fbpx

Suitsiisi tõttu lähedase kaotanud noorte õpetuslik toetusgrupp

Suitsiidi tõttu lähedase (sõbra või pereliikme) kaotanud noorte õpetuslik toetusgrupp.

Grupp sobib Sulle, kui:

-oled 18-26 aastane

oled kaotanud suitsiidi tõttu lähedase

-kui kaotusest on möödas vähemalt 6 kuud

-kui soovid parandada toimetulekut raskete tunnete, pealetükkivate mõtetega, leevendada häirivaid sümptome.

-kui Sul on võimalik käia üks kord nädalas grupikohtumistel Tallinna kesklinnas 

-kui räägid vabalt eesti keelt.

——————————————————————————————————————————–

Võib juhtuda, et lähedase kaotusega seonduvad asjaolud segavad sul keskendumast õppimisele või tööle, või

– on kadunud motivatsioon

– käid juhtunut ikka ja jälle oma peas läbi ning ei saa rahu,

– pealetükkivad meenutused ja mõtted juhtunuga seoses segavad mälutööd,

– oled märganud, et uued asjad ei jää meelde ja vanad ei tule meelde,

– sul on raskusi oma emotsioonide ohjamisega või sa tunned end tundetu ja tuimana,

– oled märganud, et su uni on häiritud,

– tunned end rahutu ja ärevana,

– oled mures oma teiste pereliikmete pärast,

– sul on hirm oma tervise pärast,

– tulevik teeb sulle suurt muret,

– väldid kõike, mis sulle juhtunut võiks meelde tuletada,

-midagi muud teeb sulle muret…

Kuigi inimeste reaktsioonid kaotusele võivad olla erinevad, on siiski palju sarnast, mille teadmine aitab sul endast paremini aru saada.

Gruppi tulekuks on vaja eelnevalt osaleda individuaalsel kohtumisel, kus selgitame välja, kas grupp on just sinu jaoks sobilik ning lepime kokku osalemise tingimused. Individuaalne kohtumine toimub videosilla vahendusel (zoom-keskkonnas).

Planeeritult toimuvad grupikohtumised viiel korral, üks kord nädalas. Grupp alustab sügisel 2021, kui osalejad on komplekteeritud ning viiruse levik ei takista kokku saamist.

Gruppi viivad läbi Peaasi.ee psühholoogid Anna Haasma ja Triin Tuisk 

Registreerumiseks palun täida vorm siin https://forms.gle/opgNP8qNebhRFwg46 

Lähedaste grupi läbiviimist rahastab Sotsiaalministeerium ning on osalejale tasuta.

Kuidas olla hea sõber?

Suhtlemine täidab meie päevi koolis, kodus, sõpradega. Näost näkku, telefonis, sms-idega, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmetega, poosidega. Head suhted on üks inimese põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksikud ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame. Aga kuidas neid häid suhteid saada? Selleks on mitmeid oskusi, mida saab õppida, ja põhimõtteid, mida järgida.

Kuidas olla hea sõber?

Hea sõber olla pole alati lihtne. Aja jooksul vanad sõbrad lähevad ning tekivad uued, see on loomulik asjade käik. Kuid vanad sõbrad on hindamatud ja tasub teada põhilisi oskusi, mille abil on võimalik head ja sooja sõprussuhet luua ning hoida.

Ole usaldusväärne.

Pea lubadustest kinni kui vähegi võimalik. Ära anna lubadusi, mida tead, et ei suuda täita

Mõnikord muidugi juhtub, et see ei õnnestu kuidagi – sellele võiks hea sõprus ikkagi vastu pidada. Kui tekib probleem ja sa ei saa lubadust täita, ütle seda sõbrale ausalt, seleta talle olukord lahti ja proovi kokkuleppele jõuda. Kuidas lubadust andes käituda? Vaata silma, räägi selgelt ja aeglaselt, mõtle läbi, mida ütled, räägi siiralt. Ütle seda, mida mõtled. Ära ütle midagi lihtsalt sellepärast, et arvad, et oleks sobilik seda öelda.

Ole selline, keda saab usaldada

Sõber peab saama vajadusel sind usaldada ja sulle toetuda. Altvedamine ja tühjade lubaduste andmine õõnestab sõprust. Kui sa pole kindel, et midagi teha saad, siis nii ütlegi. Kui näed takistusi, ütle selgelt, et seekord ei õnnestu kaasa lüüa / midagi teha. Ole sõbra jaoks olemas nii toredal kui raskel hetkel. Ära pelga sõbra tugevaid tundeid, ta näitab neid sulle, sest usaldab sind.

Vabanda, kui oled vea teinud

Peaasi_koomiksid_vabandamine

Kuigi võib olla meelitav mõte jätta endast veatut muljet, ei ole seda meist keegi. Kui oled midagi valesti teinud, julge vabandust paluda ja üles tunnistada, see näitab su sõbrale sinu küpsuse kohta enam kui teesklemine, et midagi pole juhtunud, enese õigustamine või – veel hullem – süü kellegi teise kaela ajamine. Mõtle järele ja ole siiras, kui vabandust palud. Seda on häälest kuulda ja sõbral on hea teada, et tõesti kahetsed. Ah et kuidas seda teha? Siin on mõned viisid, kuidas oma kahetsust väljendada:

  • “Anna andeks, et ma sulle halvasti ütlesin.”
  • “Palun vabandust, kui ma su tundeid riivasin.”
  • “Mul on väga kahju, et sind vihasena lõin. See oli viga. Ma ei tee seda enam.”
  • “Vabanda, palun, et su peale karjusin. Ma olin väga vihane.”

Vabandamine võib suhted kohe korda teha, teinekord võtab leppimine aga aega. Anna sõbrale aega, mõnikord vajad ka sina seda, kui keegi on sinule haiget teinud. Igal juhul on vabandamine andnud võimaluse teie suhte haavadel paraneda ja edasi minna.

Ole aus

Kui oled aus oma tunnete suhtes ja väljendad neid sobivatel hetkedel, lood aluse siiraks ja rahuldustpakkuvaks sõpruseks. Ole aus nii sõbra kui iseenda suhtes. Kui su sõber sulle haiget teeb, anna talle sellest märku. Kui sulle teeb muret näiteks sõbra liigne alkoholi tarbimine või vähene söömine, ütle talle, et oled seda märganud ja mures. Ta võib pahandada, aga see on väike asi selle tunde kõrval, mis te mõlemad ausast suhtlemisest saate. Ta saab teada, et paned tõepoolest tähele, mis temaga toimub, ja sina avad tee ausale suhtlusele, kus sõbral on võimalus sulle oma murest rääkida. Ära aja ausust segi jämedusega. Kui sõbranna uus kleit sinu arust natu imelik välja näeb, siis las ta olla, pole vaja kõike välja öelda. Ole aus ka iseenda vastu – lähtu sõprade valikul oma väärtustest ja järgi oma sisehäält, milliste inimestega sulle koos olla sobib. Püüa säilitada sõprust nende inimestega, kelle seltsis end tõesti iseendana ja vabalt saad tunda.

Ära kasuta inimesi ära

Kui püüad kellelegi külje alla hoida, kuna nad on populaarsed või sulle kuidagi muul moel kasulikud, tuleb see varem või hiljem välja. Selline sõprus ei paku teisele osapoolele midagi. Suhe on andmise ja saamise tasakaalu küsimus, nii et kui su sõber pidevalt sulle mingit teenet osutab (õppida aitab või igal hommikul auto peale võtab), paku kindlasti midagi omalt poolt ka vastu. Loomulikult pole küsimus rahas või kommis, vaid emotsionaalses andmises ja saamises. Seega, vasta teenele teenega, lahke sõnaga, ütle aitäh.

Ole lojaalne

Peaasi_koomiksid_lojaalsus

Ära tee ega ütle midagi, mida sa ei tahaks, et sõber sinu kohta ütleks või teeks. Pea saladusi, ära räägi taga, ära ütle seljataga sõbra kohta midagi sellist, mida sa talle näkku ei julgeks öelda. Kui kellelgi su sõbra kohta midagi ütlemist on, kaitse teda. “Ma tunnen teda, ja see ei kõla üldse tema moodi. Las ma räägin temaga ja katsun tema vaatenurga teada saada. Enne, kui see on selge, ära palun seda juttu kusagil levita.” Selline lojaalsus ja teadmine, et hea sõbra näol on olemas tagala, kust sind kaitstakse ka siis, kui sa ise kohal ei ole, on pikaajalise sõpruse üks olulisi omadusi. Ära unusta oma sõpra ka uute tuttavate või poiss- või tüdruksõbra taustal.

Austa sõpra

Sõprus on võimalik ja äge isegi siis, kui teie väärtused on mõnes küsimuses väga erinevad. Te peaksite saama erinevaid seisukohti avatult arutada, ilma et üks oma vaateid peale suruks. Kuula, mis su sõbral öelda on, ja mõtle selle üle, milline on tema minevik ja taust, miks ta nii mõtleb. Asjad, mis sulle igavad näivad, võivad talle palju lugeda. Ära anna enesekeskseid hinnanguid, et üks mõte on õige ja teine vale lihtsalt sellepärast, et sina nii arvad. Austa sõbra arvamust ja seisukohta, siis austab tema ka sind. Kuula huvi üles näidates, küsi juurde küsimusi, püüa end teise olukorda asetada.

Ole toetav

Ole isetu

Muidugi mitte kogu aeg ja nii et sinust üle sõidetaks, vaid nii, et ühe ja teise huvid oleks tasakaalus. Lihtsalt – ära ole isekas; muidu jätab see sulle külge märgi, et kasutad inimesi enda huvides, ja nii uued inimesed sinuga eriti sõprust teha ei taha. Kui tunned, et oled pidevalt see, kes teisi aitab, kuid midagi vastu ei saa, võib tegu olla probleemiga ja vaja on õppida ennast veidi paremini kehtestama. Ja teisalt – kui märkad, et ainult sinule tehakse teeneid või öeldakse häid sõnu, püüa ikka samaga vastata. Tee midagi kena, ütle kompliment, maksa võlad täpselt ja kiiresti tagasi, aita sõpra. Aga tee heategu oma südame põhjast, mitte sellepärast, et pead või midagi vastu tahad.

Ole hea kuulaja

Võta aega oma sõpra tõesti mõista ja toetada, kui ta sinuga räägib. See võib tobedalt kõlada, aga jälgi, et sa kuulad sama palju sõpra kui iseendast räägid. Ära lenda peale nõuannete ja oma arvamusega, lase sõbral ka rääkida. Muide, ta märkab, kui kibeled, et ta lõpuks ometi lause lõpetaks ja sa saaksid öelda, mida tahtsid. Rahune, oota. Ära anna hinnanguid.

Ole empaatiline (►)

Peaasi_koomiksid_kaastunne_vs_empaatia

Empaatia on võime mõista teise inimese tundeid ja näha asju tema vaatenurgast. See tähendab, et sa tunned ära erinevad emotsioonid – viha, rõõmu, kurbuse, hirmu…. Sa ei tea, mida teha? Kas sa pead kohe seda tugevat tunnet leevendama hakkama? Ei, piisab, kui näitad, et saad aru, mida teine tunneb. Sa ei pea kohe tormama lahendusi pakkuma. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne. Empaatia toob kaasa ühendustunde teisega, mõistmise – sa püüad näha asju tema vaatenurgast ja saada aru, mis see on, mida ta kogeb. Kaastunne asetab sind sõbrast eraldi, eemale, kõrgemale, ega lase tal tunda, et teda tõesti mõistetakse.

Näiteks: “Mu tüdruk jättis mind maha.” Kaastundlik vastus: “Pole viga, vähemalt sul oli tüdruk, minul ei olegi suhet olnud…” Empaatiline vastus: ”Ma võin ainult ette kujutada, et sa oled praegu päris õnnetu. Mul on hea meel, et sa mulle rääkisid.”

Vaata siit lõbusat videot empaatia ja kaastunde erinevustest:

Aita sõpradel raskustega toime tulla

Peaasi_koomiksid_raskused

Et oma sõpra tõesti toetada, pead olema olemas ka rasketel aegadel. Kui tundub, et sõber on hädas probleemiga, mille üle neil endal hakkab kontroll kaduma – narkootikumid, alkohol, juhusuhted… – võta julgus kokku, räägi sellest ja vii ta sellest olukorrast ära. Ära eelda, et sõber ise hakkama saab. Muidu oleks ta ehk juba midagi ette võtnud. Ole mõistuse hääl ja ütle talle, et oled mures, seda on talle vaja, ükskõik kui veidralt sina end ka ei tunne. Ole õlg, kelle najal nutta. Mõnikord sellest piisabki, kui saab rääkida. Aga kui vaja, aita leida ka praktilisi lahendusi ja räägi vajadusel täiskasvanute või spetsialistidega (koolipsühholoog, arst, õpetaja, oma vanemad, tema vanemad vms).

Ole olemas ka kriisihetkel

Külasta haiglas olevat sõpra. Aita sõbral kadunud koera otsida. Kui ta koolist puudub, võta talle materjalid ja tee tema eest märkmeid. Kui sureb keegi tema lähedastest, mine matustele. Näita sõbrale, et ta saab su peale tõesti igal hetkel loota. Muidugi jälgi, et kriisid poleks teie sõpruse ainsaks alustalaks. Igal juhul on üks osa sõprusest emotsionaalse toe pakkumine. Lase sõbral end avada ja nutta, kui ta tahab. Sa ei pea midagi ütlema, kui see ei tundu õige, ole lihtsalt rahulik, temaga koos, kuula avatult ja ulata talle taskurätik. Ära ütle sõbrale, et “kõik saab korda”, kui tegelikult ei saa. Anna lihtsalt teada, et oled temaga, mis iganes ka ei juhtu. Ole aus, aga positiivne. Kui su sõber mainib enesetapu sooritamist, räägi sellest kindlasti kellelegi. Sa tahad muidugi tema privaatsust austada, aga praegu pole see koht. Sa pead kellelegi rääkima. Soovita tal muretelefonile helistada või anna spetsialisti kontaktid. Enne kellegi teise kaasamist räägi enda ja tema vanematega või kaaslasega (kui just nemad polegi probleemide põhjuseks).

Suitsiidist

Anna mõistlikku nõu

Peaasi_koomiksid_moistlik_nou

Hea sõber kaalub olukorda sõbra vaatenurgast ja annab oma arvamuse, kuid ei suru seda peale. Ära anna sõbrale hinnanguid (“No kuule, miks sa nii tegid?”), anna talle lihtsalt natuke nõu, kui ta seda palub. Küsi alati enne üle, kas tohid nõuannet anda. Mõnikord on olukord aga ohtlik ja vaja on karmimalt selgemaks teha, mis oleks õige. Ole diskreetne ja ettevaatlik, ära hakka loengut pidama. Iseloomusta lihtsalt olukorda teadaolevate faktidega ja paku, mida sina selles olukorras teeksid (“Hmm, kas ma võin öelda, mida ma asjast arvan? … Arvestades seda, et ta sulle nii ütles… Võib-olla ma läheks ja küsiks tema enda käest, mida ta sellega mõtles.”). Ära oota, et sõber sinu nõuandega alati nõus on. Sellest pole midagi, kui te eri arvamusele jääte.

Anna sõbrale ruumi, kui ta seda vajab

Üks osa toetusest on mõistmine, et sõber ei taha alati kogu oma aega sinuga veeta. Anna talle ruumi, astu samm tagasi. Püüa mõista, millal sõber tahab olla üksi ja millal teistega aega veeta. Kui sa hirmsasti klammerdud või iga kahe sekundi tagant uurid, kus ta on ja mis ta teeb, muutub see ahistavaks ning see ei meeldi kellelegi. Kui su sõbral on ka palju teisi sõpru, ära ole kade – iga sõprus on eriline ja see ei tähenda, et su sõber sind ei hinda! Nii on veelgi toredam uuesti kokku saada ja üksteisest rõõmu tunda, kui olete vahepeal hingata saanud!

Muuda sõprussuhted püsivaks

Õpi andestama ja edasi minema.

Keegi pole täiuslik ja kui su sõber tõesti kahetseb või kui ta ei teinud midagi eriti jubedat, peaksid sa lõpetama vimmapidamise ning edasi liikuma. Harva võib juhtuda, et sõber tegi midagi täiesti andestamatut. Siis võib olla parem edasi liikuda, mitte lõhki lennanud suhet lappida. Kui oled sõbra peale vihane, aga pole selle põhjust talle öelnud, ei saa sa talle andestada ega edasi minna. Nii et kui sa seda tahad, räägi temaga juhtunust.

 

[Vaata konflikti lahendamise kohta siit ]

Aktsepteeri sõpra sellisena, nagu ta on

Ära püüa teda muuta ega talle oma maailmavaadet peale suruda. Võta teda sellisena nagu ta on, ära vaidle, sest teie erinevad vaatenurgad annavad mõlemale värskeid kogemusi juurde. Mida enam sõbraga koos oled, seda vähem idealiseerid ja seda rohkem võtad teda sellisena nagu ta on. See ongi päris sõprus – teineteisest sügavalt hoolimine vaatamata kõigile inimlikele vigadele.

Aita ilma palumata

Sõber ootab, kuni kodutöö ära teed ja suurepärane sõber on terve öö üleval, et sind aidata. Kui sina oled hea sõber, tahavad teised ka sulle heaks sõbraks olla. Aita oma sõpra, see kasvatab teievahelist sõprust. Tunne need hetked ära ja õpi ridade vahelt lugema. Mõnikord vajab sõber sind hoolimata sellest, et muudkui kordab: “Oh, sa ei pea seda tegema…”

Hoia igal juhul kontakti

Isegi kui elate teineteisest kaugel ja näete harva, on oluline meeles pidada, et te polnud põhjuseta sõbrad. Kui see põhjus on alles ja oma sõbrast ikka hoolid, anna talle sellest teada, ta on selle üle õnnelik. Seadke kas või eesmärk, et hoiate näiteks kord kuus kindlasti telefoni või Skype’i teel ühendust, kui tahes suur ajavahe teie vahel ka poleks. Kui sõbraga kontakti hoidmine muutub harjumuseks, suudab teie sõprus kaugele vahemaale vastu pidada.

Lase sõprusel areneda

Kui tahad olla hea sõber, pead mõistma, et sõprus ei püsi terve elu – põhikoolis, keskkoolis, ülikoolis, täiskasvanuna – samasugune. Nii nagu ülejäänud elu muutub, muutub ka teie sõpruse iseloom ja see on normaalne. Ära püüa praegust sõprust hoida samasugusena nagu see oli kümme aastat tagasi. Kujutle, et sõprus on elastne ja liikuv, mitte kivikõva käntsakas. Su sõber võib olla abielus ja kahe lapse vanem – püüa seda aktsepteerida, mis siis, et ta sulle enam 24/7 kättesaadav pole, ta hoolib sinust ikka. Õpi koos nende muutustega kasvama ja naudi muutusi, mida elu teie sõprusele toob.

Kui suhtlemine ja sõpruse loomine tundub sulle raske

Peaasi_koomiksid_vestlus

Suhtlemine ja sõbrasuhete loomine on lihtsam, kui kasutad järeleproovitud ja tõestatult kõige paremaid viise:

  • Vaatle ja õpi teistelt sotsiaalsetelt inimestelt, kuidas nad käituvad.
  • Harjuta suhtlemist, mis siis, kui see alguses raske tundub! Sotsiaalsed oskused on nagu teisedki oskused, kus harjutamine teeb meistriks!
  • Ära mõtle, et pead tingimata ise rääkima; kuula, lase teisel rääkida!

Et seda soodustada, küsi inimeselt midagi tema enda kohta. Kui tema sinult vastu küsib, vasta talle. Pea meeles: vestlus on nagu võileib. Vestluspartner küsib sinult midagi ehk annab võileiva. Sa lisad võileivaleühe kihi ehk ütled midagi ja küsid ka sõbralt küsimuse. Sa annad võileiva talle tagasi ja tema lisab sinna omalt poolt veel ühe kihi ehk vastab ja küsib ehk veel midagi.

  • Jälgi veidi oma kehakeelt. Ole avatud kehahoiakuga, veidi vestluskaaslase poole suunatud, loo aeg-ajalt silmkontakti – see teeb olemise mugavaks ja võimaldab vaba vestlust.
  • Küsi avatud küsimusi, millele saab pikemalt ja iseenda arvamusest lähtudes vastata: “Räägi mulle!” “Mida sa sellega mõtled?”
  • Otsi teisi strateegiaid headest allikatest (loe suhtlemisraamatuid, küsi nõu nõustajalt või psühholoogilt).

Psühhiaatri juures

Psühhiaatria on teadus ja meditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga ning ennetamisega.

Psühhiaater on arst, kes on lisaks põhistuudiumile läbinud psühhiaatria residentuuri. Psühhiaatri ülesandeks on vastavalt kliinilisele pildile, haigusloole ja erinevate uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire.  Vastavalt sümptomidele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeutiist sekkumist või määrab ravimi. Psühhiaatriline ravi  on kooskõlastatud rahvusvaheliste ravijuhistega.

Psühhiaatriline vastuvõtt haigekassa lepinguga keskustes kestab esmasel kohtumisel 50 minutit, järngevatel kohtumistel 25-50 minutit. Vastuvõtul puudutatud teemad:

  • kaebused ja vaevused
  • üldine toimetulek – töö, õppimine, hobid, lähedased suhted
  • varasem elukäik, haridustee
  • päritolusperes ja suguvõsas esinenud haigused ja psüühikahäired
  • suhted päritoluperes

Esmase vestluse järgselt püstitatakse esmane diagnoos, mida vajadusel täpsustatakse kehalise tervise, peaaju visualiseerivate või psühholoogiliste uuringutega.

Vajadusel ja võimalusel määratakse juba esmase vestluse järgselt ravi ja antakse soovitused.

Ravi jätkub korduvate vastuvõttudega, kus jälgitakse ravi efekti ja vajaduse korrigeeritakse ravi.

Psühholoogi juures

Psühholoogia on teadus, mis uurib vaimseid protsesse, käitumisi ja nende vahelisi seoseid. Psühholoogial on palju erinevaid harusid, psüühikahäirete uurimise ja ravimisega tegeleb kliiniline psühholoogia.

Psühholoog – on lõpetanud psühholoogia eriala õppekava mõnes akrediteeritud õppekavaga ülikoolis. Psühholoogi töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Näiteks võib tema poole pöörduda kui on probleeme enesehinnangu, enesekehtestamise või karjäärivalikuga.

Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema poole võib pöörduda, kui on vaja välja selgitada, kas inimesel on mõni psüühikahäire, teha selleks teste ja uuringuid. Samuti on kliinilise psühholoogi tööks erinevate häirete ravimine ja sümptomite leevendamine.

Psühhoterapeut – on lõpetanud  kas psühholoogia või psühhiaatria(või mõnel juhul ka muu eriala, kus on piisavalt psühholoogia alast koolitust nt sotsiaaltöötaja) eriala, kuid lisaks läbinud ka spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks kognitiivne käitumisteraapia, perekonnapsühhoteraapia või psühhodünaamiline teraapia.

Kuhu minna?

Psühholooge töötab põhiliselt kahte tüüpi asutustes – haiglates-polikliinikutes ja eravastuvõtus. Kui on soov saada psühholoogi konsultatsiooni või psühhoteraapiat haigekassa raha eest, on vajalik psühhiaatri või perearsti saatekiri. Eravastuvõttu saab konsultatsiooni aja tõenäoliselt kiiremini. Haiglates ja polikliinikutes maksab psühholoogi teenuse eest Haigekassa, kuid ka mõnes eravastuvõtus on sama võimalus.

Kuidas leida? Mis on valiku juures oluline?

Psühholoogi otsida võib kasvõi internetist või uurida tuttavate kogemusi. Mõtlema peaks, millisele inimesele oleks kergem rääkida, kas mehele või naisele, samast või erinevast põlvkonnast inimesele. Inimesed on väga erinevad, nii ka psühholoogid. Psühholooge on erinevast vanusest, soost, neil on erinev väljaõpe, väärtused, uskumused, kogemused, maailmapilt. Oluline on leida inimene, kes just sinule hästi sobiks.

Kliinilised psühholoogid

Pereterapeudid

Kognitiivse käitumisteraapia terapeudid

Eelkõige töötab psühholoogi juures käies nn terapeutiline suhe, see tähendab usaldust ja valmidust koostööks. Nagu ka muudes elusituatsioonides, ei pruugi iga psühholoogiga suhtlemine lihtsalt klappida. Psühholoogiga kohtudes peaks lisaks tema väljaõppe kohta uurimise proovima aru saada, kas tegemist on inimesega, kellega ollakse valmis oma isiklikke mõtteid jagama. Kui tundub, et mitte, siis on mõistlikum leida teine psühholoog. Solvumist ei tasu karta, mõni inimene lihtsalt ei klapi teisega kokku. Samas peab arvestama, et nagu ka teiste suhete puhul, ei pruugi täielik usaldus kiiresti tekkida, esmalt peab inimest pisut rohkem nägema ja tundma õppima.

Peaks ka proovima eelnevalt välja mõelda, kas pöördute mõne käesolevalt ägeda probleemiga või püsiva raskusega, kas olete valmis käima pikemat aega või mõned üksikud korrad. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku kohtumiste eesmärk, kestus, sagedus, maksumus ning muud võimalikud olulised tingimused.

Tavaliselt on psühholoogid õppinud ka mõnd liiki psühhoteraapiat. Põhilised psühhoteraapia liigid, mida erinevate häirete ravis kasutatakse, on pereteraapiakognitiivne käitumisteraapia ja psühhodünaamiline teraapia. Erinevaid teraapia liike on sadu ja mitmed neist on ka Eestis esindatud, kuid nimetatud kolm on leidnud enam teaduslikku tõestust, et need tõepoolest mõjuvad. Teised teraapia liigid võivad küll hästi sobida enesearendamiseks ning rehabilitatsiooniks. Enne teraapiasuhtesse astumist on oluline välja selgitada, kas teraapia on tõenduspõhine, millised kogemused on terapeudil ning milline on antud teraapialiigi väljaõpe. Reeglina eeldab psühhoterapeutiline väljaõpe aastetepikkust koolitust, laialdasi teadmisi psühholoogias ning supervisiooni.

Uuringud

Lisaks psühoteraapiale ning nõustamisele saab psühholoogi juures teha ka erinevaid uuringuid. Vahel võib uuringutele suunata arst, kui on vaja diagnoosi täpsustada või hinnata mõnd psüühika aspekti. Uuringutele võib ka inimene ise pöörduda, kui on soovi enda kohta rohkem teada saada. Leida endas tugevaid külgi, mida saab enda heaks kasutada või nõrku külgi, mida on võimalik arendada.

Uuringuid teostatakse vastavalt testi spetsiifikale erineval viisil, põhiliselt kasutatakse paber-pliiats meetodit, kuid mõned testid on ka arvutiseeritud. Osa teste saab teha instruktsiooni järgi iseseisvalt, suurem osa testidest tehakse koos psühholoogiga.

Uuritakse näiteks:

  • Kognitiivseid funktsioone nagu mälu, tähelepanu, mõttekäigu iseärasused
  • Neurokognitiivseid funktsioone nagu reaktsioonikiirus, täidesaatvad funktsioonid, erinevad mälu liigid
  • Vaimseid võimeid, intelligentsust
  • Isiksust erinevate isiksuse uurimise meetoditega
  • Emotsionaalset seisundit
  • Elukvaliteeti

Konfidentsiaalsus

Üks psühholoogide eetikakoodeksi põhipunkte on konfidentsiaalsus. See tähendab, et psühholoog kaitseb talle avaldatud isiklikku informatsiooni, dokumenteerib sellest ainult asjakohase ning ei avalda saadud informatsiooni ilma kliendi/patsiendi nõusolekuta.

Konfidentsiaalsust võib murda ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Seaduste järgi võib teatud infot avaldada kolmandatele isikutele juhul kui on tekkinud oht kellegi elule või tervisele. Näiteks juhul kui klient/patsient on teatanud soovist ennast tappa või kellelegi teisele tõsiselt viga teha, võib psühholoog võtta ühendust inimese lähedaste või politseiga. Sellisel juhul avaldab psühholoog siiski ainult asjasse puutuvat infot,  mitte teraapia käigus või vestlustel ilmsiks tulnud isikliku elu detaile.

Infot vastuvõtul või teraapias käimise kohta tuleb psühholoogil anda ka siis kui vastava ametliku järelpärimise teeb politsei.

Muudel juhtudel ei avalda psühholoog mitte mingit infot inimese kohta (isegi mitte selle kohta, et temaga kokkupuuteid on), ilma inimese enda nõusolekuta. Ei inimese tööandjale, sugulastele, tuttavatele, ega ammugi omaenda tuttvatele.

Teatud informatsioon psühholoogi vastuvõtul käimise või teraapia kohta võidakse salvestada ka elektrooniliselt inimese isklikus e-terviseloos. Seal on inimesel endal võimalik piirata juurdepääsu andmetele, piirata saab ligipääsu nii kõigile meditsiiniandmetele kui ka valitud dokumentidele.

Söömishäirest tervenemine ja tagasilangus

Hey! I am first heading line feel free to change me

„Täna söön ma nagu normaalne inimene. Ma ei libastu, täna saab olema hea päev.“

Paljud söömishäiretega inimesed ütlevad igal hommikul ärgates endale neid samu sõnu. Tegelikult on aga nii, et iga kord endale kinnitades, et täna me ei libastu, valmistame end selleks just ette.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tähtis on meeles pidada ja aktsepteerida, et haigusest lõplikult paranemine on raske.

 See nõuab rohket tööd iseenda kallal ning libastumised ei tohiks sealjuures olla takistuseks. Selle asemel, et igal hommikul endale öelda, et sa ei libastu, väljenda oma soovi hoopis nii: „Täna annan ma taas endast parima! Kui mul läheb täna kenasti, olen ma enda üle uhke. Kui mul juhtub olema halb päev, siis ei lase ma end sellest heidutada, vaid andestan endale, unustan selle ning lähen oma raviga edasi.“

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tagasilangused on osa raviprotsessist.

 Need võivad kesta ühe päeva, nädala, kuu või kauemgi, kuid ei tähenda, et oled paranemisel ebaõnnestunud. Enamasti arvatakse libastumisel või sellele lähedal olemise korral, et ollakse lootusetud. Mõni võib end karistada, pikendades sellega tagasilanguse kestust. Selle asemel, et teistest halvemale päevale keskenduda, püüa meelde tuletada kõiki möödunud häid päevi ja püüa näha toimunud arengut.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tagasilangus võib aset leida kiiresti ning erinevatel põhjustel.

 Ka teraapia käigus oma sügaval sisimas pesitsevate probleemidega silmitsi seismine võib kaasa tuua tagasilanguse ning söömishäire väljumise kontrolli alt. Kuid mida enam sa oma probleemi tegelike põhjustega tegeled, seda harvem hakkad kasutama sööki toimetulekumehanismina.

Hoiatavad märgid:

Oma tervenemise teekonnal koged sa kindlasti paremaid ja halvemaid päevi. Sealjuures on tähtis, et oskaksid ära tunda tagasilangusele viitavaid märke. Kui märkad, et oled haiguse küüsi tagasi langemas, räägi sellest kindlasti oma tugigrupiga! Kuigi sa ei pruugi tahta seda teha, sest kardad neile pettumust valmistada või neid pahandada. Seda ei juhtu kohe kindlasti! Nad soovivad sind aidata ning hindavad sealjuures väga sinu ausust.

Endal tuleks olla tähelepanelik märkide suhtes, mis võivad viidata tagasilangusele. Järgnevalt on välja toodud mõned võimalikud neist:

  • suurenev hõivatus söögist ja kehakaalust
  • tahe kontrollida kõike ja pidevalt
  • perfektsionistlik käitumine/hoiak
  • tahe vältida stressi tekitavaid situatsioone
  • lootusetuse tundmine töö, suhete ja elu suhtes
  • uskumus, et õnnelik ja edukas saab olla vaid kõhnana
  • arvamus, et ollakse „liiga paks“, kuigi kõrvaltvaatajad sellega ei nõustu
  • tahe omaette hoida ning soovimatus suhelda
  • suutmatus kasutada oma tugigruppi ja/või -süsteemi
  • oma sümptomite varjamine abistavate inimeste eest
  • pidev peeglisse vaatamine
  • pidev kaalumine
  • teatud toitude vältimine nende kalorisisalduse tõttu
  • valdavalt dieettoitude ostmine ja tarbimine
  • toidukordade vahelejätmine
  • pidev treenimine
  • ärevus, mis on seotud söögi, riiete ostmise ning oma keha näitamisega
  • üksnes lohvakate riiete kandmine
  • enesetapumõtted
  • söömisjärgne vastikustunne enda suhtes

Kui koged kasvõi üht neist, siis räägi oma lähedastega või terapeudiga.

Nõuanded tagasilanguse ennetamiseks

Kui koged tagasilangusele viitavaid märke, räägi sellest kindlasti oma terapeudile. Just tema saab sind aidata.

Järgnevalt on välja toodud mõned nõuanded, mis võivad olla abiks tagasilanguse ärahoidmisel või sellega hakkama saamisel:

  • Pärast tagasilangust või libastumist ära karista ennast! Tuleta meelde, et täielik paranemine ei toimu kiiresti ning tagasilangused on paranemisprotsessi loomulikuks osaks.
  • Rasketel aegadel ole avatud ning suhtle oma lähedastega. Kuigi enamasti tahetakse end hoopis teistest isoleerida, teeb see olukorra vaid hullemaks. Oma tundeid ja emotsioone „luku taga“ hoides, ei vabane sa söömishäirest iialgi.
  • Kui oled libastunud või koged tagasilangust, püüa aru saada, miks see juhtus. See aitab planeerida edaspidist toimetulekut ning vältida kord tehtud vigu.
  • Tee nimekiri situatsioonidest, mis võivad tagasilangust või libastumist esile kutsuda. Mõtle varasemalt keeruliseks osutunud olukordadele ning koosta juba praegu plaan, kuidas nendega toitu kasutamata toime tulla.
  • Ära lase end lollitada mõttest, et oled terve niipea, kui suudad toituda normaalselt. Üksi see ei ole lahendus ning ilma söömishäiret põhjustanud sügavamate probleemidega tegelemata, ei ole võimalik ka haigusest paraneda. Lõpuks saab tagasilangus sind ikka kätte.
  • Sügavamate probleemidega silmitsi seismine võib olla raske ning just siis enamus inimesi tagasilangust kogevadki. Ära isoleeri end selle käigus teistest, sest just sel ajal vajad lähedasi kõige enam!
  • Kui sinu kodukohas eksisteerib vastav tugigrupp, siis astu selle liikmeks ja ümbritse end inimestega, kes teavad, mida hetkel koged. Võta ühendust ka terapeudiga!
  • Ole ettevaatlik, et sa ei asendaks üht kompulsiivset käitumist teisega. On väga tavapärane, et söömishäirest paranev inimene pöördub toimetulekuks alkoholi, narkootikumide, hasartmängude, seksi, enesevigastamise vms poole.
  • Võta iga päev aega enese eest hoolitsemiseks. Enamus söömishäiretega inimesi on liiga hõivatud teistele meelejärgi olemisega, unustades sealjuures iseenda. Tegele millegagi, mis sind lõõgastab ja mida naudid. Selleks võib olla jalutuskäik looduses, hea raamatu lugemine või soojas vannis mõnulemine. Pole tähtis, mis see on, peaasi, et see pakub midagi sulle endale.
  • See võib küll tihtipeale raske olla, kuid püüa mõelda positiivselt. Kui oled veendunud, et sa ei parane kunagi, siis sa ka ei parane. Kuid kui usud, et paraned, siis nii lähebki.
  • Ära lähtu minevikus aset leidnud libastumistest ja tagasilangustest. Ela üks päev korraga ja ära muretse liialt homse pärast, sest me ei saa ennustada tulevikku! Meil on vaid tänane päev ja selles peame ka elama.

Tagasilanguse ennetamise plaan

Söömishäire ei teki üleöö ja sellest ei ole võimalik ka kiiresti vabaneda. On tähtis meeles pidada, et mitte kellegi paranemisteekond ei ole täiuslik ning libastumisi võib kõigil ette tulla. See on tervenemisprotsessi loomulikuks osaks ning selle asemel, et end karistada, pane need olukorrad enda kasuks tööle. Väärt teadmiseks on see, et tagasilanguste esinemise tõenäosust on võimalik vähendada vastava tegevusplaani koostamisega.

Suitsiid

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

___

Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)

Hingehoiu telefon: 116 123 (24h)

___

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)

___

Kiirabi: 112 (24h)

Erinevate emotsioonidega toimetulek

Rõõm!
Tore! Hästi! Küll on hea!
Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus
Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused
Viha ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots
Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased. Minuga ei arvestata. Mind on ebaõiglaselt koheldud. Mind on ära kasutatud. Ma olen hüljatud. See pole õiglane! Ma ei kannata seda! Seisa enda eest! Võitle!
Soov/tung rünnata Adrenaliini tõus Pinge Energia tõus Kiirenenud hingamine Südamekloppimine Keskendumisraskused
Vastandumine Õiendamine Vali hääletoon Tusatsemine Nähvamine Vandumine Karjumine Sarkastilised ütlused Füüsiline kallaletung
Ärevus, närvilisus, hirm, paanika, piin, tardumus
Ohu või oma toimetuleku ülehindamine Nüüd see juhtub! Ma ei tule sellega toime! Mis siis, kui..?
Soov põgeneda või vältida Adrenaliini tõus Pinge Õhetus Kuuma- või külmahoog Higistamine Käte- või häälevärin Südamepekslemine
Teiste inimeste või kohtade vältimine
Depressioon Kurbus, masendus, lootusetus, meeleheide, õnnetusetunne
Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu. Midagi ei muutu paremaks. Tulevik on tume. Ma olen kõik kaotanud.
Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud Väsimus, apaatsus Mälu- ja keskendumise probleemid Une- ja toitumise probleemid Huvide kadumine Pinge, rahutus
Vaikne, vähese jutuga Isoleerunud, omaette hoidev Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Hädaabi vahendid: vääratusega toimetulek

Kohese õnnestumise müüt

Inimesed, kes proovivad arvutis meelistegevusele kulutatavat aega vähendada, leiavad ennast sageli olukordadest, kus nad on oma piire ületanud – tegelenud sellega plaanitust kauem. Tihtipeale on siis esmaseks reaktsiooniks süütunne hetkeajedele järeleandmise tõttu. Mõned lähevad veelgi kaugemale ja võtavad seda kui läbikukkumise märki. Need reaktsioonid on normaalsed ja pole ohtlikud, kuni Sa ei anna järele ega loobu kontrollist täielikult. Selliste mõtetega tegelemiseks on tarvis oskuseid, mis juhiksid Sind tagasi kontrollitud, mitteprobleemse arvutikasutamise juurde. Järgmisena käsitleme mõningaid oskuseid, mida saad kasutada siis, kui oled oma piire ületanud. Oskuseid on kahte tüüpi:

Teisiti mõtlemine kogemusest nii, et sellest saab osa Sinu õppimisprotsessist

Teisiti käitumine kogemuse tulemusena, mis vähendab taolise kogemuse ilmnemise võimalust tulevikus.


 

Järgnevad võtmeoskused aitavad Sul paremini mõista oma vääratusi, valmistudes nendega toimetulemiseks tulevikus.

1. Väldi enda sildistamist läbikukkujana

Piiride ühekordne ületamine ei ole veel läbikukkumine. See ei tähenda, et Sul napib tahtejõudu, et oled läbikukkumas või et olukord on lootusetu. See on ühekordne sündmus, mida saad tulevikus ära hoida. Kõige konstruktiivsem oleks seda tõlgendada veana, millest saab õppida.

2. Suurenda oma seotust

Motivatsiooni hoidmine on prioriteet. Võid tunda soovi kõik nurka visata kuna usud, et oled kõik ära rikkunud. Veelkord, selline reaktsioon on olukorrale iseloomulik ja normaalne. Sellistest tunnetest üle saamiseks proovi järgnevat:

• Tuleta meelde, mis Sa endalt ootad: Korda üle põhjused, miks soovid arvutikasutamist või sealset meelistegevust vähendada. Sulle on seejuures abiks harjutus, kus argumenteerisid selle tegevuse poolt ja vastu ning tõid välja pikaajalise kasu muutustest. Küsi endalt, kas sellest on raskushetkel mõistlik loobuda?

• Tulevikuplaan: Kujutle, et Sinu eksimuse põhjustanud sündmused korduvad. Samuti kujutle, et oled siis tugevam ja suudad selle olukorraga paremini toime tulla.

• Pea endaga sisedialoogi: Tunne endas ära see pool, mis soovib seda tegevust lõpetada ja teine pool, mis heameelega alla annaks. Pea meeles, et muudad enda harjumusi enda ja peamiselt iseenda jaoks. Küsi, milline pool võidab. See aitab Sul endast paremini aru saada ja oma eluga toime tulla.

• Vaata üle senised edusammud: Tunnusta senist arengut; muutust, mis tänaseks on Sinuga toimunud. Meenuta kordi, kus Sul õnnestus piiride ületamise soovile vastu seista. Tuleta meelde, mis Sind sellistel puhkudel enim aitas.

• Mõtesta sündmus ümber: Edu saavutanud inimesed näevad tagasilangusi oma teel eesmärgi suunas kui „vääratusi”. Eksimus on osa igast raskest muutumise protsessist. Õpi sellest ja jätka oma teed.

3. Analüüsi oma vääratust

Selle asemel, et ennast juhtunu pärast süüdistada, vali viis, mis
aitaks Sul efektiivsemalt reageerida.

4. Küsi abi

Kui tunned, et omalt poolt tehtud pingutustest ei piisa vääratuste mõistmiseks ega ärahoidmiseks, küsi abi. Sinu psühhoterapeut ja iga protsessi kaasatud sõber, lähedane, tugigrupp või selle liige, aitab Sul olukorda laiemalt hinnata ja näha laiemat valikut võimalustest, mida kasutada

Hädaabi vahendid: Vääratuste vältimine

Ole rahulik

Sageli kaasneb meelistegevuse sooritamise tungiga kahtlus, kas suudad sellele soovile vastu seista. See on tavapärane ja pole ohtlik, kui Sa just ei luba endal sellele soovile järele anda ja kontrollist loobuda. Oluline on püsida rahulikuna ja oma mõtteid analüüsida ning seeläbi ennast kontrollida.

Anna endale aega: lase kiusatusel „kohale jõuda” ja siis „lahkuda”. Kujutle, et see on nagu merelaine: see sünnib, kogub hoogu, jõuab tippu, et murduda ja siis kaob. Just seesama toimub kiusatuste ja tungidega: kui Sa ei reageeri, siis need mingi aja pärast hajuvad.

Kirjelda kiusatusi, mida tunned; sõnasta need. Võta neid kui „metsikuid hobuseid”, kes soovivad Sind vedada vanas suunas tagasi.

Küsi endalt: „Mida ma endalt ootan?” Kui oluline on saada meelistegevuse sooritamine arvutis kontrolli alla? Tuleta endale meelde, et Sina valid edasiminekuks suuna. Tee oma valik.

Vaata meelespeakaarti. Kui koged tunge ja kiusatusi, on väga raske oma pead „külmana hoida”. Definitsiooni kohaselt viivad tungid ja emotsioonid Sind „kuuma tsooni”. Andes endale mõtlemisaega, saad asjade üle järele mõelda, maha rahuneda, tuletada meelde oma eesmärgid ja mõtestada, miks need eesmärgid endale üldse seadsid.

Edu võti

Iga kord, kui seisad vastu tungile või kiusatusele mängida, nõrgestad tungi jõudu. Esimesel korral on see kõige raskem. Kui see aga esimesel korral õnnestub, on teine ja kolmas kord juba lihtsamad. Aja jooksul saab sellisest vastuseismisest Sinu uus käitumisviis ja edu võti.

Tagasilangused ja vääratused

Tagasilanguseid saab defineerida mitmeti. Mõne inimese jaoks on tagasilangus vanade arvutikasutamise harjumuste juurde naasmine, teise jaoks on isegi vahel harva selle meelistegevuse sooritamine tagasilangus. Meie sõnastame tagasilangust kui arvutis meelistegevuse sooritamise tsüklisse naasmist või kontrolli kaotamist selle tegevuse lõpetamise üle. Pea meeles, et tagasilangus on lahutamatu osa tervenemise protsessist, mis ei vii automaatselt tagasi probleemsele arvutikasutamisele elu lõpuni. Kuigi tagasilangus on sõltuvusprobleemide juures tavaline, on seda siiski võimalik ära hoida.

Vihje

Kui avastad end arvutis olles endale seatud piire rikkumas, siis võta seda pigem vääratuse kui tagasilangusena. Inimesed vääratavad sageli, kui püüavad muuta oma sissejuurdunud harjumusi. Paremaks toimetulekuks on soovitav:

• Võta piiride rikkumist vääratusena, mitte täieliku tagasilangusena

• Suuna oma mõtlemine sellele, mida Sa saad tulevikus sarnases olukorras teisiti teha.

• Käsitle vääratust kui tarvilikku õppetundi oma paranemisprotsessis.

Tagasilanguse ohumärgid

Nagu mainisime, on tagasilangus tavaline, kui inimesed oma hästi juurdunud harjumusi muutma asuvad. Harv või juhuslik enda seatud piiride ületamine on kirjeldatav kui vääratus; tagasi pöördumine endise arvutikasutamise sageduse juurde on tagasilangus. Nende kahe vahel vahe tegemine on ennetamise võtmeks. Järgnevad enesekohased väited kirjeldavad tüüpilisi vääratuse või tagasilanguse ohu suurenemise tunnuseid: 

Kui koged ühte või mitut nendest märkidest, on aeg midagi ette võtta. Võta aega juhtunu analüüsimiseks ja püüa mõista kuidas ülemäärane arvutikasutamine võib Sulle probleeme tekitada. Proovi kasutada kahte põhistrateegiat:

• Väldi kõrge riskiga olukordi.

• Tunne ära, vaidlusta ja korrigeeri oma arvutis meelistegevuse sooritamisega seotud vääruskumusi.

• Kui need strateegiad ei tööta, võta ühendust oma psühhoterapeudiga.