Kompulsiivse seksuaalkäitumise häiret ei saa diagnoosida vaid selle põhjal, kui inimene ise või keegi tema elus halvustab ning mõistab tema käitumist hukka.
Allikas: RHK-11
Miks?
Sellepärast, et normaalse tähendus on seksuoloogias väga lai ning tihti kiputakse teiste käitumist hindama oma moraalsete uskumuste põhjal. Kui aga inimene saab kas meediast, ühiskonnast, sõpradelt või partneri(te)lt sõnumeid selle kohta, et see, mida ta eelistab või kui tihti seda teha eelistab on kuidagi problemaatiline või hälbeline, võib ta soovida oma seksuaalsust muuta. Sel viisil võib ta vastata mitmetele ülal toodud kriteeriumitele – seksuaalkäitumise muutmine muutub elu fookuseks, tehakse ebaõnnestunud katseid enda käitumist muuta, samuti võivad olla negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed lähikondlaste hukkamõistu näol, inimene võib seetõttu isegi tajuda, et ta oma käitumist ei kontrolli. Tegelikkuses võib aga tegu olla täiesti tavapärase ning normaalse käitumisega.
PS! Tunne, et oma käitumist ei suudeta kontrollida, ei vabasta inimest oma tegude eest vastutamast!
