis tuleks väga hoolikalt jälgida, kas hiljem tekib ka depressiooni sümptomeid.

Kuna inimesed on erinevad, võib nende bipolaarne häire ka erinev välja näha. Võrrelda tuleks muutust tavaoleku suhtes – inimene tunneb, mõtleb ja käitub varasemast erinevalt. Mõnel inimesel on enam depressiivseid episoode, mõnel mania episoode, mõnel vahelduvad faasid pidevalt, mõnel on üht või teist episoodi vaid mõnel korral elus.

Kuula ja vaata Karmeni kogemust bipolaarse häirega:

Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime.

Pärilikkus

Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese vanematest on selline häire, siis kindlasti haigestutakse sellesse, samuti ei saa väita, et häire pärandatakse kindlasti oma lastele.

Aju ja virgatsained

Väga kindlat ja selget seletust aju ja selle virgatsainete rolli kohta ei ole leitud.

Arvatud on, et seos võib olla virgatsainete nagu dopamiin, noradrenaliin ja serotoniini madala või kõrge kontsentratsiooni või ebaõige vahekorraga erinevates aju osades. Samuti arvatakse, et stressihormooni kortisooli üleküllus või närvirakkude retseptorite suurenenud tundlikkus teatud ajupiirkondades on selle häirega seotud.

Uuringutes on näidatud ka seost kilpnäärme talitlushäiretega.

Aju-uuringutes on bipolaarse häire korral leitud funktsionaalseid muutusi otsmiku- ja oimusagarate ning põhimikutuumade piirkonnas.

Ka on leitud verevarustuse ja struktuuri erinevusi ajupiirkondades, mis reguleerivad meeleolu ja impulsside kontrolli.

Unerütmid

Üheks oluliseks tunnuseks nii mania kui depressiooni faasi puhul on unerütmide häirumine. Magamatus võib olla mania vallandavaks teguriks ning seisundit kindlasti säilitada või süvendada.

Stress

Nagu paljude teiste haiguste puhul, on ka bipolaarse häire puhul ohuteguriks stressi tekitavad muutused elus, nagu näiteks muutused lähisuhetes, tööelus või kooli vahetus.

Meeleolustabilisaatorid ja aju

Ravimid

Bipolaarse häire ravis kasutatakse erinevaid ravimeid. Kui üks ravim ei sobi, siis saab selle vahetada sobivama vastu. Ravimeid saab parema toime saavutamiseks ka kombineerida.

Bipolaarne meeleoluhäire koosneb depressioonidest, maaniatest ja vahepealsetest perioodidest. Ravim valitakse arvestades sinu haiguse iseloomu ja kulgu. Mõned ravimid sobivad rohkem sel juhul, kui esineb enam depressioone ja teised siis, kui esineb enam maaniaid. Ägedas faasis kasutatakse toetusravist erinevaid preparaate.

Bipolaarse meeleoluhäire puhul kasutatavad ravimid

Liitium

See on efektiivne ja laialt kasutatav meeleolu stabilisaator. Seda kasutatakse nii ägeda maania korral kui ka toetusravimina ennetamaks maania või depressiooni arengut.

Liitiumi mõju kesknärvisüsteemile on mitmekesine. See mõjutab erinevate neurotransmitterite (sh serotoniini) metabolismi, naatriumi transporti rakku ja rakust välja ning rakusiseseid informatsiooni edastamise teid.

Liitiumi annustamine on individuaalne ning täpne. Annuse sobivust kontrollitakse veres oleva liitiumi taseme määramisega. Kui annus on liiga väike, siis ta ei avalda mõju ning kui annus on liiga suur, siis tekivad kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus ja oksendamine.

Liitiumi võtmisel võivad tekkida kergemad kõrvaltoimed, nagu treemor ehk lihasvärin kätes, iiveldus, seedehäired, naha kuivus, juuste kuivus, kaalutõus. Tõsisemateks kõrvaltoimeteks on neerufunktsiooni häired, tasakaaluhäired ja teised neuroloogilised häired, allergilised reaktsioonid. Ravimi määranud arst räägib sulle kõrvaltoimetest lähemalt.

Liitumi võtmise ajal kontrollitakse vereanalüüsiga ka kilpnäärme ja neerude talitlust.

Kui sulle on raviks määratud liitium, siis võta alati määratud doos ning ära muuda ise annust.

Ravi liitiumiga on pikaajaline.

Antikonvulsandid

Sellesse gruppi kuuluvad valproehape, karbamasepiin, lamotrigiin. Neid ravimeid kasutatakse peale bipolaarse meeleoluhäire ka epilepsia ravis.

Kõik need ravimid mõjutavad rakkude Na-kanaleid. Lisaks suurendab valproaat gamma-aminovõihappe kontsentratsiooni KNSs, karbamasepiin vähendab glutamaadi kontsentratsiooni, lamotrigiin vähendab nii glutamaadi kui ka asparaadi vabanemist KNSs.

Kõrvaltoimed on eri ravimitel erinevad. Nende kohta küsi täpsemalt arstilt, kes sind ravib. Sagedasemate kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda pearinglus, uimasus, kaalutõus.

Valproaati ei määrata tavaliselt viljastumiseas naistele, kuna rasestumisel mõjub see ravim toksiliselt loote arengule.  Valproaati määratakse, kui ollakse kindel rasestumisvastaste vahendite kasutamises ja efektiivsuses. Valproaadi tarvitamisel tehakse ravimi võtmise alguses ning poole aasta pärast kliiniline vereanalüüs.

Lamotrigiiniv ja vähem ka karbamasepiini võtmisel peab tähelepanelik olema nahakahjustuse arenemise suhtes ning naha muutuste tekkimisel peab kiiresti võtma ühendust arstiga.

Antipsühhootikumid

Bipolaarse meeleoluhäire ravis kasutatakse erinevaid antipsühhootikume. Enam kasutatakse kvetiapiini, aripiprasooli, olansapiini, aga kasutatakse ka teisi atüüpilisi ja ka konventsionaalseid antipsühhootikume.

Antidepressandid

Bipolaarse häire depressiooni ravis kasutatakse antidepressante harva, kuna nad ei ole sel puhul nii efektiivsed kui depressiooni (unipolaarse) puhul ning nad võivad kutsuda esile maania või hüpomaania teket. Kui antidepressante bipolaarse häire puhul kasutatakse, siis kombinatsioonis meeleolustabilisaatori või antipsühhootikumiga.

Vestle nõustamis-robotiga
Vestle nõustamis-robotiga